V. L. hagi Eesti Firma OÜ vastu tööandja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja TLS § 109 lg 1 kohase hüvitis 1300 euro nõudes
Hagihind
4800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V. L. (isikukood XXX) lepinguline esindaja Mihhail Šerle (e-post: XXX) Kostja: Eesti Firma OÜ (registrikood 14164797, e-post: XXX)
Asja läbivaatamise kord
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada Eesti Firma OÜ ja V. L. vahel 27.09.2023 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 86 lg 1 alusel.
3.Lõpetada Eesti Firma OÜ ja V. L. vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.01.2024.
4.Mõista Eesti Firma OÜ-lt V. L. kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel netosummas 1300 eurot.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1207,51 eurot. Kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on 1
2-24-10104 seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Eesti Firma OÜ esitas 02.07.2024 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Taotluse kohaselt rahuldas Töövaidluskomisjon 06.06.2024. a otsusega asjas nr XXX rahuldas V. L. töövaidlusavalduse Eesti Firma OÜ vastu osaliselt, tuvastades poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 86 lg 1 alusel, lõpetades poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.01.2024 ning mõistes Eesti Firma OÜ-lt V. L. kasuks välja hüvitise 1300 eurot TLS § 109 lg 1 alusel. Eesti Firma OÜ ei nõustunud otsusega ning vaidlustas selle kohtus.
2.V. L. esitas 20.08.2024 hagi Eesti Firma OÜ vastu järgmistes nõuetes: tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 86 lg 1 alusel; lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 19.01.2024; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel netosummas 1300 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.09.2023 kirjaliku töölepingu. Lepingu kohaselt hakkas hageja töötama XXX arendajana töötasuga 1300 eurot (neto) kuus. Lepinguga sätestatud katseaeg 4 kuud hakkas kulgema hageja tööleasumise päeval 27.09.2023. Lepingu kestvuse ajal täitis hageja nõuetekohaselt oma töökohustusi, koostades juhendamise all kolm projekti. Igaüks neist erines keerulisuse poolest (disaini ümber tegemine + kahe uue toote loomine) ja koosnes järgmistest ülesannetest: turu ja konkurentide analüüs; - interaktsiooni skeemide loomine (eskiisid, analoogmaketid, wireframe'id); skeemide üleviimine Figma'sse ning low-fi prototüüpide loomine; kasutajaliidese arendamine vastavalt individuaalsoovitustele toote osas ning lihtsate disainisüsteemide koostamine; - Hi-fi prototüüpide loomine Figma's; UX-dokumentatsiooni ettevalmistamine arendajatele edasiandmiseks. Hageja on valmistanud ettekandeid töökäigust ning on esitanud neid huvitatud pooltele koosolekutel. Lisaks arendas hageja ettevõtte korporatiivsete toodete disaini, mida levitati klientide ja kolleegide vahel. Selleks täitis hageja ka administratiivseid kohustusi. Hageja väite kohaselt tundis ta töökohal korduvalt mürgist ja vihast suhtumist kostja juhatuse liikme A. S. poolt. A. S. pöördus hageja poole nädalavahetustel tööküsimustega, pidevalt pisendas ja alavääristas hageja tööd, meelestas kollektiivi hageja vastu, kõrgendas vestluses häält, kasutas halvustavat tooni kõnede ajal. Kui hageja palus teda mitte tülitada isiklike küsimustega ja võtta ühendust vaid tööülesannetega seotud teemadel, võis A. S. kirjutada mitu sõnumit Messengeri ja helistada, et hageja kontakteeruks. Hageja katsetele selgitada, et see tõmbab teda tööprotsessist kõrvale, reageeris A. S. agressiivselt, süüdistas, et hagejal puudub lojaalsus ettevõtte suhtes, kuigi hageja täitis samal ajal korralikult oma tööülesanded ja palus vastupidi selles takistusi mitte luua. Mitmel korral, kui hageja palus mitte kontakteeruda tööülesannete väliste juttudega, ähvardas A. S. vallandada hageja põhjuseid selgitamata. A. S. teavitas 19.01.2024 hagejat, et tööandja lõpetab hagejaga töölepingu 19.01.2024, see on käsitletav kostjapoolse ülesütlemisavaldusena. Kostja ei ole selgitanud, mis on lepingu ülesütlemise põhjus. Selgitusi ei esitatud ülesütlemisavalduses ega ka selle järel. Hageja on küsinud selgitusi nii A. S.lt kui ka I. N. (mõlemad on juhatuse liikmed). Hageja märgib, et töösuhte ajal ei teinud tööandja temale ühtegi hoiatust ega andnud muul viisil teada, et hageja täidab oma töökohustusi vääralt. Seega tuli lepingu ülesütlemine hageja jaoks täiesti ootamatult ning tundub ebaõiglane. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud kohustust oma ülesütlemisavaldust põhjendada. Tõele ei vasta kostja väited ülesütlemisavalduse suulise põhjendamise kohta. Juhatuse liikme 2
2-24-10104 motivatsiooni ei ole võimalik objektiivselt tuvastada. Etteheited töökorralduse rikkumise, ebaviisaka suhtlemise ja töökohas alkoholi tarbimise kohta ei vasta tõele. Kostja ei ole hagejale hoiatusi teinud. Kostja mainitud töötulemuste puudumist ei saa pidada töölepingu rikkumiseks, mis annaks alust töölepingu ülesütlemiseks katseajal. Hageja poolt kavandatud disainid ja muud tööd on valmistatud hea kvaliteediga ning nende kasutamine tööprotsessides on tööandja otsustada. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et vaidlus puudub selles, et tööleping on 19.01.2024 kostja poolse ülesütlemisavaldusega lõppenud. Kostja ei nõustu sellega, et tööleping öeldi üles ilma põhjendusi esitamata. Kostja juhatuse liige A. S. põhjendas 19.01.2024 kostjale suuliselt ülesütlemist alljärgnevalt: hageja oskused ja võimed ei vasta tasemele, mida nõutakse töölepingus kokkulepitud töö tegemiseks (tulemuste puudumine, töökorralduste ignoreerimine); pidev töödistsipliini rikkumine ja alkoholijoobes viibimine töökohal; töötaja isikuomandused ei vastanud tasemele, mida tööandja ootas XXX arendaja ega mistahes muu ametikohal tööülesannete täitmisel (lojaalsuse puudumine, juhatuse liikme sõimamine). Samal päeval selgitas kostja juhatuse liige I. N. hagejale suuliselt, et leping lõpetakse katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. 19.01.2024 on juhatuse liige A. S. põhjendanud hagejale ülesütlemist kirjalikult alljärgnevalt: Lugupidamisega ja tänuga teie teenistuse eest meie ettevõttes soovime teile teatada, et pärast hoolikat kaalumist oleme otsustanud teie töölepingut mitte pikendada üle katseaja. Seetõttu lõpetatakse teie töösuhe meie juures ametlikult alates 19. jaanuarist 2024. Me hindame teie panust meie meeskonnas töötamise ajal ning täname teid teie töö ja professionaalsuse eest. Kostja leiab, et ülesütlemisavalduse taoline stiil ja vorm oli tingitud soovist näidata üles viisakust ja lugupidamist ning maandada võimalikke pingeid poolte vahel. Kostja leiab, et hagejaga öeldi tööleping katseajal üles põhjusel, et hageja võimed, teadmised ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mis XXX arendaja ametikohal töötades on nõutavad. Kostja märgib, et ka isikuomaduste, käitumismaneeri ja hoiakute poolest ei sobinud hageja kostja kollektiivi. Kostja esitas vastuses ka etteheiteid hageja poolt tööülesannete täitmisele. Kostja juhatuse liige on mitmel korral teavitanud hagejat vajadusest oma käitumist muuta. Hagejale on tehtud kaks hoiatust töödistsipliini rikkumise ja töökorralduste ignoreerimise kohta, hageja ei ole hoiatustele reageerinud. 19.01.2024 seisuga ei vastanud töösuhe enam kostja huvidele, tulenevalt töö ebapiisavast tulemuslikkusest ning hageja hoiakute ebasoodsast mõjust kostja töökeskkonnale. Kostjal tekkis ka kahtlus, et tulevikus võivad tekkida asjaolud, mis lubavad lõpetada töösuhte hagejaga TLS § 88 lg 1 pde 2-8 alusel. Kostja heidab hagejale ette ka kiiret pöördumist töövaidluskomisjoni. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmiti 27.09.2023 tähtajatu tööleping (dtl 29-31) töötamiseks XXX arendajana; katseaeg oli 4 kuud alates tööle asumise päevast; töötasu oli 1300 eurot kuus netotasuna. Samuti puudub vaidlus selles, et tööleping on 19.01.2024 kostjapoolse kirjaliku 3
2-24-10104 ülesütlemisavaldusega (dtl 34-35) üles öeldud alates 19.01.2024 ning et hageja on ülesütlemisavalduse 19.01.2024 kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli alust hagejaga sõlmitud tööleping katseajal üles öelda ja kas ülesütlemine vastas seaduse nõuetele.
6.TLS § 95 lg-s 1 on sätetatud, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, see ei ole tingimuslik ja hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Seega on täidetud TLS § 95 lg 1 nõue.
7.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud TLS § 95 lg 2 nõue, s.o tööandja ei ole ülesütlemisavaldust põhjendanud. Ülesütlemisavalduses (dtl 34-35) ei ole toodud ülesütlemise põhjust. Ülesütlemisavaldus sisaldab vaid järgmist teksti: käesolevaga teatan Teile, et alates 19.01.2024 on meie töösuhe lõppenud. Kirjalikku põhjendust ei nähtu ka hageja ning kostja juhatuse liikme A. S. omavahelisest kirjavahetusest (dtl 105, tõlge dtl 122-123). Seega ei ole täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused.
8.Kostja väite kohaselt on kostja (juhatuse liikmete vahendusel) põhjendanud ülesütlemist suulises vormis. Hageja on taolisele väitele vastu vaielnud. Kostja väited töölepingu ülesütlemise suulise põhjendamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.
9.Lisaks vorminõudele peavad töölepingu ülesütlemiseks olema täidetud ka materiaalsed eeldused. TLS § 86 lg 1 järgi võivad tööandja ja töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
10.Kostja vastuväidete kohaselt esinesid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused, s.o töötaja poolt ebapiisav ülesannete täitmine; hageja võimed, teadmised ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mis XXX arendaja ametikohal töötades on nõutavad; kostja isikuomaduste, käitumismaneeri ja hoiakute poolest ei sobinud hageja kostja väitel kostja kollektiivi. Hageja on kostja taolistele väidetele esitanud vastuväiteid. Kohus märgib, et ülesütlemisavaldusest ükski kostja taoline etteheide ei nähtu. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mis näitavad töötaja mittevastavust katseajal talle esitatud tööalastele nõuetele. Kohus nõustub Töövaidluskomisjoni otsuse järeldustega selles, et töölepingu ülesütlemisavalduses ja vastuses toodud asjaoludega pole veenvalt ning usaldusväärselt põhjendatud töötaja töökohale sobimatus.
11.Kuigi kostja väitel on hagejale tehtud enne ülesütlemist ka kaks hoiatust, siis hageja väitel hoiatusi tehtud ei ole. Kohtule ei nähtu ühtegi etteheidet hageja ning kostja juhatuse liikme omavahelisest kirjavahetusest (dtl 58-65) Kohtule ei ole ka tõendatud hoiatuste tegemist hagejale. Samuti ei ole tõendatud mistahes etteheidete tegemist hagejale enne hageja poolt oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni pöördumist.
12.Kostja juhatuse liikme A. S. kirjast hagejale (dtl 105, tõlge dtl 122-123) nähtub vastupidine, s.o varasemate etteheidete puudumine. Selle kirja sisu ei ole võimalik mõista teisiti kui et hageja töine panus on olnud kostja jaoks piisav. Väljendeid „lugupidamisega ja tänuga teie teenistuse eest“, „hindame teie panust meie meeskonnas töötamise ajal ning täname teid teie töö ja professionaalsuse eest. Soovime teile edu teie edasistes ettevõtmistes ja täname teid, et olete meiega koos olnud“ ei ole võimalik mõista selliselt, et need sisaldaksid mingisugustki etteheidet hageja töisele panusele. Kostja väited selle kohta, justkui taoline vorm ja viis olevat tingitud soovist näidata üles viisakust ja lugupidamist ning maandada võimalikke pingeid poolte vahel, on samuti paljasõnalised, tõendamata ja ka ilma elulise usutavuseta. 4
2-24-10104
13.Töövaidluskomisjoni istungil on kostja juhatuse liige väitnud, et hageja sai oma tööga enam-vähem hakkama (dtl 153) ning probleeme oli vaid isiklike konfliktidega, s.o kostja juhatuse liige ei olnud rahul sellega, kui hagejale tööülesande andmisel küsis hageja, mis kasu sellest ettevõttele on. Ka on kostja juhatuse liige väitnud, et hageja näitas kaamerasse keskmist sõrme ning on konfliktne. Kohus märgib, et ühtegi tõendit konfliktse käitumise kohta ei ole esitatud ning hageja on konfliktide esinemist ka eitanud. Samas viitab kostja juhatuse liikme selgitus hageja poolt tööga enam-vähem hakkama saamisele sellele, et kostja etteheited hageja töö kvaliteedile on otsitud ning tagantjärele välja mõeldud.
14.Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et praegusel juhul olid täitmata nii töölepingu tööandja poolse ülesütlemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Seega kuulub hageja nõue poolte vahel 27.09.2023 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 86 lg 1 alusel rahuldamisele.
15.TLS § 107 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon eeltoodud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine oli tühine, rahuldab kohus ka hageja teise nõude ning lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o alates 19.01.2024.
16.Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuivõrd kohus on lõpetanud töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja nõue hüvitise maksmiseks 1 kuu töötasu ulatuses, s.o netosummas 1300 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja menetluskulud on 25.12.2025 nimekirja järgi õigusabikulu 1207,51 eurot, s.o 5,41 tunni eest keskmise tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja menetluskulu mõistlikud ja põhjendatud suuruses, seda nii tunnitasu kui ka ajakulu osas. Kohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
19.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
2-24-10104 Enely Sepp kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.