2.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses hagejal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumisega. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
EELNEV MENETLUS
1.Hxxx Ixxxxxxx esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse STORYBOOK OÜ vastu.
2.TVK rahuldas 05.01.2024 otsusega Hxxx Ixxxxxxx töövaidlusavalduse osaliselt. TVK:
1.luges tuvastatuks, et Hxxx Ixxxxxxx ja STORYBOOK OÜ vahel sõlmitud tööleping ei lõppenud tööandja töölepingu ülesütlemisavaldusega TLS § 86 lg 1 alusel 14.11.2023;
2.lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.11.2023;
3.muutis MTA töötamise registris olevat kannet;
4.mõistis Hxxxxxxxxxxxxxkasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 2400 eurot;
3.STORYBOOK OÜ esitas maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagiavaldusena TVK-s rahuldatud osas.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Hxxx Ixxxxxxx palus hagi rahuldada täies mahus. Hageja palus lugeda tuvastatuks, et poolte vahel sõlmitud tööleping ei lõppenud tööandja ülesütlemisavaldusega TLS § 86 lg 1 alusel 14.11.2023; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 14.11.2023; muuta MTA töötamise registris olevat kannet ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2400 eurot. Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt sõlmisid pooled 28.08.2023 tähtajatu töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle andmesisestajana, brändijuhi ametikohale. Hageja tegi brände, s.o tegi logosid, tõi teenused välja, kujundas profiili, valis värvitoonid ja tegi 3 artiklit. Lisaks hagejale oli tööl veel paar brändijuhti. Kuna uusi kliente ei olnud väga palju, tegi hageja lisaks andmesisestaja tööd. Mõni aeg hiljem sai hageja ülesandeks persooniloo kirjutamise. 30.10.2023 teatas tööandja seaduslik esindaja, et antud valdkonnas piisavalt tööd ei ole ning pakkus hagejale müügivaldkonnas tööd. Hageja soovis jääda brändijuhi ametikohale. Selle peale saatis kostja hagejale töölepingu lõpetamise teate alates 14.11.2023, teates oli töölepingu lõpetamiseks märgitud ülesütlemine katseajal ebapiisava töökvaliteedi- ja tootlikkuse tõttu. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine ei olnud õige. Hageja tegi kõike, mida paluti ning ei saanud ühtegi halba tagasisidet. Hageja selgitas töökorralduse kohta, et müügivaldkond täitis Exceli tabeli andmetega. Brändijuhid võtsid tabelist andmed ja koostasid brändi. Uue brändi võttis see, kellel eelmine valmis. Mõne brändi tegemine võttis vahest rohkem aega, brändide mahud olid erinevad. Pooltel ei olnud kokkulepet, mitu brändi päevas tuleb teha. Ideaalne oli
10-13 brändi päevas ning üldjuhul said kõik tööd õhtuks valmis. Mõni kord võis juhtuda, et brände tuli palju ning 1-2 jäi järgmisesse päeva. Kuna hageja tegi vahel andmesisestustööd ning talle hakati reklaami tegemist õpetama, ei saanud ta nii palju brände teha.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole selge, miks oli katseajal lepingu lõpetamine ebaseaduslik. Kostja käitus kooskõlas TLS § 86 lg-ga 1 ja ei rikkunud seadust. Katseaja eesmärgiks on võimaldada tööandjal kindlaks määrata töötaja sobivus tööle. Tööandja leidis, et töökvaliteet ja tootlikus ei sobinud tööandjale. Hageja tootlikkus oli katseaja alguses täpselt pool sellest, mida suutsid teised kostja töötajad. Pärast töölepingu lõpetamist suutis hageja tootlikkust tõsta, kuid see jäi märgatavalt alla teiste töötajate tasemele. Hageja keskmine tootlikkus oli katseaja jooksul 6,22 ühikut päevas, samas kui teised töötajad suutsid keskmiselt teha umbes 13 ja 14 ühikut päevas. Töölepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Kostja oli seisukohal, et hageja peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja oli nõus hageja väitega, et keskmiselt pidi töötaja tegema päevas 10-13 brändi. Töötajatel oli ühine tabel, kust nad ise valisid endale töö. Tööandja ei soovinud väita, et midagi jäi tegemata. Kostja oli nõus, et töölepingu sõlmimisel normist juttu ei olnud. Kostja vaidlustas hageja väite, et hageja tegi ka andmesisestaja tööd ja persoonilugu. Selle kohta, kas hageja õppis reklaame tegema, puudusid kostja esindajal andmed. Kostja lisas 12.06.2024 seisukohas, et hageja töös oli rohkelt mitmesuguseid vigu ning seetõttu korraldati pidevalt koosolekuid, et juhtida vigadele tähelepanu ja õpetada korrektseid töövõtteid. Kostja selgitas 21.08.2024 kohtuistungil, et küsimus on ainult tootlikkuses. Kostjal puuduvad andmed, et hageja oleks teinud vigu.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS
6.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste toimikust nähtuvate asjaolude üle: • 29.08.2023 allkirjastasid pooled tähtajatu töölepingu, mille alusel hageja asus 28.08.2023 kostja juures tööle brändijuhi ametikohale (dtl 25-28); • tööandja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 30.10.2023 teatega TLS § 86 lg 1 alusel üles alates 14.11.2023 (dtl 30-31); • töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 30.10.2023. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud, s.o töötaja on saanud ülesütlemise kohta kirjaliku teate ning katseaeg ei olnud lõppenud.
7.Hageja palub lugeda tuvastatuks, et poolte vahel sõlmitud tööleping ei lõppenud tööandja ülesütlemisavaldusega TLS § 86 lg 1 alusel 14.11.2023. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja jooksul. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
Katseaja sisu on kirjeldatud TLS § 101 lg-s 1. Nimetatud sättest tuleneb, et neljakuulise katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Seega saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Riigikohus on selgitanud, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Katseajal olev töötaja ei saa tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (vt Riigikohtu 01.11.2017 otsus nr 2-16-9199, p 11). Seejuures tuleb tööandjal tõendada, et töötaja ei tulnud tööga oodatud tasemel toime. Katseajal töölepingu lõpetamine ei eelda, et töötaja oleks töölepingut rikkunud. 7.1 Kostja väitel ei tulnud hageja tööga toime, kuna ei loonud piisavalt brände. Keskmiselt pidi töötaja tegema päevas 10-13 brändi, hageja keskmine oli umbes 6. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks arvestuse, mille kohaselt hageja keskmine vahemikus 22.09.2023 kuni 14.11.2023 oli 7,63 brändi päevas, Mxxxxxxxi keskmine vahemikus 12.01.2024 kuni 11.03.2024 oli 13,29 brändi päevas ja Mxxxxxx keskmine vahemikus 22.09.2023 kuni 01.02.2024 oli 13,92 brändi päevas (dtl 213). Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et toodud ajaperioodid ei ole võrreldavad. Täpsustatud arvestuse kohaselt oli vahemikus 22.09.2023 kuni 31.10.2023 hageja keskmine 6,22 brändi päevas ja Mxxxxxx keskmine 13,55 brändi päevas (dtl 233 jj). Kohus leiab, et arvestades hageja töö kirjeldust ei saa kostja tugineda ainult loodud brändide arvule. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töölepingu sõlmimisel ei leppinud pooled kokku, mitu brändi tuleks päevas teha. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et päeva lõpuks said üldjuhul kõik Exceli tabelisse kantud brändid loodud. Lisaks nähtub hageja kirjeldusest, et konkreetsed brändid ei olnud jagatud. Iga brändijuht võttis tabelist uue brändi pärast seda, kui eelmine oli valmis ning brändid olid erineva mahuga. Kuivõrd päeva lõpuks ei olnud jäänud tegemata tööd, ei saa tööandja kohtu arvates töötajale ette heita liigset aeglust. Hageja ei saa vastutada selle eest, et sama tööd tegev teine inimene on väga kiire ning teeb nö ühisest hunnikust ära suurema osa. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks arutanud hagejaga tema kiirust või töökorralduse muutust. Isegi kui hageja arvas, et hea oleks teha 10-13 brändi päevas, pidi kostja selle normi selgelt kehtestama ning töötajat sellest teavitama. Kostja seda teinud ei ole. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hagejale pakuti enne töölepingu lõpetamist müügitööd, kuna brände ei olnud piisavalt. Kostja ei ole vastu vaielnud ka hageja väitele, et brändide puudumise tõttu hakati hagejale reklaamide tegemist õpetama. Kohtu arvates ei saa töötajale ette heita vähest töömahtu olukorras, kus tööandja lihtsalt ei anna rohkem tööd. 7.2 Kostja on viidanud ka sellele, et hageja tegi oma töös vigu. Kuna kostja kinnitas kohtuistungil, et ei soovi vastavalt väitele tugineda ning see ei olnud töölepingu lõpetamise aluseks, jätab kohus kostja väite tähelepanuta. 7.3 Kohus leiab eeltoodu alusel, et töölepingu lõpetamine katseajal TLS § 86 lg 1 alusel ei ole põhjendatud. Tööandja ei ole tõendanud, et töötaja ei tulnud tööga toime.
TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus rahuldab hageja nõude ning tunnistab 30.10.2023 esitatud tööandja ülesütlemise avalduse tühiseks.
8.Hageja on palunud lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 14.11.2023. TLS § 107 lg 2 tuleneb, et ülesütlemise tühisuse lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 96 järgi võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Kui töölepingu ülesütlemine oleks kehtiv, oleks tööleping lõppenud 14.11.2023. Kohus lõpetab töölepingu alates 14.11.2024 TLS § 107 lg 2 alusel.
9.Hageja üheks nõudeks on muuta MTA töötamise registris olevat kannet. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata, kuna maksukorralduse seadusest ei tulene kohtule kannete tegemise õigust. Selline õigus on töövaidluskomisjonil (MKS § 251 lg 2).
10.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 2 kuu töötasu ulatuses kogusummas 2400 eurot (dtl 197). Hageja väitel oli tema kuu töötasu 1200 eurot ning kostja ei ole seda summat vaidlustanud. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Kuna kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, on hageja nõue põhjendatud. Hageja nõudis töövaidluskomisjonis hüvitise välja mõistmist 3 kuu töötasu ulatuses. TVK rahuldas hageja nõude osaliselt ning mõistis tööandjalt välja hüvitise 2400 eurot. Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud ning on ka hagis lähtunud hüvitise summast 2400 eurot. Kohus on TVK määratud hüvitise määraga ning hageja nõudega seotud ning rahuldab hagi selle nõude osas. Kohtul ei ole põhjust nimetatud hüvitise summat vähendada.
KOKKUVÕTE
Kohtu arvates ei olnud töölepingu lõpetamine katseajal põhjendatud, kuna tööandja ei tõendanud, et töötaja ei saanud tööga oodatud määral hakkama. Tööandja ei kehtestanud normi, mille kohaselt töötaja peaks tegema teatud arvu brände päevas. Tööandja ei tuginenud sellele, et töö oleks tegemata või et töötaja oleks teinud vigu.
11.Menetluskulud Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata töötaja nõude töötamise registri kande muutmiseks ning rahuldab ülejäänud osas hagi. Kohus leiab, et kuna töötamise registri
kande teeb TVK ning see on tehniline küsimus, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad ning kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus selgitab, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 20 eurot. Kuna RLS § 22 lg 1 p 1 järgi ei olnud vajalik tasuda käesolevas asjas hagi esitamisel riigilõivu, on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata tagastatav summa ja tagastamise koht (kontonumber ning kontoomaniku nimi ja isikukood). Kohus selgitab, et otsuse päises märgitud tsiviilasja hind on menetluslik märge ning ei tekita pooltele kohustusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.