5.Jätta määruskaebemenetluse kulud R.E kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-24-6490
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.E (avaldaja, võlgnik) esitas 23.04.2024 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 11.04.2024 otsuse (otsus) peale täiteasjas nr 175/2016/201, paludes otsus tühistada.
1.1.Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur 07.03.2024 sissetuleku arestimise aktiga (07.03.2024 arestimisakt) võlgniku töötasu 7589,04 euro ulatuses. Võlgnik esitas 14.03.2024 ja 19.03.2024 kohtutäituri tegevuse peale kaebused. Kohtutäitur tegi 11.04.2024 otsuse, millega jättis kaebused rahuldamata.
1.2.Võlgnik leiab, et Swedbank AS-i (sissenõudja) nõue on täidetud. Võlgnetav summa on võlgniku töötasust kinni peetud ja võlgniku sissetuleku täiendav arestimine 7589,04 euro ulatuses ei ole põhjendatud. 07.03.2024 arestimisakt tuleb tühistada ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kohtutäitur on võlgniku töötasu arestinud ka suuremas ulatuses, kui on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi lubatud. TMS § 132 lg-t 1 2 kohaldamiseks puudus alus.
1.3.Kohtutäitur on sissenõudjale mõeldud summade arvelt alusetult endale tasu võtnud. Kohtutäitur pole esile toonud, millisel alusel ta tasu nõuab ning ei ole esitanud dokumente kohtutäituri tasu suuruse kohta. Kohtutäituri tasu on seotud töö tulemuslikkusega, mistõttu selle suurus peaks selguma alles täitemenetluse lõpus. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata.
2.1.Võlgnik on kaebuses tuginenud uuele väitele, mida ta kohtutäiturile esitatud kaebuses ei esitanud. Võlgniku väitel ei ole kohtutäitur talle esitanud dokumente kohtutäituri tasu suuruse kohta – selle väite osas on kaebetähtaeg möödunud. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on võlgnikule 05.03.2016 kätte toimetatud.
2.2.Võlgnevus ei ole täielikult tasutud. Täiteasjas nr 175/2016/201 on sissenõudmisele kuuluv põhinõue 62 017,95 eurot ja täitekulud 6164,96 eurot (enne käibemaksu määra tõusu 6134,40 eurot). Tasumisele kuuluv koguvõlgnevus on 68 182,91 eurot. 14.03.2024 seisuga oli võlgnik ise sissenõudjale tasunud 20 eurot ja täitemenetluses oli laekunud 60 593,87 eurot, seega oli võlgnevuse jääk 7569,04 eurot. 27.05.2024 seisuga on täitemenetluses laekunud 62 369,86 eurot. Võlgnevuse jääk arvestades ka sissenõudjale otse tasutud 20 eurot on 5793,05 eurot (kohtutäituri 27.05.2024 menetlusdokumendis on võlgnevuse jäägiks märgitud 5773,05 eurot, mis on ilmselt kas trükiviga või on jäetud arvestamata sissenõudjale tasutud 20 eurot, kuna eelnevalt nimetatud summasid arvestades kujuneb võlgnevuse jäägiks 5793,05 eurot – ringkonnakohtu märkus).
2.3.Täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 3 järgi ei ole alust. Täitekulude katmine sissenõudjale tasutud summadest on kooskõlas kohtutäituri seadusega (KTS). Kuna võlgniku muule varale sissenõude pööramine ei ole nõude täieliku rahuldamiseni viinud, on põhjendatud võlgniku suhtes TMS § 132 lg 12 kohaldamine. Kohtutäitur on TMS § 132 lg 1 2 kohaldamisel arvestanud, et nõude täitmine on toimunud kaheksa aastat.
3.Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata, kuid oma seisukoha põhjendusi ei esitanud.
2-24-6490 Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis võlgniku kaebuse läbi vaatamata osas, milles võlgnik vaidlustas otsuse alusel, et talle ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kätte toimetatud. Maakohus rahuldas kaebuse ja tühistas otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse 07.03.2024 arestimisakti tühistamiseks, ning tühistas 07.03.2024 arestimisakti. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata osas, milles võlgnik taotles täiteasjas nr 175/2016/201 täitemenetluse lõpetamist.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku kaebus osas, milles võlgnik vaidlustas otsuse alusel, et talle ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kätte toimetatud, jätta läbi vaatamata, kuna võlgnik ei ole selles osas enne kohtusse pöördumist esitanud kaebust kohtutäiturile. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata.
4.2.Täiteasja nr 175/2016/201 täitmisavalduse kohaselt oli võlgnevus 05.02.2016 seisuga 62 017,95 eurot. 22.03.2018 sissetuleku arestimise aktist nähtub, et sissenõutav summa on 60 851,87 eurot. 07.03.2024 arestimisakti kohaselt on võlgnevus 62 017,95 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu 6164,96 eurot. Kohtutäituri tasu suurus tuleneb kohtutäituri 08.02.2016 otsusest, mille kohaselt (enne käibemaksumäära tõusu) on kohtutäituri põhitasu 6134,40 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Koguvõlgnevus täiteasjas nr 175/2016/201 on kohtutäituri andmetel ja 07.03.2024 arestimisakti kohaselt 68 182,91 eurot. Kohtutäituri andmetel on võlgnik 28.03.2024 seisuga tasunud sissenõudjale 56 762,44 eurot ja täitekulude katteks 5627,42 eurot (st kokku on võlgnikult täitemenetluses laekunud 62 389,86 eurot ja võlgnevus ei ole täies ulatuses tasutud).
4.3.22.03.2018 sissetuleku arestimise aktis oli võlgnikult sissenõutavaks summaks märgitud 60 851,87 eurot, mis on võlgniku sissetulekutest kinni peetud. Viimane laekumine enne 60 851,87 euro täitumist oli 31.07.2023 summas 145,63 eurot. 07.03.2024, s.o pärast seitsme kuu möödumist viimasest laekumisest, tegi kohtutäitur täiendava arestimisakti. Võlgnik esitas 14.03.2024 kohtutäiturile kaebuse. 28.03.2024 laekus võlgnikult järgmine rahasumma, 841,49 eurot.
4.4.Kuna võlgnik ei olnud kohtutäituri otsuse tegemise ajaks võlgnevust täies ulatuses tasunud, puudus kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p-st 3 tulenev alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur lähtus 07.03.2024 arestimisakti tegemisel siiski põhjendamatult TMS § 132 lg-st
12.Asja materjalidest nähtub, et alates 2016. a märtsist on võlgnevuse katteks toimunud korrapärased laekumised. Üksnes asjaolu, et täitemenetlus on kestnud kaheksa aastat, ei ole TMS § 132 lg 12 kohaldamise aluseks. TMS § 132 lg 12 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et sissenõude pööramine ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Asja materjalidest ei nähtu, miks kohtutäitur ei teinud toiminguid nõude rahuldamiseks eelnevalt viidatud seitsme kuu jooksul. Kohtutäituri poolt täitetoimingute tegemata jätmine ei ole aluseks TMS § 132 lg 12 kohaldamiseks. Samuti ei nähtu kohtutäituri selgitustest, miks ei vii edaspidised laekumised võlgniku töötasust eeldatavasti nõude rahuldamiseni. Määruskaebus
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kaebus jäi läbi vaatamata, ning samuti osas, milles kaebus jäi osaliselt rahuldamata, ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebus täielikult, tühistada kohtutäituri otsus täies ulatuses ja lõpetada täitemenetlus.
2-24-6490
5.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole võlgnikule kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kätte toimetatud. Võlgnik ei teadnud, et temalt nõutakse täitemenetluses lisaks võlgnevusele ka kohtutäituri tasu. Kohtutäituri tasust sai võlgnik teada alles 07.03.2024 arestimisaktiga tutvudes. Kohtutäituril on küll õigus tasu saada, kuid üksnes summas, mis on võrdeline sisse nõutud summaga, mis selgub alles täitemenetluse lõpus. Kuna kohtutäitur ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust teinud ega võlgnikule kätte toimetanud, ei saa tasu olla sissenõutavaks muutunud. Samuti on kohtutäituri tasu liiga suur.
5.2.Maakohus leidis ekslikult, et võlgnik on tasunud sissenõudjale 56 762,44 eurot ja täitekulude katteks 5627,42 eurot. Tegelikult on võlgnik tasunud sissenõudjale täielikult summa, mis on võlgnikult kohtuotsusega väljamõistetud. Kohtutäitur on omaalgatuslikult sissenõudjale kuuluvaid summasid omastanud. Puudutatud isikute seisukohad määruskaebuse kohta
6.Sissenõudja märkis 26.06.2024 seisukohas, et toetab kohtutäituri seisukohta ning peab maakohtu määrust õiguspäraseks.
7.Kohtutäituri 28.06.2024 seisukoha järgi määruskaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kohtutäitur märkis, et jääb oma otsuses ja maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.
7.1.Võlgnik on määruskaebuses esitanud uue väite, et kohtutäituri tasu on ebaõigesti määratud ja liiga suur. Kohtutäituri tasu suuruse kohta ei ole võlgnik kohtutäiturile kaebust esitanud ega sellele ka maakohtu menetluses tuginenud. TMS § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kui menetlusosaline ei esita viidatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (TMS § 217 lg 6). Seega on kaebetähtaeg kohtutäituri tasu suuruse osas möödunud.
7.2.Ebaõige on võlgniku väide, et kohtutäitur ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust selles nimetatud kuupäeval teinud ega võlgnikule kätte toimetanud. Võlgniku teadlikkust täitemenetlusest näitab asjaolu, et võlgnik esitas 22.09.2016 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 27.09.2016 otsusega läbi vaatamata, kuna kaebus ei olnud tähtaegselt esitatud. Kohtutäituri 27.09.2016 otsust võlgnik kohtus ei vaidlustanud.
Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse
2-24-6490 resolutsiooni punktide 1, 2 ja 5 osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel resolutsiooni punktide 3, 4, 6 ja 7 osas jõustunud.
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Võlgniku väitel sai ta alles 07.03.2024 arestimisaktiga tutvudes teada, et tema töötasust kinnipeetud summasid kasutatakse lisaks võlgnevuse kustutamisele ka kohtutäituri tasu katteks. 14.03.2024 ja 19.03.2024 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebused, milles leidis, et kõik tema töötasust kinnipeetud laekumised oleks pidanud maksma sissenõudjale ja täitemenetlus tuleks lõpetada. Määruskaebuses märkis võlgnik täiendavalt, et ta leiab, et kohtutäituril on küll õigus tasu saada, kuid selle suurus peaks kindlaks määratama alles täitemenetluse lõpus vastavalt täitemenetluse tulemusele, ning et kohtutäituri tasu on liiga suur.
13.TMS § 38 lg 1 järgi kannab täitekulud võlgnik. KTS § 32 lg 1 järgi muutub kohtutäituri tasu osaks olev menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. KTS § 32 lg 2 kohaselt muutub kohtutäituri põhitasu rahalise nõude täitmisel sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sisse nõutud summaga (KTS § 32 lg 5). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur arvestanud tasu võrdeliselt sissenõutava summaga igalt võlgnikult saadud laekumiselt. Võlgniku väide, et ta ei teadnud, et temalt laekunud rahasummasid arvestatakse jooksvalt ka kohtutäituri tasu katteks, ei muuda temalt täitekulude nõudmist õigusvastaseks ega vabasta võlgnikku täitekulude tasumise kohustusest. Eelnevat arvestades on põhjendatud maakohtu määruse järeldus, et kohtutäituril oli õigus arvestada võlgnikult saadud laekumisi ka kohtutäituri tasu katteks, mistõttu otsuse tegemise ajal ei olnud võlgnikult sissenõudmisele kuuluv nõue täies ulatuses täidetud ja täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 3 järgi alus puudus.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse järeldusega, et kohtutäiturile esitatud kaebustes ei tuginenud võlgnik väitele, et ta ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kätte saanud. Seega on võlgnik osundatud väite osas TMS § 217 lg-st 1 ja § 218 lg-st 1 tulenevalt kohtule kaebuse esitamise õiguse kaotanud. Maakohus jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte toimetamata jätmise väite osas põhjendatult läbi vaatamata.
15.Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri vastuväitega, et võlgnik ei esitanud kohtutäituri tasu suuruse kohta TMS § 217 lg-s 1 toodud kaebetähtaja jooksul kaebust. Võlgniku väitel sai ta kohtutäituri tasu suurusest teada 07.03.2024 arestimisaktiga tutvudes. Seega hakkas tähtaeg kohtutäituri tasu suuruse vaidlustamiseks kulgema hiljemalt 14.03.2024, mil võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse 07.03.2024 arestimisakti tühistamiseks. Kohtutäiturile kaebuse esitamise kaebetähtaeg on möödunud, mistõttu võlgnik ei saa TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt tugineda kohtumenetluses kohtutäituri tasu suuruse ülemäärasusele.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta võlgniku kanda. Kuna võlgnik kannab oma menetluskulud ise, puudub vajadus võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Puudutatud isikud I ja II ei esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetluse kulude nimekirja, mistõttu tuleb eeldada, et neil menetluskulusid ei tekkinud ning ka puudutatud isikute I ja II menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vajadus puudub.
2-24-6490
18.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus võlgnik määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 10 järgi tuleb kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.