Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17860
Kohtuasi
K.T avaldus täisealisele isikule A.F-ile seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A.F määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja K.T (isikukood XXX)
eestkoste
Puudutatud isik I A.F (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II C.D (isikukood XXX) Puudutatud isik III Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja KL Puudutatud isik IV Q.Z (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p 5 osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus, millega lubada A.F-il teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 1000 euro ulatuses.
2.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus muutmata.
3.3.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
3.4.Eestkostja ülesanneteks on A.F vara valitsemine ja tema esindamine kõigi varaliste tehingute sooritamisel.
2-23-17860
3.5.Lubada A.F-il teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 1000 euro ulatuses.
3.6.Eestkostjal esitada kohtule A.F-ile hetkel kuuluva vara nimekiri hiljemalt kahe (2) kuu jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.7.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. juuniks. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 15.06.2025.
3.8.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
3.9.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elu- või asukoha muutumisest.
3.10.Kohtule tuleb viivitamatult teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
3.11.Kohus otsustab hiljemalt 27.05.2029, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
3.12.Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.
4.Rahuldada A.F määruskaebus osaliselt.
5.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud A.F-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.T (avaldaja) esitas 18.12.2023 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule A.F-ile (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja puudutatud isikule I eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I avalduse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul keskmiselt üks kord kolme kuu jooksul viibinud ravil sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus. Psühhoosis olles puudub puudutatud isikul I haiguskriitika ja ta arvab, et avaldaja ja puudutatud isiku I poeg C.D (puudutatud isik II) saadavad teda ülekohtuselt ravile. Puudutatud isik I on ähvardanud, et viskab puudutatud isiku II tänavale, mistõttu avaldaja leiab, et puudutatud isik I võib talle kuuluva korteri kättemaksuks ära müüa.
2.Maakohus määras ekspertiisi puudutatud isikule I eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatri PV 21.02.2024 kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-3/85 (eksperdiarvamus) kohaselt on puudutatud isik I viibinud psühhiaatriakliinikus korduvalt alates 1996. aastast ja tal on diagnoositud skisoafektiivne häire. Aastatel 2002–2018 käis puudutatud isik I ambulatoorselt psühhiaatri vastuvõttudel ning tuli eluga rahuldavalt toime. Seejärel lõpetas puudutatud isik I regulaarse
2-23-17860 ravimite kasutamise ning haigushood sagenesid. 2023. a oli puudutatud isik I haiglaravil kuuendat korda, viibides haiglas 03.02.2023–10.05.2023. Pärast haiglaravi puudutatud isik I kodus toetusravi ei võtnud ning ta vajas haiglaravi ka 17.05.2023–16.06.2023 ja 18.06.2023– 30.06.2023. Ka järgnevalt keeldus puudutatud isik I kodus toetusravi võtmast, mistõttu nähtuvad digiloost korduvad kiirabi väljakutsed. Viimati viibis puudutatud isik I psühhiaatriakliinikus 10.12.2023–20.12.2023. Puudutatud isik I saabus psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi saatel. Valvetoas oli puudutatud isik I kergesti ärrituv ja kõikuva meeleoluga (vaheldumisi esinesid nutu- ja vihahood), kõndis rahutult ringi, rääkides lakkamatult valjuhäälse monoloogina. Puudutatud isik I avaldas suitsiidimõtteid ning paranoilisi luulumõtteid oma toimetuleku, lähedaste ja meditsiinisüsteemi kohta. Puudutatud isiku I käitumine oli psühhoosist juhitud, ettearvamatu, agressiivne ja ohtlik, mistõttu ta hospitaliseeriti tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Seejärel määras kohus puudutatud isiku I tahtest olenematule ravile kuni 40 päevaks. Psühhoosivastase ravi tulemusel puudutatud isik I rahunes, kuid haiguskriitika puudus. 24.01.2024, haiglajärgsel ambulatoorsel vastuvõtul selgus, et puudutatud isik I ei olnud talle määratud ravimeid tarvitanud.
2.1.Siinses asjas määratud ekspertiisi raames toimunud psühhiaatri läbivaatusel (s.o 21.02.2024) oli puudutatud isik I teadvusel ja õigesti orienteeritud, kuid situatsioonis orienteerus luululiselt. Puudutatud isiku I mõttekäik oli jälgitav. Puudutatud isikul I esinesid paranoilised luulumõtted psühhiaatrilise abi ja lähedaste isikute suhtes ning depressiivsed luulumõtted suitsiidiplaanidega. Meelepetteid psühhiaater ei sedastanud. Emotsionaalselt oli puudutatud isik I ärev ja pinges ning tema meeleolu oli alanenud. Tahteelu aktiivsus ja sihipärasus oli häiritud, töövõime alanenud ning mõtlemine ja tegutsemine osaliselt desorganiseeritud. Mälu ja formaalse intellekti alanemist ei ilmnenud, kuid haiguskriitika puudutatud isikul I puudus.
2.2.Eksperdiarvamuse kohaselt on puudutatud isikul I segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2) ja puudutatud isik I ei tule iseseisevalt toime. Puudutatud isik I ei ole võimeline langetama otsuseid ega tegema tehinguid, v.a pisitehinguid. Samuti ei ole puudutatud isik I võimeline andma seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna tal puudub haiguskriitika ja ta pole suuteline adekvaatselt hindama enda võimalusi iseseisvaks toimetulekuks. Puudutatud isiku I huve ei saa kaitsta volituste andmise või abiliste kaudu. Puudutatud isik I vajab eestkostet kuni viieks aastaks. Eestkostja ülesandeks peaks olema tagada puudutatud isiku I huvide ja õiguste kaitse ning tema ööpäevaringne hooldus ja järelevalve.
3.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) (eestkosteasutus) märkis maakohtule esitatud seisukohas, et puudutatud isikul I on tuvastatud keskmine puue ja puuduv töövõime. Tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese toetus. Puudutatud isik I elab endale kuuluvas kahetoalises korteris koos oma pojaga, s.o puudutatud isikuga II. Puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II omavahelised suhted on keerulised ja ühes korteris koos elamine tekitab pingeid. Puudutatud isiku I sõnul on pingelised ka tema suhted avaldajaga, mistõttu ta eelistaks eestkoste seadmise korral eestkostjana oma venda Q.Z-i (puudutatud isik IV). Puudutatud isiku IV sõnul saab puudutatud isik I igapäevaeluga iseseisvalt hakkama, samuti ei ole puudutatud isik I teinud varaliselt kahjulikke tehinguid, kuid vaimselt ebastabiilses seisundis on kahjulike tehingute tegemise võimalus teoreetiliselt olemas. Puudutatud isik IV on nõus olema puudutatud isiku I eestkostja. Eestkosteasutuse hinnangul ei vaja puudutatud isik I eestkostet. Eestkoste seadmise eelduseks on, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõdramõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkoste seatakse isiku enda huvide kaitseks, mitte teiste isikute
2-23-17860 (sh täisealiste pereliikmete huvide) kaitseks. Kui kohus tuvastab siiski eestkoste seadmise vajaduse, on puudutatud isik IV eestkostjaks sobiv isik.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et puudutatud isik I vajab eestkostet osaliselt. Tervise halvenemise perioodidel ei suuda puudutatud isik I psüühikahäire tõttu tõenäoliselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, kuid pärast ravi psühhiaatriakliinikus on psüühikahäire mõnda aega kontrolli all ja puudutatud isik I tuleb oma elu korraldamisega toime. Puudutatud isik I ei vaja eestkostet kõigis toimingutes. Eestkoste võib olla vajalik puudutatud isiku I varaliste huvide kaitseks, välistamaks võimalike kahjulike varaliste tehingute tegemist haiguse ägenemise perioodidel. Esindaja hinnangul võiks eestkostja ülesandeks olla üksnes puudutatud isiku I esindamine kinnisvaratehingute tegemisel. Muus osas puudutatud isik I esindaja hinnangul eestkostet ei vaja. Esindaja hinnangul oleks puudutatud isik IV eestkostjaks sobiv isik. Puudutatud isiku IV määramisega eestkostjaks on nõustunud nii avaldaja kui puudutatud isik I.
5.Maakohus kuulas puudutatud isiku I isiklikult ära ja leidis, et puudutatud isik I orienteerub ajas, kohas ja isikus, kuid tal on raskusi varalistest kohustustest arusaamise ja nende haldamisega. Puudutatud isik I avaldas maakohtule, et tema kognitiivsed võimed on langenud ja arveldamine on muutunud raskemaks. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus tegi 27.05.2020 määruse, millega seadis puudutatud isiku I üle eestkoste varahoolduse küsimustes tähtajaga viis aastat ja määras puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isiku IV. Maakohus jättis puudutatud isikule I õiguse teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 500 euro ulatuses.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isikul I osaliselt piiratud teovõime ja tema üle tuleb seada eestkoste varahoolduse küsimustes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 järgi on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
6.2.Puudutatud isiku I puhul on PKS § 203 lg-s 1 ja lg-s 2 toodud eeldused eestkoste seadmiseks täidetud. Eksperdiarvamuse kohaselt on puudutatud isikul I segatüüpi skisoafektiive häire (F25.2), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ega oma elu iseseisvalt korraldada. Puudutatud isiku I isikliku ja vahetu ärakuulamise põhjal nõustub maakohus eksperdi tuvastatuga, et puudutatud isiku I arusaamisvõime, käitumine ja mõtlemine on psüühikahäire tõttu osaliselt piiratud. Puudutatud isikul I on raskusi varalistest õigustest ja kohustustest arusaamisega ning eestkoste seadmata jätmise korral võib puudutatud isik I enda varalised huvid ohtu seada. Puudutatud isiku I varalisi huve ei saa kaitsta volituse andmise või perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Puudutatud isik I on siiski võimeline adekvaatselt teostama väiksemaid toiminguid (pisitehinguid).
6.3.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Seejuures arvestatakse ka eestkostjaks määratava isiku ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 järgi võib isiku
2-23-17860 eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Puudutatud isik IV, kes on puudutatud isiku I vend, on nõus olema puudutatud isiku I eestkostjaks. Puudutatud isik IV on eestkostjaks sobiv isik.
6.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 järgi ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest. Ka PKS § 203 lg 4 järgi peab kohus kontrollima eestkoste põhjendatust iga viie aasta järel. Seega otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.05.2029. Määruskaebus
7.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas puudutatud isiku I soovil määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta puudutatud isikule I eestkoste seadmata ja eestkostja määramata, alternatiivselt muuta maakohtu määrust eestkostja ülesannete osas selliselt, et eestkostja ülesandeks on üksnes puudutatud isiku I esindamine kinnisvaratehingute tegemisel.
7.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isikul I maakohtu määratud ulatuses eestkostevajadust, mistõttu puudutatud isiku I õiguseid on piiratud ebaproportsionaalselt suures ulatuses. Puudutatud isiku I käitumine on riigi õigusabi korras määratud esindajaga suheldes olnud aruselge ja ratsionaalne. Esindaja on puudutatud isikuga I suhelnud regulaarselt alates tema esindajaks määramisest (s.o seisukoha esitamise ajaks ligikaudu poole aasta vältel). Esindaja ei ole täheldanud märke, mis viitaksid puudutatud isiku I suutmatusele oma vara valitseda või võimalusele, et puudutatud isik I teeks endale kahjulikke tehinguid. Esindaja on suhelnud ka puudutatud isikut I temale tahtest olenematu ravi määramiste menetlustes esindava advokaadiga, kes samuti leidis, et puudutatud isik I eestkostet ei vaja. Puudutatud isik I saab oma elu igapäevase korraldamisega ja varaliste õiguste teostamisega hakkama. Puudutatud isiku I probleemide allikaks on pigem halvad suhted avaldajaga, puudutatud isikuga II ning ka puudutatud isikuga IV.
7.2.Kuigi eksperdiarvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik I võimeline oma elu iseseisvalt korraldama, oli eestkosteasutus vastupidisel seisukohal. Objektiivseid tõendeid selle kohta, et puudutatud isik I ei suuda oma varalisi õigusi ja kohustusi ise teostada, ei ole siinses asjas esitatud ega kogutud. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
8.Avaldaja esitas määruskaebuse kohta seisukoha, milles märkis, et puudutatud isik I on alates 12.04.2024 taas psühhiaatriakliinikus ravil. Puudutatud isiku I tervise halvenemine tuleneb ravimite tarvitamata jätmisest, millest omakorda tekivad ka konfliktid pereliikmetega. Avaldaja leiab, et puudutatud isikule I eestkoste seadmine on vajalik.
9.Puudutatud isiku IV seisukoha järgi on puudutatud isikule I eestkoste seadmine suuremate rahaliste tehingute tegemiseks vajalik. Puudutatud isik I viibib sageli psühhiaatriakliinikus ravil ja haiglasse sattumise põhjuseks on enamasti agressiivsed süüdistused pereliikmete suhtes. Puudutatud isiku I arvates on tema haiguse ägenemiste põhjuseks ravimite tarvitamine ja asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isik II saadavad teda ilma põhjuseta psühhiaatriahaiglasse, mistõttu ta kodus viibides ravimeid ei tarvita ja on pereliikmete suhtes süüdistav. Puudutatud isiku I psühhiaatriahaiglas viibimise sagedus ja pikkus on viimaste aastate jooksul kasvanud, tema suhtumine puudutatud isikusse II on halvenenud ning olukorra paranemist pole ette näha. Puudutatud isik IV esitas 25.07.2024 maakohtule taotluse maakohtu määruse muutmiseks selliselt, et puudutatud isikul I oleks võimalik eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid igas
2-23-17860 kuus kuni 1000 euro ulatuses. Maakohtu määrusega kehtestatud piirmäär 500 eurot on liiga väike ja jätab puudutatud isiku I kuu lõpuks ilma raha kasutamise võimaluseta.
10.Puudutatud isik II ja eestkosteasutus määruskaebuse kohta oma seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 5 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega lubada puudutatud isikul I teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 1000 euro ulatuses. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ülejäänud osas (s.o maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1–4 ja 6–12 osas) tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1–4 ja 6–12 osas nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel õigesti kohaldanud PKS § 203 lg-id 1 ja 2, millest tulenevad täisealise isiku üle eestkoste seadmise eeldused. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tuvastas maakohus esitatud tõendite ja seisukohtade hindamise ning puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud vahetu mulje põhjal, et puudutatud isik I ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida osas, mis puudutab oma vara haldamist. Maakohtu hinnangul on puudutatud isikul varaliste õiguste ja kohustuste teostamisega raskusi nii haiguse ägenemiste perioodidel kui ka vahepealsel ajal, mistõttu puudutatud isiku I varaliste huvide kaitseks on vajalik eestkoste seadmine. Esitatud tõenditest nähtub, et puudutatud isikul I on psüühikahäire, mille tõttu ta on viimastel aastatel viibinud mitmeid kordi haiglaravil. 2023. aastal viibis puudutatud isik I ravil ajavahemikel 03.02.2023– 10.05.2023, 17.05.2023–16.06.2023, 18.06.2023–30.06.2023 ja 10.12.2023–20.12.2023. Esitatud seisukohtadest nähtub, et puudutatud isiku I ja tema pereliikmete omavahelised suhted on pingelised. Pinged tulenevad koos elamise ja üldise läbisaamise raskustest, aga ka puudutatud isiku I psüühikahäirest, kuna haiguse ägenemise ajal on puudutatud isik I pereliikmete suhtes vaenulik, leides, et pereliikmed suunavad teda ülekohtuselt haiglaravile. Ka eksperdiarvamuse kohaselt väljendas puudutatud isik I psühhiaatri läbivaatusel paranoilisi luulumõtteid oma toimetuleku ja lähedaste suhtes. Eeltoodut arvestades tuleb pidada põhjendatuks maakohtu hinnangut, et puudutatud isik I vajab varaliste tehingute tegemiseks eestkostet. Maakohus on tõendeid hinnanud igakülgselt ning lähtunud muu hulgas puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud vahetust muljest. Asjaolu, et puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja mulje puudutatud isikuga I suheldes on olnud erinev eksperdiarvamusest ja maakohtu muljest, ei anna alust maakohtu määruse põhjendatuses kahelda. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isiku I esindaja on 26.02.2024 maakohtule esitatud seisukohas möönnud, et puudutatud isiku I üle eestkoste seadmine võib puudutatud isiku I varaliste huvide kaitseks olla vajalik, välistamaks võimalike kahjulike varaliste tehingute tegemise haiguse ägenemise ajal, kuigi esindaja arvates piisaks eestkoste seadmisest üksnes kinnisvaratehingute tegemiseks.
2-23-17860
15.Maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks varahoolduse ülesannetes puudutatud isiku IV ja jättis puudutatud isikule I õiguse teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 500 euro ulatuses. Puudutatud isik IV esitas 25.07.2024 seisukoha, leides, et puudutatud isikul I võiks olla võimalik eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid igas kuus kuni 1000 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV kinnitusel on maakohtu määrusega kehtestatud piirmäär 500 eurot on liiga väike, jättes puudutatud isiku I kuu lõpuks raha kasutamise võimaluseta. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku IV seisukoht põhjendatud ning on samasuunaline määruskaebuse taotlustega. Lähtudes puudutatud isiku IV esile toodud muutunud asjaoludest ning menetlusökonoomia kaalutlustest tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 5 osaliselt ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega lubab puudutatud isikul I teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 1000 euro ulatuses.
16.Eelnevalt esitatud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, jättes maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–4 ja 6–12 muutmata, kuid tühistades osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni p-i 5. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega suurendab eestkostja nõusolekuta teha lubatud pisitehingute rahalist ulatust 1000 euroni kuus.
17.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
18.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muu hulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.