TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-67279 Edasikaebamise kord Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) 14. oktoobril 2008.a esitatud avalduse (tlk. 1-3) kohaselt on K B psühhiaatriaravil. Tal on väljendunud käitumishäire ja selle tõttu vajab isik kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Arstliku ekspertiisi 09.08.2008.a otsuse nr 437763 alusel K B on 80% töövõimetust ja raske puue (05.08.2008 – 31.08.2010). Psüühilise seisundi tõttu vajab ta igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule iseseisvalt toime paljude igapäevaste toimingutega. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. K B elab koos ema, isa ja vennaga. K B on vallaline, lapsi ei ole. Ema J B hoolitseb tema eest. Isa V B töötab OÜ „TOO-Tulemus“ direktori ametis ja ei saa teostada oma poja üle hooldust. Ta andis kirjaliku nõusoleku selles, et tema abikassa J B määratakse K B eestkostjaks. K B`il on vend M B, kes töötab Barona Eesti OÜ, töökohaks on Karkkila (Soome Vabariik), Katepa Oy, ja ei saa teostada oma venna üle hooldust. Ta andis kirjaliku nõusoleku selles, et tema ema J B määratakse K B eestkostjaks. K B`i eestkostjaks on nõus olema tema ema J B, kes pidevalt hoolitseb poja eest. J B andis oma nõusoleku olema poja eestkostjaks. Arvestades J B`i omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid abivajajaga, avaldaja leiab, et on vajalik määrata J B abivajaja K B`i eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervisliku seisundile. Tervisliku seisundi tõttu ei saa K B mingeid tehinguid teha. Kohus määras 15. oktoobri 2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 24. oktoobril 2008.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 62 (tkl. 69-70). Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda K B`i vaimne seisund tal oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühilise seisundi tõttu ei ole võimalik uuritav ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. K B vajab eestkoste määramist. K B`ile riigi õigusabi arvel määratud esindaja V M leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk. 71), et Narva linna avaldus tuleb rahuldada ning, kuna K B ei saa aru oma psüühilise seisundi tõttu oma tegudest ega neid juhtida, määrata K B`i eestkostjaks tema ema J B. Oma tervisesisundi tõttu J B võib täita eestkostja kohustusi, mida tõendab OÜ Narva Perearstikeskuse poolt väljastatud tõend. Kohus on menetlustoimingu käigus K B`i ära kuulanud (tlk. 82). K B avaldas oma soovi, et tema eestkostjaks kohus määraks tema ema J B, kes edaspidi tema asjadega tegeleks ja teda esindaks. Kohtuistungil (tlk. 90-91) teatas J B, et on nõus olema poja eestkostjaks, hoolitsema tema eest ja tema asju ajama. K on teovõimetu ja kõik toimingud tema eest teostab tema. Eestkostet vajava isiku esindaja leidis, et J B tuleb määrata K B`i eestkostjaks kolmeks aastaks. Esindaja külastas K B`i kodus. Kõik dokumendid tema tervise kohta, mis on toimikus olemas, vastavad tõele. Ema hoolitseb poja eest. Nendel on soojad suhted. Vanematega ja vennaga on head suhted. K B`il on 2(4)

2-08-67279 invaliidsus 5.aasta vanusest ja ema hoolitseb pidevalt tema eest. Elutingimused on tal olemas. Haige inimese jaoks on loodud kõik tingimused selles peres. Asjast puudutatud isik V B teatas, et ei ole vastu, et J B oleks K B`i eestkostja. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Narva linna avaldusest ilmneb, et K B on psühhiaatriaravil. Tal on väljendunud käitumishäire ja selle tõttu vajab isik kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Arstliku ekspertiisi 09.08.2008.a otsuse nr 437763 alusel K B`il on 80% töövõimetust ja raske puue (05.08.2008 – 31.08.2010). Psüühilise seisundi tõttu vajab ta igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule iseseisvalt toime paljude iga ööpäevaste toimingutega. 24.10.2008.a viidi K B`i suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille kohta koostati akt nr 62. Ekspertide arvates K B kannatab atüüpilise autismi ja mõõduka vaimse alaarengu all. Ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima. Kohus kuulas K B ära 17.12.2008.a. Arvestades eeltoodut ning ärakuulamisel saadud muljet, leiab kohus, et K B on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata K B`i eestkostjaks tema ema J B, kes on kinnitanud nii kirjalikus avalduses kui kohtuistungil, et on nõus hakkama oma poja eestkostjaks. K B`i isa V B ja vend M B on nõus J B`i määramisega K B`i eestkostjaks. K B teatas ärakuulamisel, et on nõus oma ema määramisega oma abiliseks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks J B ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et K B`i eestkostjaks tuleb määrata tema ema J B. Ekspertide arvates vajab K B igakülgset eestkostet. Ka eestkosteasutus ja K B esindaja on seisukohal, et eestkostja ülesannete ring peaks puudutama K B`i kõikide toimingute tegemist ja igapäevaelu korraldust, sest ta ei tule toime paljude iga ööpäevaste toimingutega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada K B`i kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et K B on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab K B eestkostet esialgu 3-st kuni 5-e aastani. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele ning K B esindaja seisukohale peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 19.01.2012.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov 3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.