Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-08-88234 OÜR(edaspidi avaldaja) esitas maakohtule 22.12.2008 kaebuse kohtutäitur Risto Sepp’a 12.12.2008 otsusele täiteasjas nr 027/2008/1841. Lisaks taotleb kaebuse esitaja täitemenetluse aluseks olevate 26.09.2006 lepingu nr xxx ja 22.09.2006 laenulepingu nr xxx hindamist, laenulepingu tühiseks ja panga poolt mittetäidetuks tunnistamist, 12.12.2008 kohtutäituri otsuse tühistamist, täitemenetluse tühistamist ja täitemenetluse peatamist ja kinnistu R (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla) sundvõõrandamise keelamist kaebuse tagamise eesmärgil. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri 12.12.2008 otsus põhjendamatu ja ebaseaduslik. Avaldaja leiab, et nõue pole muutunud sissenõutavaks. Avaldaja ja Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (edaspidi sissenõudja või pank) vahel 26.09.2006 sõlmitud lepingut ei ole sissenõudja täitnud ja see on kehtetu, kuna selle on panga poolt allkirjastanud üks isik. Kuna pank pole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud, on avaldajal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Panga nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna laenuleping on pikendatud laenulepingu p 5.2, 5.2.1 ja 5.2.2 tulenevalt. Sissenõudja ja kohtutäitur on tegutsenud vastuolus lepingutingimustega, seadustega ja hea usu põhimõttega. Kohtutäitur peab täitemenetluse lõpetama, sest täitedokumenti pole. Kohtutäitur on tuginenud 12.12.2008 otsuses Justiitsiministeeriumi 22.12.2008 määrusele nr 58. Kohtutäitur on ignoreerinud Harju Maakohtu 06.11.2006 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-05-15225, millega keelati kinnistu R käsutamine. Täitemenetluse alustamine kohtutäituri poolt on ebaseaduslik. Sissenõudja 12.01.2009 seisukoha kohaselt on avaldaja poolt esitatud kaebus arusaamatu. Sissenõudja leiab, et kohtutäituri 12.12.2008 otsus on seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks. Täiteasjas on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud avaldaja ja sissenõudja vahel 26.09.2006 sõlmitud avaldus keelumärke kustutamiseks, avaldus hüpoteegi kustutamiseks, hüpoteegi seadmise leping, kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping (edaspidi hüpoteegileping). Hüpoteegilepingus on sätestatud kinnisasja igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Seega on täitemenetlus alustatud seaduslikult. Kohtutäitur on kaebuste läbivaatamisel lähtunud seadusest (täitemenetluse seadustiku § 217 lg 3 järgi) ja järginud seaduses sätestatud tähtaegu. Kohtutäitur on võtnud seisukoha kõigi avaldaja kaebuste väidete osas ja lahendanud kaebuse sisuliselt. Osade kaebuses esitatud väidete osas võttis kohtutäitur seisukoha 02.12.2008 otsuses. Seega palub sissenõudja jätta kaebus 12.12.2008 kohtutäituri otsusele rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesolev kaebus kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kohtutäituri 12.12.2008 otsus on seaduslik, põhjendatud ja selle tühistamiseks alus puudub. Asjaolu, et kohtutäitur on 12.12.2008 otsuses ekslikult märkinud ebaõige määruse kuupäeva, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur on märkinud, et tugineb Justiitsministri määrusele nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“, mille kuupäevaks peaks olema 22.12.2005 (otsuses märgitud 22.12.2008). Kaebuses suures osas vaidlustab avaldaja laenulepingut nr 17221. Kaebuses väidetakse, et laenuleping on kehtetu, et avaldajal on õigus keelduda kohustuse täitmisest kuna sissenõudja on jätnud kohustuse täitmata ning üleüldse ei ole nõue sissenõutav. Kohus on 23.12.2008

2-08-88234 määruses keeldunud laenulepingu tühisuse ja kohustuse mittetäidetus tunnistamise avalduse menetlusse võtmisest, kuna nimetatud nõudeid saab kohus läbi vaadata üksnes hagimenetluses. Kui avaldaja leiab, et võlga ei ole, siis oleks ta saanud oma õiguste kaitseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 tulenevalt. TMS § 221 alusel esitatava hagi raames saab võlgnik esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-07 p 11). Samuti võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Käesoleva kaebuse raames saab kohus lahendada kaebuses toodud väited selle kohta, et täitemenetlus on alustatud ebaseaduslikult täitedokumendita ning pole arvestatud Harju Maakohtu poolt kinnistule seatud käsutamise keelumärget. Vaidlustamata asjaolude kohaselt avati 31.10.2008 täitemenetlus täiteasjas nr 027/2008/1841, mille aluseks on notariaalselt tõestatud 26.09.2006 leping nr xxx. Võlgnikuna on märgitud OÜR ja sissenõudjaks Aktsiaselts Eesti Krediidipank. Täitemenetluse käigus on 25.11.2008 arestitud avaldajale kuuluv kinnisasi (kinnistu R, asukohaga xxx). Kohtu hinnangul on täitemenetlus alustatud seaduslikult. Täiteasjas on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 tulenevalt notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitedokumendiks oleva hüpoteegilepingu p 7.3 kohaselt omanik lubab ja hüpoteegipidaja avaldab soovi kanda kinnistusregistri registriossa hüpoteegi summaga 9 230 000 krooni ja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Käesolevas asjas on kohtutäitur põhjendatult sissenõude pööranud avaldaja kinnisasjale. Sissenõudja kasuks on seatud hüpoteek sisse 26.09.2006 asjaõiguslepingu alusel 20.10.2006. Harju Maakohtu kohtumäärus kinnistu käsutamise keelamiseks on tehtud 06.11.2006 ja see on sisse kantud 28.11.2006. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Ka Riigikohus on 03.10.2006 otsuses nr 3-2-1-79-06 p 23 viidanud, et TsÜS § 88 lg 1 ei kohaldu enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. TMS § 145 lg 1 kohaselt pärast kinnisasja arestimisakti koostamist saadab kohtutäitur viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. TMS § 145 lg 1 ja lg 4 alusel keelumärke kinnistusraamatusse kandmine on toiming, mille kohtutäitur teeb hüpoteegi realiseerimise raames. Kuivõrd kinnistusraamatusse on hüpoteek kantud enne Harju Maakohtu määrusega seatud käsutamise keelumärget, kuulub kohaldamisele TsÜS § 88 lg 2 ning Harju Maakohtu poolt hagi tagamisena seatud keelumärge ei välista hüpoteegiga seotud õiguste realiseerimist, s.t ka hüpoteegi sundtäitmise käigus kohtutäituri poolt kinnistusraamatusse TMS § 145 alusel keelumärke sissekandmist.

2-08-88234 TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TMS § 218 lg 2 2.lause kohaselt võib kohus otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Täitemenetluse peatamine kuulub tühistamisele.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.