Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2008.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-80098
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (aadress xxx) Avaldaja lepinguline esindaja G V
Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus eestkoste seadmiseks A I üle
Asjast puudutatud isikud A I (isikukood xxx, elukoht xxx) A I esindaja vandeadvokaat G T (Advokaadibüroo xxx) A L (isikukood xxx, elukoht xxx) M I (isikukood xxx, elukoht xxx) I L (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
valdkonna küsimused. Eestkostja ülesannete täitmisel peab A L lähtuma eestkostetava huvidest.
sotsiaalpedagoog, kes tegeleb tema intellektuaalse taseme tõstmisega. Poiss on hoolitsetud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 12.12.2008.a ekspertiisiakti kohaselt tulid eksperdid järeldusele, et A I kannatab kannatab Duchenne`i lihasdüstroofia all, mistõttu ta on liikumisvõimetu. Peale selle esineb tal ka vaimne alaareng. A. I vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Suhtleb ainult lähedastega. A. I suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (pesema, söötma, riietama, aitama tõusta, aitama ratastooli, aitama hügieenitoimingutes jne), tema eest otsuseid langetama, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Kaitsma tema varalisi ja isiklikke huve, saama tema eest pensioni jne. Eestkostet vajab ta esialgu 3-5 aastat, kuid tema seisundi paranemine pole võimalik, see tähendab, et ta vajaks eestkostet elu lõpuni. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole A. I tema seisundi tõttu võimalik ära kuulata kohtuistungil. Teda pole võimalik ka tavakeskkonnas ära kuulata, kuna peale selle võib tema seisund halveneda. A. I esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus A. I, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Kohus loobub A I ärakuulamisest. TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. A I tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. A I ema A L on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. A L oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma. Puudutatud isikud on nõus, et A L määratakse A I eestkostjaks. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab A I eestkostjaks tema ema A L kolmeks aastaks. A I tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ning tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks.
TsMS § 172 lg 2 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 2 leiab kohus, et avaldaja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud aga riigi kanda.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.