2.Jätta Argo Raidi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. juuli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-5991 muutmata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Argo Raidi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Toomas Kivirand (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu täiteasjas nr 193/2013/2377. Avalduse kohaselt on kohtutäituri Sirje Taela menetluses puudutatud isiku nõue. Täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 2-13-17078 tehtud lahend. Argo Raid (puudutatud isik) esitas 17. detsembril 2013 täitmisavalduse. Avaldaja hinnangul on nõue aegunud. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks. Puudutatud isik ei vastanud kohtutäiturile. Kohtutäitur teavitas menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata.
2.Maakohus algatas 2. mai 2024. a määrusega avaldaja avalduse alusel hagita menetluse. Maakohus edastas menetlusdokumendid puudutatud isikule seisukoha esitamiseks. Dokumendid toimetati puudutatud isikule kätte KÄPO (kättetoimetamisportaal) vahendusel
6.juunil 2024. Kohtu määratud tähtajaks puudutatud isik avaldusele sisulist seisukohta ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 15. juuli 2024. a määrusega avaldaja avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 193/2013/2377 nõude aegumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja jättis menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata, sest puudutatud isikul puuduvad menetluskulud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat, mis algab sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtulahendi jõustumisest. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Määruse kohaselt nähtub asja materjalidest, et täitemenetlus on algatatud 17. detsembril 2013 puudutatud isiku täitmisteate alusel. Täitedokumendiks on 19. augusti 2013. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-17078, mis oli viivitamata täidetav. Tagaseljaotsus jõustus
24.septembril 2013. Ülaltoodust lähtuvalt algas aegumistähtaeg otsuse jõustumisest, s.o 24. septembrist 2013. Kuna nõue anti täitmisele pärast otsuse jõustumist, siis aegumine katkes ja algas uuesti otsuse esimest korda täitmiseks esitamisega, s.o 17. detsembrist 2013. Nõue aegus seega 17. detsembril 2023. Asja materjalidest ei nähtu muid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et aegumistähtaeg oli veel mingil põhjusel peatunud või katkenud. Selliseid asjaolusid ei avaldanud ka puudutatud isik. Seega on aegumistähtaeg käesolevalt möödunud ning esinevad TMS § 2231 lg 1 lauses 1 märgitud alused täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas 2. augustil 2024 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. juuli 2024. a määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega palub jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Samuti taotleb puudutatud isik täitetoimiku täiteasjas nr 193/2013/2377 väljanõudmist kohtuasja juurde.
Kohtumäärus rikub puudutatud isiku õigusi. Maakohus ei saanud järeldada sellest, et puudutatud isik oma seisukohta õigeaegselt ei avaldanud, et aegumistähtaja peatumiseks või katkemiseks ei pruugi asjaolusid olla või esineda. Puudutatud isikul on õigus esitada asjas sisuline vastuväide ja kohus peab lahendi tegemisel kaaluma kõiki asjaolusid tulenevalt uurimispõhimõttest sisuliselt. Selleks tulnuks maakohtul asja materjalide juurde nõuda kohtutäiturilt täitetoimik täiteasjas nr 193/2013/2377. Samuti tulnuks kaasata puudutatud isikuna protsessi kohtutäitur. Täitetoimikuga tutvudes ja kohtutäiturit kaasates on võimalik jõuda kohtumääruses langetatud otsuseni või selline otsustus (nõude aegumine) kummutada. Kohtutäiturilt tuleb küsida selgitusi, mida täitur on teinud viimase ligi seitsme aasta jooksul, et saavutada täitemenetluses nõude rahuldamine, missuguseid täitetoiminguid on läbi viidud ning kas nende tulemusena võib asuda seisukohale, et aegumistähtaja saab lugeda peatunuks või katkenuks. Täitemenetluse raames võib selguda, et võlgnik on nõuet tunnustanud ja aegumine on katkenud TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 mõttes. Seda aga tehtud ei ole. Puudutatud isik taotleb täitetoimiku (täiteasjas nr 193/2013/2377) väljanõudmist käesoleva kohtuasja juurde, et puudutatud isikul oleks sellega võimalik tutvuda. Puudutatud isik selgitas, et ta on kohtutäiturilt küll e-kirja teel selgitusi küsinud ja neid ka saanud, kuid ta ei ole saanud faktiliselt kontrollida, missugused toiminguid on täitemenetluses tehtud, sest võlgniku poolt nõude tunnustamine võib seisneda ka muus teos, nagu nähtub TsÜS § 158 lg-st 3. Seega saaks ja tuleks tuvastada, kas võlgnik on täitemenetluses nõuet vahepealsel perioodil näiteks tunnustanud ja aegumine on seetõttu katkenud. Välistatud ei ole, et kohtutäiturile on teada asjaolud võlgniku tegevuse või toimingute kohta, mis annavad alust asuda seisukohale, et võlgnik on nõuet täitemenetluses näiteks viimase seitsme aasta jooksul korduvalt tunnustanud. Võlgnik andis täitemenetluses vande 4. oktoobril 2017, selgitades oma vara ja kohustusi.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb jätta jõusse maakohtu lahend.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus avaldaja avalduse rahuldamise kohta on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse täitetoimiku täiteasjas nr 193/2013/2377 väljanõudmiseks kohtuasja juurde.
7.Puudutatud isik on esitanud taotluse täiteasja täitetoimiku väljanõudmiseks asja juurde, et tal oleks võimalik sellega tutvuda. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 35 lg 1 näeb ette, et kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Seega tuleb täitetoimikuga tutvumiseks pöörduda puudutatud isikul kohtutäituri poole. Puudutatud isiku taotlus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.TsMS § 475 lg 17 ja TMS § 2231 lg 1 teise lause kohaselt vaatab kohus võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu läbi hagita menetluses. TsMS § 198 lg 3 näeb ette, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et
menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. TMS § 2231 lg 2 näeb ette, et TMS § 2231 lõikes 1 nimetatud avalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalised avaldaja ja sissenõudja. Samuti sätestab TMS § 2231 lg 4, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus puudutatud isiku õigusi, kui kaasas avaldaja avalduse alusel menetlusse vaid sissenõudja ehk puudutatud isiku. Ringkonnakohus möönab, et teatud asjaolude esinemisel ei ole välistatud TMS § 2231 lg 1 alusel esitatud avalduse läbivaatamisel kohtutäituri kaasamine menetlusse kohtu algatusel TsMS § 198 lg 3 alusel, kuid praeguses asjas kohtutäituri kaasamise aluseks olevad asjaolud puuduvad.
10.Asjaolu, et puudutatud isik maakohtu lahendiga ei nõustu, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohtu lahend rikub puudutatud isiku õigusi. Maakohus on 2. mai 2024. a menetluse algatamise määruses puudutatud isikule selgitanud, mida peab puudutatud isik oma vastuses märkima. Puudutatud isik pidi oma vastuses märkima mh järgmist: kui puudutatud isik leiab, et täitemenetlus ei ole aegunud, siis tuleb tal oma seisukohta põhistada ja esitada kohtule andmed, mis võimaldavad tuvastada aegumise katkemise, peatumise või muud asjaolud, mille tõttu ei ole täitmine aegunud; esitada tõendid oma väidete tõendamiseks ja/või avaldaja väidete ümberlükkamiseks ning seisukoht avaldaja esitatud tõendite kohta. Maakohus ka selgitas, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult kui võimalik ja see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kuna puudutatud isik maakohtus oma seisukohta avalduse osas ei esitanud, jättis ta oma õiguse esitada asjas sisuline vastuväide ise kasutamata. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses ka märkinud, mis takistas tal maakohtule oma seisukohta esitada. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 5 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kontrollinud avalduse vastavust seadusele ja selle tõendatust, vaatamata sellele, et puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutel on ligipääs elektroonilisele täitemenetluse registrile, samuti kohtute infosüsteemi kaudu kohtulahenditele. Võlgniku avalduse läbivaatamisel ei ole täitetoimiku väljanõudmine kohustuslik, kui kohtule esitatud ja kättesaadavad andmed on piisavad avalduse lahendamiseks. Samas saanuks maakohus seda teha, kui puudutatud isik oleks esitanud vastuväiteid, mida oleks olnud vaja asja õige lahendamise seisukohalt kontrollida. Puudutatud isik on määruskaebuses märkinud, et ta on kohtutäituriga suhelnud ja saanud ka vastuseid, kuid ei ole saadud andmeid määruskaebuse põhjendamiseks esitanud. Seega on puudutatud isik jätnud kasutamata ka võimaluse viidata määruskaebuses aegumise peatumise või katkemise aluseks olevatele asjaoludele, millega tuleks tema hinnangul asja lahendamisel arvestada. Ringkonnakohus selgitab, et TsÜS § 159 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Seega algas puudutatud isiku kasuks tehtud otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine uuesti 17. detsembrist 2013. TsÜS § 158 lg 3 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Seega
ei loeta nõude tunnustamist täitemenetluses täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul. Sisuliselt TsÜS § 158 täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumisele ei kohaldu (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Saare, K Sein (koostajad), 2023, § 158). TsÜS § 157 lg 6 kohaselt peatub täitmise aegumine lisaks muudele TsÜS-is sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Võlgniku vande andmine oma vara ja kohustuste kohta ei ole aegumise peatumise aluseks TsÜS § 157 lg 6 tähenduses. Muud aegumise peatumise alused on sätestatud TsÜS §-des 160-167, kuid need on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele kohaldatavad piiratud tingimusel. Nt TsÜS § 167 lg 1 (aegumise peatumine läbirääkimiste korral) alusel aegumistähtaja peatumise eeldus on see, et peatatud on ka täitemenetlus, seda nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumiseks vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks (vt RKTKm, 11.05.2022, 2-21-10665/27, p 12.3). Sama kehtib ka nt TsÜS § 162 korral (aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul). Seega tuleb täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Samuti peatub täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud (vt RKTKm, 11.05.2022, 2-21-10665/27, p 12.4). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses toonud välja, et poolte vahel oleks toiminud läbirääkimisi või oleks sõlmitud maksegraafik, mille ajaks oleks olnud täitemenetlus kohtutäituri poolt peatatud. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kohus oleks rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid. Elektroonilisest täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole avaldajalt puudutatud isiku nõude katteks laekumisi täitemenetluse raames laekunud. Seega oli põhjendatud maakohtu järeldus, et asjaolusid, mis oleks tinginud aegumistähtaja veel mingil põhjusel peatumise või katkemise, ei pruugi üldse olla või esineda. Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.
11.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna avaldajat ei esinda menetluses lepinguline esindaja, ei saanud avaldajal tekkida määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Hüvitatavad menetluskulud tuleb jätta kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.