Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-15116
Kohtuasi
X avaldus juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus A-VARAHALDUSE OSAÜHINGU määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Evelin Jõgar Puudutatud isik A-VARAHALDUSE OSAÜHING (regitrikood 10877307), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kohalik omavalitsusüksus Türi vald (vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Q 16. mai 2024. a seisukohaga esitatud dokumentaalne tõend (RAGNSELLS AS-i kliendikiri).
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2024. a määrus osas, millega maakohus piiras nimetatud määrusega Meierei kinnisasjale (registriosa nr 1829836) avalikult kasutatavale Tallinn-Rapla-Türi teele (registriosa nr 8369350) üle Kalda kinnisasja (registriosa nr 174936) ja üle Mõisaveere kinnisasja (registriosa nr 1470236) ette nähtava juurdepääsu ka kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul sellistega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg (osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et lubatud täismassi piirang 7500 kg ei kehti kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Jätta maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata.
3.Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus avalduse rahuldas, määras Meierei kinnisasjale (registriosa nr 1829836) juurdepääsu avalikult kasutatavale Tallinn-Rapla-Türi teele (registriosa nr 8369350) üle Kalda kinnisasja (registriosa nr 174936) ja üle Mõisaveere kinnisasja (registriosa nr 1470236) määruses märgitud tingimustel (v.a lubatud täismassi piirangu 7500 kg laienemine ka kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele), määras tasu juurdepääsu eest, kohustas Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade omanikke andma nõusoleku kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks ning asendas tahteavaldused kohtumäärusega (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1–3, osaliselt punkt 4, punktid 5–10).
6.Jätta määruskaebemenetluse kulud osas, milles need tekkisid X määruskaebuse esitamisest, menetlusosaliste endi kanda; osas, milles need tekkisid AVARAHALDUSE OSAÜHINGU määruskaebuse esitamisest, A-VARAHALDUSE OSAÜHINGU kanda.
7.Määrata kindlaks X määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGULT X kasuks välja menetluskulud 109,80 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates praeguse määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
8.Määrata kindlaks Q määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGULT Q kasuks välja menetluskulud 228,75 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates praeguse määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
9.2.Määrata Meierei kinnisasjale (registriosa nr 1829836; asukoht Meierei, Kolu küla, Türi vald, Järva maakond) tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavale Tallinn-Rapla-Türi teele (registriosa nr 8369350; asukoht Kolu küla, Türi vald, Järva maakond) üle Kalda kinnisasja (registriosa nr 174936; asukoht Kalda, Kolu küla, Türi vald, Järva maakond) ja üle Mõisaveere kinnisasja (registriosa nr 1470236; asukoht Mõisaveere, Kolu küla, Türi vald, Järva maakond) u 102 m pikkuses ja 4 m laiuses. Tee asukoht on tähistatud määruse lisaks oleval kaardil punase joonega.
9.3.Kohustada Kalda kinnisasja ja Mõisaveere kinnisasja igakordset omanikku taluma määratud juurdepääsu.
9.4.Määrata, et Meierei kinnisasja igakordsel omanikul ja tema loaga isikutel on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg. Nimetatud lubatud täismassi piirang ei kehti kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul.
9.5.Määrata, et juurdepääsutee hooldamise ja korrashoiu korraldab ning vastavad kulud kannab Meierei kinnisasja igakordne omanik.
9.6.Määrata, et juurdepääsu võimaldamise eest peab Meierei kinnisasja igakordne omanik maksma Kalda kinnisasja igakordsele omanikule tasu 20 eurot aastas järgmise aasta eest ette. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli.
2-22-15116
9.7.Määrata, et juurdepääsu võimaldamise eest peab Meierei kinnisasja igakordne omanik maksma Mõisaveere kinnisasja igakordsele omanikule tasu kümme eurot aastas järgmise aasta eest ette. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli.
9.8.Kohustada Kalda kinnisasja omanikku andma nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks kinnistusraamatu registriosa nr 174936 III jakku juurdepääsu kohta kinnisasjale nr 1829836 selle igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse punktides 9.2–9.6 määratud tingimustel ning asendada tahteavaldus kohtumäärusega.
9.9.Kohustada Mõisaveere kinnisasja omanikku andma nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks kinnistusraamatu registriosa nr 1470236 III jakku juurdepääsu kohta kinnisasjale nr 1829836 selle igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse punktides 9.2–9.5 ja 9.7 määratud tingimustel ning asendada tahteavaldus kohtumäärusega.
9.10.Käesoleva määruse lahutamatu osa on kaart juurdepääsutee asukoha kohta.
9.11.Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
9.12.Jätta määruskaebemenetluse kulud osas, milles need tekkisid X määruskaebuse esitamisest, menetlusosaliste endi kanda; osas, milles need tekkisid A-VARAHALDUSE OSAÜHINGU määruskaebuse esitamisest, AVARAHALDUSE OSAÜHINGU kanda.
9.13.Määrata kindlaks X määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGULT X kasuks välja menetluskulud 109,80 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
9.14.Määrata kindlaks Q määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGULT Q kasuks välja menetluskulud 228,75 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 7. oktoobril 2022 (täiendatud 15. novembril 2022 ja 5. detsembril 2022) Pärnu Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
2-22-15116
1.1.Avalduse ja selle täienduste kohaselt on avaldaja Meierei kinnisasja (registriosa nr 1829836) (edaspidi Meierei kinnisasi) omanik ja tal puudub kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääs Meierei kinnisasjale oli varem olemas Kalda kinnisasja (registriosa nr 174936) (edaspidi Kalda kinnisasi) ja Mõisaveere kinnisasja (registriosa nr 1470236) (edaspidi Mõisaveere kinnisasi) kaudu. Kalda kinnisasja omanik on Q (puudutatud isik I) (edaspidi ka Kalda kinnisasja omanik) ja Mõisaveere kinnisasja omanik on AVARAHALDUSE OSAÜHING (puudutatud isik II) (edaspidi ka Mõisaveere kinnisasja omanik). Juurdepääs avaldaja kinnisasjale on olnud takistatud alates 2022. aasta algusest. Avaldaja tegi Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade omanikele 19. novembril 2021 kohtutäituri vahendusel kirjaliku ettepaneku Meierei kinnisasjale avalikult teelt juurdepääsu määramiseks. Avaldaja kõnealuste kinnisasjade omanikega kokkuleppele ei saanud.
1.2.Avaldaja palus määrata Meierei kinnisasjalt tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs 102 m pikkuse ja 4 m laiuse ulatuses avalikult kasutatavale Tallinn-Rapla-Türi teele Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade kaudu vastavalt avalduse lisaks oleval joonisel märgitud punasele sirgjoonele. Juurdepääsu tingimused palus avaldaja määrata järgmiselt: 1) Meierei kinnisasja igakordsel omanikul on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg. Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid; 2) Meierei ja Kalda kinnisasjade igakordsed omanikud on kohustatud tagama võrdselt oma kuludega selle juurdepääsutee korrashoiu, mis jääb Kalda kinnisasjale, ja hoidma selle sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis; 3) Meierei ja Mõisaveere kinnisasjade igakordsed omanikud on kohustatud tagama võrdselt oma kuludega selle juurdepääsutee korrashoiu, mis jääb Mõisaveere kinnisasjale, ja hoidma selle sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis; 4) Juurdepääsu kasutamine Meierei kinnisasja igakordse omaniku poolt hõlmab ka juurdepääsu kasutamist igakordse omanikuga seotud isiku poolt, näiteks omaniku perekonnaliikme või külalise või omanikult nõusoleku saanud isiku poolt; 5) Meierei kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Kalda kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest kokku tasu 20 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli; 6) Meierei kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Mõisaveere kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest kokku tasu kümme eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ajalooliselt ei ole juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olnud Kalda kinnisasja kaudu. Viimased 20 aastat on Meierei kinnisasjale juurdepääs olnud Kolu mõisa ja Mõisataguse kinnisasja kaudu. Juhul kui kohus määrab juurdepääsu avaldaja taotletud viisil, peab juurdepääsu tasu Kalda kinnisasja omaniku õiguste riive vähendamiseks hõlmama ühekordset 5000 euro suurust hüvitist, mille eest kinnisasja omanik saaks ehitada hooviala ja juurdepääsutee vahele aia kahjulike mõjutuste vähendamiseks. Kalda kinnisasja omanik ei ole nõus, et tema elamu lähedalt hakatakse läbi sõitma suurte veokitega. Juurdepääsuteed ei tohiks kasutada isikud, kes kasutaksid Meierei kinnisasja läbisõiduks teistele piirnevatele kinnisasjadele.
2-22-15116
3.Puudutatud isik II esitas 1. veebruaril 2023 kohtule seisukoha, mille hiljem esitatud täpsustuste kohaselt oli ta nõus avalduses taotletud viisil Mõisaveere kinnisasja kaudu juurdepääsutee määramisega.
4.Türi vald (vallavalitsuse kaudu) leidis, et juurdepääsutee on ajalooliselt paiknenud avaldaja taotletud kohas. Arvestada tuleb aga Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade omanike huvidega. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 18. märtsi 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse. Kohus määras Meierei kinnisasjale tähtajatu juurdepääsu avalikult kasutatavale Tallinn-RaplaTüri teele üle Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade u 102 m pikkuses ja 4 m laiuses. Tee asukoht on tähistatud määruse lisaks oleval kaardil punase joonega. Kohus kohustas Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade igakordseid omanikke taluma määratud juurdepääsu. Kohus määras kindlaks järgmised juurdepääsu tingimused: Meierei kinnisasja igakordsel omanikul ja tema loaga isikutel on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg; juurdepääsutee hooldamise ja korrashoiu korraldab ning vastavad kulud kannab Meierei kinnisasja igakordne omanik; juurdepääsu võimaldamise eest peab Meierei kinnisasja igakordne omanik maksma Kalda kinnisasja igakordsele omanikule tasu 20 eurot aastas järgmise aasta eest ette. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli; juurdepääsu võimaldamise eest peab Meierei kinnisasja igakordne omanik maksma Mõisaveere kinnisasja igakordsele omanikule tasu kümme eurot aastas järgmise aasta eest ette. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli. Maakohus kohustas Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade omanikke andma nõusoleku kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks ja asendas tahteavaldused kohtumäärusega. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusosaliste seisukohti arvestades ja nende huve kaaludes ning asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates eelistada juurdepääsu määramist avalduses taotletud kohas. Kohaliku omavalitsusüksuse arvates on see tee ühtlasi ajalooline juurdepääsutee Meierei kinnisasjale. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku I vastuväitega, et juurdepääsu ei saa avalduses taotletud kohas üle Kalda kinnisasja määrata, sest see on õueala, millel puudub kandevõime. Kalda kinnisasja endised omanikud ega puudutatud isik I ei pidanud kohtueelses menetluses kõnesolevat juurdepääsuteed õuealaks ega arvanud, et seal pole võimalik sõidukitega (sh raskeveokitega) liigelda. Ka nähtub kohtule esitatud piltidelt, et kõnesoleval teel on erinevatel aastaaegadel pargitud sõidukid, seal on liikunud traktorid ja sõitnud raskeveokid. Puudutatud isiku I esitatud asjatundja arvamusest nähtub, et veoauto võib suure tõenäosusega teele kinni jääda, kuid asjatundja ei täpsustanud, mida peeti silmas veoauto all (s.o millise täismassiga autot). Kohus hindas ka teisi puudutatud isiku I vastuväiteid ja leidis, et puudutatud isiku I esile toodud asjaolud ei anna praegusel juhul alust määrata juurdepääsuteed teisiti, kui see on ajalooliselt välja kujunenud.
5.2.Järgmisena määras maakohus kindlaks juurdepääsu tingimused. Menetluses esile toodu kohaselt töötab avaldaja autojuhina. Ärakuulamisel selgitas avaldaja kohtule, et ta tohib juhtida auto- ja masinrongi, mille lubatud täismass on kuni 40 000 kg. Avaldaja kinnitas seejuures kohtule, et soovib juurdepääsu vaid nn sadulautoga (veduk ilma haagiseta), mille mass ei ületa 7500 kg. Maakohtu arvates ei ole mõistlikku põhjendust, miks avaldaja ei võiks oma kinnisasjale pääsemiseks kasutada tööautot, mille tegelik mass kokku ei ületa 7500 kg. Tegemist ei ole märkimisväärselt suure massiga. Tavaline sõiduauto kaalub keskmiselt 1,5–2 tonni. Kohtule teadaolevalt on nt kinnisasju teenindavate prügiveoautode täismass 20 000 kg.
2-22-15116 Samuti ei ole see mass ilmselt märkimisväärselt suurem vaidlusaluselt juurdepääsuteelt lund lükanud traktori massist ega sealt suvel käinud konteinerauto massist. Kõnesoleva massiga auto liikumist juurdepääsuteel ei saa pidada ka ohtlikumaks ega oluliselt rohkem müra tekitavaks kui sõiduauto või mõne muu sõiduki liikumist. Muud avaldaja taotletud tingimused juurdepääsuteel liikumiseks on mõistlikud ja nende üle vaidlust polnud.
5.3.Maakohus märkis, et juurdepääsuõigus hõlmab kohtupraktika kohaselt eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul kasutavaid inimesi. Tänapäeval on tavapärane, et elamu juurde peab pääsema ka isikliku autoga ja vastavalt vajadusele elamut teenindavate muude sõidukitega. Ka muu kui B-kategooria sõidukite juurdepääs on vajalik kinnisasja teenindamiseks – nt prügi väljavedu, remonditööd jne.
5.4.Maakohus hindas menetlusosaliste väiteid seonduvalt juurdepääsutasuga. Kuna avaldaja ja puudutatud isik II leppisid juurdepääsutasu suuruses kokku, otsustas kohus üksnes Kalda kinnisasjale määratava juurdepääsutasu üle. Kuna puudutatud isik I pole vaatamata kohtu juhistele esitanud piisavalt asjaolusid ega arvandmeid, mis võimaldaksid talumistasu välja mõista avaldaja pakutust suuremas ulatuses, siis on põhjendatud lähtuda juurdepääsutasu suuruse määramisel maamaksust ja avaldaja pakutud tasust, s.o kokku 20 eurot aastas.
5.5.Maakohus pidas põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja omandas Meierei kinnisasja puudutatud isikult II. Kohtule esitatud asjaõigus- ja müügilepingus on notari selgitus selle kohta, et Meierei kinnisasjale puudub juurdepääs. Järelikult tuli avaldajal ja puudutatud isikul II arvestada, et juurdepääsu saamiseks võib tekkida kohtuvaidlus. Eeltoodust hoolimata otsustati nimetatud tehing teha. Puudutatud isik I pidi Kalda kinnisasja omandades teadma või vähemalt möönma, et kinnisasjal on elumaja kõrval tee Meierei kinnisasjale, mida võib pidada juurdepääsuteeks. Puudutatud isik I ei lubanud avaldajale juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt ning otsustas vaielda juurdepääsu määramisele kuni kohtumenetluse lõpuni vastu. Selliselt põhjustasid nimetatud menetlusosalised kuluka kohtuvaidluse, mis toimus nende kõigi huvides. Määruskaebused
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osaliselt. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määruse resolutsiooni p 4 puudulik. Avaldaja on avalduses palunud määrata juurdepääs avaldaja kinnisasjale mh mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg, ning eraldi esile toonud, et nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4 ei sisalda kinnitust kinnisasja teenindava transpordi osas. Määruse põhistavast osast võib kaudselt järeldada, et kohtu hinnangul on teenindava transpordi kasutamine kinnisasjal normaalne nähtus (vaidlustatud määruse p-d 33 ja 34). Avaldajale on oluline, et kohtu lõpplahend sedastaks selgelt ja üheselt kas a) lahendi resolutiivosas kinnitust (nagu avaldaja on seda oma avalduse resolutiivosas selgelt küsinud), et /... Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid..../ või b) kohtulahendi põhjendavas osas põhjendust, et juurdepääsuõigus hõlmab teenindava transpordi ligipääsu kinnisasjale. Praegusel juhul on maakohtu lahend ebaselge. Avaldaja palub täiendada maakohtu määruse resolutsiooni p 4, lisades resolutsiooni p 4 sõnastuse lõppu lause „Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid“.
2-22-15116
6.2.Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse ka osas, milles kohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus on justkui üldistanud, et iga isik, kes taotleb oma kinnisasjale juurdepääsu ja peab esitama selleks avalduse, peab automaatselt arvestama, et ta kannab ka enda menetluskulud. Avaldaja ei saa aru, milles seisneb praegusel juhul tema süü ja miks ta peab seadusest tuleneva õiguse (igaüheõigus oma kinnisasjale pääseda) realiseerimiseks kandma ka menetluskulud, kui sellele vastu vaieldakse ja see tülikaks tehakse. Omandatud kinnisasjal polnud ligipääsu, kuid omandamisel ei olnud sellel tähtsust, kuna seaduse järgi peab ligipääs nagunii olema. Avaldaja tegi kõik mõistlikud pingutused vaidluse kohtueelseks lahendamiseks. Vastaspoole vastumeelsus ja ebamõistlikud nõudmised olid need, mis tingisid protsessi keerukuse ja kulude suuruse. Kohus tegi lahendi sisuliselt sellisena, nagu avaldaja seda nõudis. Avaldaja palub jätta tema menetluskulud puudutatud isikute kanda.
7.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Tühistatud osas palub puudutatud isik teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks. Alternatiivselt palub puudutatud isik II jätta menetluskulud avaldaja ja puudutatud isiku I kanda ning määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub puudutatud isik II jätta puudutatud isiku I kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli avalduse esitamise põhjuseks eeskätt puudutatud isiku I soovimatus avaldajaga läbirääkimisi pidada ning juurdepääsu tingimustes ja tee asukohas kokku leppida. Puudutatud isikul II ei ole olnud vastuväiteid avaldaja soovitud juurdepääsuteele, puudutatud isik II ei takistanud ka varem avaldajal ligipääsu oma kodule. Puudutatud isik II on menetlusse kaastatud sundolukorras. Pärast maakohtu lahendi jõustumist ei muutu põhimõtteliselt midagi, vaid sisuliselt jätkub senine elukorraldus. Puudutatud isiku I pahatahtliku tegevusega on tekitatud asjaosalistele põhjendamatud menetluskulud. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks menetluskulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata. Menetlusosaliste seisukohad
8.Avaldaja nõustus puudutatud isiku II määruskaebusega osas, milles puudutatud isik II taotleb menetluskulude jätmist puudutatud isiku I kanda.
9.Türi vald (vallavalitsuse kaudu) ei pidanud seisukoha kujundamist vajalikuks, kuna tegemist ei ole asja sisulisele lahendamisele suunatud taotlustega.
10.Puudutatud isik I palus jätta avaldaja ja puudutatud isiku II määruskaebused rahuldamata ning määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
10.1.Puudutatud isiku I hinnangul on maakohus määruses viidanud erinevate sõidukite massidele üksnes selleks, et põhjendada, miks kohtu arvates on piisav, kui piirata Meierei kinnisasjale määratava juurdepääsu kasutamist 7500 kg-ga. Maakohtu määruse resolutsioonist ei ole teenindavat transporti reguleeriv tingimus puudu, vaid massi piirang 7500 kg kehtib kõikidele sõidukitele, sh Meierei kinnisasja teenindavale transpordile. Kohtulahend ei ole selles osas ebaselge. Eeltoodud lahendus on ka arusaadav ja mõistlik, kuna raskematele sõidukitele ei oleks kohtu määratud juurdepääsu asukohas võimalik läbipääsu tagada, arvestades sealse pinnase seisukorda. Puudutatud isikule I teadaolevalt ei ole teenindav transport ka ise nõus sõitma kinnisasja teenindamiseks kinnisasjani, kui sinna ei vii kõvakattega tee (auto võib kinni jääda) ning puuduvad võimalused sõiduki ümber pööramiseks. Näiteks on Türi vallas jäätmevedu korraldava Ragn Sells AS veebilehel kirjas mh see, et juurdesõiduteed mahutitele
2-22-15116 peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Seetõttu on maapiirkondades tavapärane, et prügikonteinerid viiakse veo toimumise ajaks tee äärde, prügiautole ligipääsetavasse kohta. Seega pole prügiveo tõttu vaja ega võimalik maakohtu lahendit avaldaja soovitud viisil täiendada. Muid regulaarseid teenindusvajadusi ei saa kinnisasjal olla, mistõttu ei ole vaja lahendit täiendada ka muu teenindava transpordi jaoks. Kui lahendit avaldaja soovitud viisil täiendada, jääks eeltoodu valguses selgusetuks, millist teenindavat transporti silmas peetakse. Raskemate sõidukite läbipääs üle Kalda kinnisasja saab olla vaid erandlik (nt ehitusmaterjalide transport, kui Meierei kinnisasjal peaksid algama ehitustööd) ning on loomulik, et vastav vajadus tuleb Kalda kinnisasja omanikuga eelnevalt läbi rääkida ja kooskõlastada. Arusaadavalt ei tee puudutatud isik I takistusi nt päästeautode ligipääsuks ning need olukorrad lahendatakse vastavalt päästeseaduses sätestatule.
10.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimene lause näeb ette kõigi menetluskulude jätmise lahendi tegemisest huvitatud isiku kanda. Seega on maakohus jaotanud menetluskulud avaldaja suhtes üldreegliga võrreldes soodsamalt, jättes avaldaja kanda ainult tema enda menetluskulud. Puudub igasugune alus jätta menetluskulusid, sh avaldaja menetluskulusid, täies ulatuses puudutatud isikute kanda, nagu taotleb avaldaja. Kuigi avaldaja püüab näidata vastupidist, ei ole puudutatud isik I avaldusele pahatahtlikult vastu vaielnud, vaid on esitanud põhjendatud seisukohad, miks tuleks eelistada Meierei kinnisasjale juurdepääsu mujalt. Tegemist on tavapärase avalikule teele juurdepääsu määramise menetlusega, kus tulebki kaaluda erinevaid variante ning leida sobivaim.
10.3.Puudutatud isik II on taotlenud maakohtus, et menetluskulud jäetaks täies ulatuses avaldaja kanda. Seetõttu jääb selgusetuks puudutatud isiku II määruskaebuses esitatud taotlus, mille kohaselt tulnuks maakohtul menetluskulud jätta kas puudutatud isiku I kanda või alternatiivselt puudutatud isiku I ja avaldaja kanda. Menetluskulude jätmine puudutatud isiku I kanda ei ole põhjendatud. Puudutatud isik I on menetluses algusest peale selgitanud, et viimase paarikümne aasta jooksul, enne kui puudutatud isik II müüs Meierei kinnisasja avaldajale, on ligipääs Meierei kinnisasjale toimunud läbi puudutatud isikule II kuuluvate teiste kinnisasjade. Seega muudab maakohtu määrus viimase paarikümne aasta jooksul välja kujunenud elukorraldust. See oli üks põhjustest, miks puudutatud isik I avaldusele vastu vaidles. Põhjendamatu on ka puudutatud isiku II etteheide, et maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Arvestades, et maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei olnud kohtul vaja seda teha.
11.Puudutatud isik II leidis vastuses avaldaja määruskaebusele, et selguse huvides on kohtumääruse resolutiivosa täpsustamine põhjendatud ja ta ei vaidle sellele vastu. Menetluskulude osas leidis puudutatud isik II, et need tuleks mõista välja puudutatud isikult I. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus piiras Meierei kinnisasjale avalikult kasutatavale teele üle Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade ettenähtava juurdepääsu ka kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul sellistega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg.
2-22-15116 Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et lubatud täismassi piirang 7500 kg ei kehti kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning puudutatud isiku II määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebustega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus ei näinud juurdepääsu tingimustes liiklusvahendi lubatud täismassi piirangu osas ette erisust kinnisasja teenindavale transpordile, samuti menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas ei ole maakohu määrust vaidlustatud, mistõttu see on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
15.Puudutatud isik I esitas 16. mai 2024. a seisukohaga uue dokumentaalse tõendina RAGNSELLS AS-i kliendikirja. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid saavad määruskaebemenetluses esitada ka muud menetlusosalised. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on täiendav dokumentaalne tõend asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
16.Ringkonnakohus hindab esmalt avaldaja määruskaebust osas, milles avaldaja on osaliselt vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p 4. Avaldaja leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 4 on puudulik osas, milles see ei sisalda avalduses märgitud tingimust, mille kohaselt ei arvestata täismassi piirangut 7500 kg avaldaja kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Puudutatud isik II toetab avaldaja määruskaebust. Puudutatud isik I leiab aga, et vaidlustatud määruse resolutsioonist ei ole kõnealune tingimus puudu, vaid täismassi piirang 7500 kg kehtib kõikidele sõidukitele, sh Meierei kinnisasja teenindavatele.
16.1.Põhjendatud on avaldaja etteheide, et vaidlustatud määrus on vastuoluline.
16.1.1.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja maakohtule esitatud avalduses ja selle täpsustustes juurdepääsu tingimuste osas taotlenud, et liiklusvahendi täismassi piirang 7500 kg ei kohalduks kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele (dtl-d 37, 134 ja 142). Maakohus on määruse resolutsiooni p-st 1 nähtuvalt otsustanud rahuldada avaldaja avalduse täies ulatuses. Samas on määruse resolutsioonist puudu avaldaja taotletud lause, mille kohaselt täismassi piirang 7500 kg ei laiene kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele („Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid“).
16.1.2.Vaidlustatud määrusest puuduvad ka põhjendused, miks ei peaks olema lubatud kasutada maakohtu määratud juurdepääsuteed avaldaja kinnisasja teenindavate liiklusvahenditega, mille lubatud täismass ületab 7500 kg. Vastupidi, maakohus on ise asunud määruse põhjendustes seisukohale, et on tavapärane, et elamu juurde peab pääsema ka elamut teenindavate sõidukitega, ning märkinud, et ka muu kui B-kategooria sõidukite juurdepääs on vajalik kinnisasja teenindamiseks, viidates seejuures prügiveole ja remonditöödele. Veel on maakohus viidanud, et kinnisasju teenindavate prügiautode täismass on kohtule teadaolevalt 20 000 kg (maakohtu määruse p-d 33 ja 34). Seega nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus on sisuliselt nõustunud avaldajaga, et liiklusvahendi täismassi piirang 7500 kg ei peaks kohalduma kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele. Eelnevat arvestades ei ole vaidlustatud määruse resolutsioon kooskõlas ka selle põhjendustega.
16.2.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kinnisasjale tuleb tagada ligipääs ka seda teenindavate liiklusvahenditega, isegi kui nende lubatud täismass ületab 7500 kg.
2-22-15116
16.2.1.Maakohus tuvastas, et taotletava juurdepääsu kohas on tee olemas (vt maakohtu määruse p 23). Seda kinnitavad asjas esitatud tõendid, sh nähtub tee olemasolu arvukatelt fotodelt, ortofotodelt, puudutatud isiku I 13. oktoobril 2023 esitatud asjatundja arvamusest (dtld 379–414) ja maakohtu 16. oktoobri 2023. a paikvaatluse protokollist (sh selle osaks olevatelt fotodelt), kusjuures tee paikneb kõrgemal Kalda kinnisasja ülejäänud osast (teetammil). Tee olemasolu on möönnud ka puudutatud isik I, kes on avaldanud, et sellel on võimalik sõita sõiduautoga (vt nt 29. septembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:55:58). Vaatlusprotokolli kohaselt ei olnud tee pinnas pehme ja vaatluse korraldanud maakohtunikule tundus, et vähemalt sõiduautoga on tee läbitav (dtl 456).
16.2.2.Asja materjalid ei anna alust asuda seisukohale, et juurdepääsutee seisukord ja kandevõime välistaks üksikutel juhtudel, s.o kinnisasja teenindamiseks, ligipääsu avaldaja kinnisasjale ka 7500 kg ületava lubatud täismassiga sõidukitega. Asjas esitatust nähtub, et kõnealusel teel on liikunud nii traktor (lumesahk) kui ka konteinerit vedav veoauto, samuti on sellel parkinud minibuss (fotod dtl-d 57, 81 ja 281; avaldaja 8. augusti 2023. a esialgse õiguskaitse taotluse p 8). Seega on teel olnud võimalik liikuda ka raskete sõidukitega. Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, et eelnev oleks teed kahjustanud. Vastuses määruskaebusele tugineb puudutatud isik I maakohtule 13. oktoobril 2023 esitatud asjatundja arvamusele (dtl-d 379–414). Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kõnealusest asjatundja arvamusest ei ole võimalik teha puudutatud isiku I soovitud järeldusi. Õige on maakohtu osundatu, et kuigi asjatundja arvas, et veoauto võib suure tõenäosusega teele kinni jääda, ei täpsustanud asjatundja, mida peeti silmas veoauto all (s.o millise lubatud täismassiga autot). Samuti ei ole asjatundja arvamuses täpsustatud, mida tähendavad terminid „kandev tee“ ja „vastupidav teelõik“. Asjatundja arvamuse lisast nähtuvad mõõtmistulemused, mis asjatundja hinnangul näitavad, et tee kandevõime on väga nõrk. Samas puuduvad asjatundja arvamusest selged põhjendused, kuidas asjatundja selle järelduseni jõudis. Asjatundja on viidanud võrdlusena kruusateede nõutavale kandevõimele ning esitanud arvamuse lisana tabeli, millest peaks nähtuma vastupidava teelõigu minimaalsed mõõtmistulemused. Samas ei ole asjatundja arvamusest võimalik aru saada, kust pärinevad tabelis märgitud soovituslikud mõõtmistulemused ja kas need on asjakohased ka konkreetsel teelõigul. Seejuures ei ole asjatundja viidanud ega tuginenud ühelegi õigusaktile või standardile, millega oleks kehtestatud soovituslikud või kohustuslikud nõuded tee kandevõimele. Täiendavalt väidab puudutatud isik I vastuses määruskaebusele, et temale teadaolevalt ei sõideta teenindavate sõidukitega kinnisasjani, kui sinna ei vii kõvakattega tee ja puuduvad võimalused sõiduki ümber pööramiseks. Oma väite tõendamiseks on puudutatud isik I esitanud RAGN-SELLS AS-i kliendikirja „Korraldatud jäätmevedu Türi vallas“, mis oli avaldatud äriühingu veebilehel. Iseenesest on viidatud kliendikirjas tõepoolest selgitatud, et juurdepääsuteed peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Samas ei saa esitatust teha järeldust selle kohta, milline kandevõime on piisav, ega ka selle kohta, et vaidlusalusel teelõigul selline kandevõime puuduks. Lisaks ei tähenda see, kui võimaldada Meierei kinnisasjale juurdepääsu ka raskemate kinnisasja teenindavate sõidukitega, et erinevad teenusepakkujad, sh prügiveoteenuse osutaja seda võimalust kasutama peavad.
16.2.3.Siinsel juhul on maakohus määranud juurdepääsutee hooldamise ja korrashoiu korraldamise ning vastavate kulude kandmise kohustuse avaldajale. Seega, isegi kui tee vajaks raskemate sõidukitega sõitmiseks tugevdamist, on see avaldaja kohustus. Puudutatud isik I on kohtumenetluses avaldanud, et tema kõnealust teed ei kasuta ega hakkaks seda kasutama (vt nt
29.septembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:46:35; puudutatud isiku 13. oktoobri
2-22-15116 2023. a seisukoht, lk 6; 20. novembri 2023. a seisukoht, p-d 1.10 ja 4.3). Seega ei mõjutaks puudutatud isikut I kahjulikult ka see, kui tee kasutamine liiga raskete sõidukitega seda kuidagi kahjustaks (nt tekiksid rööpad, millele puudutatud isik I on menetluses viidanud). Võimalike kahjustuste likvideerimise kohustus on maakohtu määruse kohaselt avaldajal, kes peab kandma ka sellega seonduvad kulud.
16.2.4.Eelnevat arvestades ei anna puudutatud isiku I väited tee kandevõime ebapiisavuse kohta alust takistada maakohtu määratud juurdepääsu kasutamist avaldaja kinnisasja teenindavate liiklusvahenditega, isegi kui nende lubatud täismass ületab 7500 kg. Sellisteks kinnisasja teenindavateks sõidukiteks on nt prügiveoauto, tuletõrjeauto, lumesahk ja kinnisasjale ehitusmaterjale vedav auto.
16.3.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus piiras Meierei kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikute I ja II kinnisasjade ka kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul sellistega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg. Ringkonnakohus rahuldab selles osas avaldaja määruskaebuse ja näeb ette, et nimetatud lubatud täismassi piirang (s.o 7500 kg) ei kehti kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Selline sõnastus on avaldaja taotletud sõnastusest („Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid“) selgem, kuna avaldaja soovitud sõnastust võib mõista ka nii, et määratud juurdepääs ei hõlma kinnisasja teenindavaid liiklusvahendeid.
17.Avaldaja ja puudutatud isik II on maakohtu määruse vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus pidas õiglaseks jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium nõustub selles osas vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist.
17.1.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel. Nii on õiguskirjanduses selgitatud, et juurdepääsu vaidlustes saab menetluskulude jaotamisel vastavalt TsMS § 172 lg 1 esimesele lausele lähtuda sellest, kelle huvides lahend tehakse (s.t kelle kasuks juurdepääs määratakse), aga samas saab arvesse võtta samu põhimõtteid nagu kaasomandi lõpetamise hagimenetluses (vt TsMS I komm (2017), § 172, p 3.3.6). Seejuures on Riigikohus leidnud, et juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 17).
17.2.TsMS § 172 lg 1 kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas maakohus kaalutlusõigust sisustas ja missugustel kaalutlustel langetas valiku mitme võimaliku menetluskulude jaotamise viisi vahel. Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist piisavalt põhjendanud ning ei ole kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud.
2-22-15116
17.2.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et teades, et avalikult kasutatavalt teelt puudub juurdepääs Meierei kinnisasjale, pidi avaldaja kinnisasja ostes arvestama, et juurdepääsu saamiseks võib tekkida kohtuvaidlus.
17.2.2.See, et maakohus pidas avaldaja avaldust ja selles taotletud juurdepääsuteed põhjendatuks, ei tähenda, et puudutatud isik I oleks vaielnud avaldusele vastu pahatahtlikult, mis annaks alust jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud tema kanda. Ka menetluses esitatud puudutatud isiku I seisukohad ei võimalda sellist järeldust teha. Eelnevat ei saa järeldada asjaolust, et puudutatud isikul II ei olnud avaldaja taotletud juurdepääsule vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust heita puudutatud isikule I ette siinse menetluse põhjustamist ja sellest tingitud kulude tekkimist.
17.2.3.Siinses asjas ei oleks õiglane jätta menetluskulusid ka vaid avaldaja kanda, nagu on alternatiivselt taotlenud puudutatud isik II. Ka puudutatud isik II pidi Meierei kinnisasja müües arvestama, et juurdepääsutee puudumine võib tuua kaasa kohtuvaidluse. Kuigi puudutatud isik II nõustus menetluse käigus juurdepääsutee määramisega avalduses taotletud viisil Mõisaveere kinnisasja kaudu, nähtub avaldusest, et ka puudutatud isik II oli takistanud avaldajal oma kinnisasjale pääsemist, mistõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. Seega oli kohtuvaidlus osaliselt põhjustatud ka puudutatud isiku II tegevusest ning põhjendatud ei ole puudutatud isiku II kaebuse väide, et ta kaasati menetlusse sundkorras.
17.2.4.Kuna sellistes vaidlustes on tavapärane, et kaalutakse erinevaid variante, leidmaks sobivaim lahendus juurdepääsu määramiseks, toimus siinne menetlus kõigi menetlusosaliste huvides. Kõike eelnevat arvestades on maakohtu määratud menetluskulude jaotus õiglane.
18.Põhjendamatu on puudutatud isiku II etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks menetluskulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata. Kuna maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei pidanudki kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrama. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruses märkinud, et rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.
19.Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb avaldaja määruskaebus rahuldada osaliselt ning puudutatud isiku II määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Arvestades, et puudutatud isiku II määruskaebus jäi rahuldamata, tuleb selle menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku II kanda. Arvestades, et avaldaja määruskaebus rahuldati osaliselt, on õiglane jätta selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
21.Kolleegium määrab kindlaks puudutatud isiku II määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.1.Puudutatud isiku I 12. juuli 2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt on tema määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu. Nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku I esindajal 16. mai 2024. a menetlusdokumendi koostamiseks (määruskaebustele vastamine) 4 tundi tunnihinnaga 91,50 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 366 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isik I kinnitas, et kulu on kantud seoses siinse
2-22-15116 menetlusega ning ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik I esitas 29. juulil 2024 seisukoha avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjade kohta. Selles seisukohas avaldas puudutatud isik I, et dokumendi koostamiseks kulus esindajal 1 tund ja 30 minutit, mistõttu suurenesid puudutatud isiku I menetluskulud 137,25 euro võrra. Arvestades puudutatud isiku I 16. mai 2024. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sh asjaolu, et see sisaldab ka vastust avaldaja määruskaebusele, loeb ringkonnakohus puudutatud isiku II määruskaebusele seisukoha esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi. 29. juuli 2024. a seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab ringkonnakohus 30 minutit, arvestades seejuures, et dokument sisaldab seisukohta ka avaldaja menetluskulude nimekirja kohta. Esindaja tunnitasu 91,50 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga. Seega on puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 228,75 eurot (= 2,5 × 91,50).
21.2.Avaldaja 25. juuli 2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud riigilõivust 70 eurot ja lepingulise esindaja kulust kokku 450 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal 19. märtsil 2024 kohtulahendi analüüsiks ja selgitusteks kokku 45 minutit, 27. märtsil 2024 ja 4. aprillil 2024 määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks kokku 1 tund ja 45 minutit, 3. aprillil 2024 ja 16. mail 2024 puudutatud isiku II määruskaebuse analüüsiks ja määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 30 minutit,
4.juunil 2024 seoses kohtu teatega määruskaebuste kohta 15 minutit ja 25. juulil 2024 menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit. Avaldaja kinnitas, et kulu on kantud seoses siinse menetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus loeb puudutatud isiku II määruskaebusega seotud põhjendatud ja vajalikeks esindaja toiminguteks 3. aprillil 2024 ja 16. mail 2024 puudutatud isiku II määruskaebuse analüüsi ja määruskaebusele vastuse koostamist kokku 30 minut. Avaldaja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 15 minutit, arvestades, et menetlusdokument sisaldab osaliselt ka varem avaldatud seisukohta menetluskulude jaotuse osas. Esindaja tunnitasu suurus 120 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 109,80 eurot (= (120 × 0,75) × 1,22).
21.3.Lisaks peab puudutatud isik II tulenevalt avaldaja ja puudutatud isiku I taotlustest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.