Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Vabastada X määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
7.Määruse avalikustamisel asendada avaldaja nimi initsiaalidega ja jätta avalikustamata avaldaja isikukood. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-24-4058 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (võlgnik) esitas 12.03.2024 (täpsustatud 15.03.2024) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 12.03.2024 otsusele täiteasjas nr 008/2008/11509, paludes kohtutäituri otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata võlgniku 02.09.2023 kaebus, milles võlgnik vaidlustas kohtutäituri otsuse osas, millega kohtutäitur otsustas jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu osas summas 2700 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kohtutäiturit võlgniku 02.09.2023 kaebust uuesti läbi vaatama. Täiendavalt palus võlgnik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, mille raames kontrollida kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 põhiseaduspärasust ja vastavust Euroopa Liidu õigusele. Ühtlasi palus võlgnik nõuda kohtutäiturilt täitetoimiku nr 008/2008/11509 esitamist ja teha kohtutäiturile trahvihoiatus ning määruse avalikustamisel asendada võlgniku nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata võlgniku isikukood. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda ja mõista võlgniku kasuks välja tasutud riigilõiv 15 eurot.
1.1.Võlgnik esitas 04.08.2023 kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 008/2008/11509 (täiteasi) täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitedokumendist tuleneva nõude aegumisega. Kohtutäitur otsustas 01.09.2023 täiteasjas lõpetada Riigi Kinnisvara AS-i nõude sissenõudmise seoses nõude aegumisega, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes 2700 eurot. 02.09.2023 esitas võlgnik kohtutäiturile täiteasjas kaebuse, nõudes 01.09.2023 otsuse tühistamist, milles kohtutäitur otsustas jätkata täitemenetlust 2700 euro täitekulude saamiseks. 21.09.2023 otsustas kohtutäitur täiteasjas võlgniku 02.09.2023 kaebuse rahuldamata jätta. 24.09.2023 esitas võlgnik kohtule kaebuse kohtutäituri 21.09.2023 otsusele (tsiviilasi nr 2-23-13502). 13.11.2023 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 10.10.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-23-13502 ja rahuldas esitatud määruskaebuse ning tühistas kohtutäituri 21.09.2023 otsuse täiteasjas ja kohustas kohtutäiturit võlgniku 02.09.2023 kaebust uuesti läbi vaatama. 21.12.2023 otsustas kohtutäitur täiteasjas võlgniku 02.09.2023 kaebuse rahuldamata jätta. 24.12.2023 esitas võlgnik maakohtule kaebuse kohtutäituri 21.12.2023 otsuse täiteasjas tühistamiseks ja võlgniku 02.09.2023 kaebuse uueks läbivaatamiseks (tsiviilasi nr 2-23-18116). Maakohtu 22.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-18116 rahuldati võlgniku kaebus ja tühistati kohtutäituri 21.12.2023 otsus täiteasjas ning kohustati kohtutäiturit võlgniku 02.09.2023 kaebust uuesti läbi vaatama. 12.03.2024 otsusega jättis kohtutäitur täiteasjas võlgniku 02.09.2023 kaebuse järjekordselt rahuldamata.
1.2.Kohtutäituri 12.03.2024 (sh 01.09.2023) otsuste näol ei ole tegemist põhjendatud otsustega. Kohtutäitur ei ole järginud seaduses sätestatud diskretsiooni eesmärgipäraselt. Kaalumine on toimunud puudulikult. Kohtutäitur ei ole 12.03.2024 teinud põhjendatud otsust selle kohta, millises ulatuses on KTS § 412 alusel põhjendatud kohtutäituri põhitasu välja mõistmine võlgnikult. KTS §-i 412 alusel tehtav otsus on kohtutäituri diskretsiooniotsus, milles kohtutäitur peab põhistama ja põhjendama väljamõistetava tasu suurust. Kohtutäitur on teadlikult eiranud tsiviilasjade lahendites nr 2-23-18116 ja 2-23-13502 ning 2-21-13633 ning täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE) 08.03.2021 muudatusettepanekutes märgitut. Kohtutäitur ei ole lähtunud
2-24-4058 jõustunud kohtulahendite juhistest ega arvestanud kõiki asjaolusid. Kohtutäitur lähtus sissenõudja nõude suurusest ning ei arvestanud täitetoimingute arvu ja nende tehnilise keerukuse ning neile kulunud ajaga. Kohtutäitur ei ole arvestanud ka asjaoluga, et ajavahemikus 06.09.2023 kuni 06.01.2024 on kohtutäiturile laekunud Eesti Töötukassalt kokku 21,06 eurot, mistõttu moodustas 12.03.2024 seisuga võlgnevus 2678,94 eurot (=2700-21,06).
1.3.Kohtutäituri tasunõue on ka põhjendamatult suur ja ebaproportsionaalne ning seab põhjendamatu piirangu võlgniku omandiõigusele ja vara käsutusele ning kasutusele, mistõttu on see vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32. Kohtutäituri põhitasu 2700 eurot väljanõudmisega kaasneb võlgnikule ka muude põhiõiguste riive, sh riive PS §-st 10 tulenevale inimväärikusele ja tervise kaitsele (PS § 28 lg 2). Kohtutäituri tasunõue on ka vastuolus täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (315 SE) seletuskirjas seaduseelnõu väljatöötaja seisukohaga, milles on leitud, et keskmine kohtutäituri põhitasu on 250 eurot. Samuti on KTS § 412 vastuolus KTS § 32 lg-ga 5 ja Euroopa Liidu õigusega. Kohtutäitur kohtleb võlgnikku erinevalt kohtutäitur Elin Vilippusest, kes on lõpetanud täitemenetluse ilma kohtutäituri põhitasu nõudmata. Täitemenetluse läbiviimine täitekulude osas 20 aasta jooksul on ka võlgniku jaoks liiga koormav. Puudub põhjendus, miks seadusandja ei sätestanud kohtutäituri põhitasu aegumisel tehtava uue põhitasu otsuse aegumisele tehingust tuleneva nõude kolmeaastast aegumistähtaega.
1.4.Võlgniku hinnangul on KTS § 412 alusel väljamõistetud kohtutäituri tasu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kohtul kohustus nõuda kohtutäiturilt täitmistoimiku esitamist, et kontrollida läbiviidud toiminguid ning nendele eelduslikult kulunud aega. Võlgnik palub teha kohtutäiturile trahvihoiatuse jõustunud kohtulahendi täitmiseks.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning kohtukulud võlgniku kanda. Võlgniku kaebus on ebakorrektne ja vastuolus omaenda väidetega ning kehtivate seadustega. Aegumise osaotsuses väljanõutud täituritasu, võttes arvesse KTS § 35 lg 1 tasu määra, on põhjendatud ja õiguspärane aastate vältel tehtud toimingute eest. Seaduse eelnõule edastatud ettepanekud ei rakendu antud asja lahendamisel. Kohtutäitur lähtub kehtivatest seadustest. Väär on väide, et kohtutäitur ei täitnud kohtu ettekirjutust. Kohtutäitur on 12.03.2024 kaebuse läbivaatamise otsuses selgelt välja toonud toimingute loetelu läbi 14 aasta, mil on toimunud sundtäitemenetlus. Sisse nõudmata nõude summa antud asjas moodustas 134 022,58 eurot, mis jääb vahemikku kuni 150 000 eurot. Kohtutäituri tasu antud summalt oleks 4500 eurot, millele lisandub käibemaks. Summa on kokku 5490 eurot, millest pool on 2745 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 12.04.2024 määrusega: võlgniku 10.04.2024 esitatud vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata (p 1), võlgniku taotluse täiteasja 008/2008/11509 toimiku väljanõudmiseks rahuldamata (p 2), võlgniku taotluse kohtutäiturile trahvihoiatuse tegemiseks rahuldamata (p 3), algatamata põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse KTS § 412 osas (p 4), rahuldamata võlgniku kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäituri Mati Kadaku 12.03.2024 otsusele täiteasjas nr 008/2008/11509 (p 5). Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda (p 6) ja määras kindlaks kohtutäiturile hüvitatavate menetluskulude puudumise (p 7) ning asendas jõustunud kohtuotsuses kaebuse esitaja nime initsiaalide või tähemärkidega ja jättis avalikustamata kaebuse esitaja isikukoodi (p 8).
3.1.Kohus tuvastas, et 01.09.2023 otsusega lõpetas täitur võlgniku suhtes sissenõudja Riigi Kinnisvara AS nõude täitmise aegumise tõttu ja mõistis võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu
2-24-4058 2700 eurot. Kohtutäituril oli 01.09.2023 täitemenetluse lõpetamisel aegumise tõttu õigus edasi nõuda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 4 alusel täitekulude tasumist.
3.2.KTS § 412 alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ja kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama, arvestades eelkõige kohtutäituri töö mahtu ja täitemenetluse keerukust konkreetses täiteasjas. Säte määrab sissenõutava täitetasu piirmäära, mitte tasu kindla suuruse. Vastupidiselt õigusabi tasu arvestamisega, ei ole täituri tasu arvestus seotud kindla tunnitasu suurusega, mistõttu täpset täituri tasu suuruse kujunemist ei ole võimalik järeldada näiteks toimingutele kulutatud ajaarvestuse põhjal. Kohus saab eelkõige hinnata, kas ja millises mahus on täitemenetluse toiminguid teostatud ning täitemenetluse keerukust konkreetses täiteasjas.
3.2.1.Täituri 12.03.2024 otsusest selgub, et sissenõudmata jäänud summa oli aegumise hetkeks 134 022,58 eurot. Seda ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. Arvestades sissenõudmata võla suurust (134 022,58 eurot) võis täitur nõuda võlgnikult KTS § 412 alusel täituri tasu kuni 2250 eurot (KTS § 35 lg 1), millele lisandub käibemaks 450 eurot (KTS § 32 lg 3). Pärast 02.09.2024 laekunud summad ei saa mõjutada tehtud otsuse ja sellele esitatud kaebuse läbivaatamise otsuse õiguspärasust.
3.2.2.12.03.2024 otsuses on kohtutäitur toonud välja ka loetelu täitemenetluses tehtud toimingutest alates 2008. aastast. 01.12.2008 on kohtutäitur avanud sundtäitemenetluse võlgniku suhtes. 01.12.2008 saadeti välja paberkandjal ja postiga täitmisteade. Täitmisteade koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega edastati võlgnikule 15.12.2008. Peale vabatahtliku täitmistähtaja möödumist, mis oli 25.12.2008, tegi kohtutäitur registritesse päringud, tegemaks kindlaks võlgnikule kuuluva vara olemasolu. 2009. aastast arestiti pankades võlgniku pangakontod. Pankadesse tuli tol ajal saata arest paberkandjal. Välja saadeti arestid kõikidesse pankadesse. Arestimise akt edastati korduvalt postiga ja paberkandjal võlgnikule. Päringute tulemusena tehti kindlaks, et võlgnik oli 8 ettevõtte osanik ja juhatuse liige. Kohtutäitur koostas kõikide ettevõtete osas vallasvara arestimise aktid, mis prinditi ja edastati posti teel ning paberkandjatel võlgnikule ja sissenõudjale ning kolmandatele isikutele, kes olid arestitavate ettevõtete kaasosanikud. Kohtutäitur koostas kirjalikud vastused paberkandjal sissenõudja päringutele. Kohtutäitur tegi mitmeid sundtäitmisega ühinemise avaldusi teistele täiturile, kes olid arestinud võlgnikule kuuluva vallasvara ja kinnisvara ning kes müüsid võlgnikule kuuluvat vara. Sundtäitmine oli peatatud ja taastatud kolmel korral, kuna võlgnik esitas korduvalt kaebusi kohtule. Iga menetluse peatamine ja taastamine tähendab kõikide toimingute peatamist ja taastamist ning sellekohaseid teateid asutustele ja registritele. Kohtutäitur koostas täitekulude otsused seoses täitekulude tekkimisega ja edastas võlgnikule aktid, teated, menetluste peatamised ja uuendamised. Kohtutäitur esitas seisukohad kohtutele puudutatud isikuna. Korduvalt oli esitatud kaebuseid ja toimusid vaidlused (k.a võlgade ümberkujundamise avalduse sisseandmine võlgniku poolt) aastast 2014 kuni 2018. Kohtutäitur tegi mitmeid menetluse peatamisi ja teadete väljasaatmisi ning menetluse taastamise akte ja nende teadete väljasaatmisi. Kohtutäituri ametialaste toimingute alla loetakse ka sisse tulnud rahade ülekandmist, peatamist, väljakandmist ja/või tagastamist. Kokku laekus sissenõudjale nõude katteks 303,44 eurot. Kohtutäituri ametialaste toimingute all loetakse ka aegumismenetluste algatamist. Esimene oli aastal 2021, milles tehti toimingud - teate saatmine sissenõudjale seisukoha saamiseks ja vastuse fikseerimine programmis ning otsuse ja teate edastamine võlgnikule ning kirjavahetus. 2022. a teine ja 2023. a kolmas ning 04.08.2023 neljas aegumise menetlus. Toimingud olid samad, mis esimese puhul. Võlgnik pöördus aegumisega kohtusse, kuna kõikidel kordadel oli sissenõudja menetluse lõpetamise vastu. Kohtutäitur edastas vastused ja seisukohad kohtule. Kohus kuulutas sissenõudja nõude aegunuks ja 01.09.2023 tegi kohtutäitur aegumise osaotsuse.
2-24-4058
3.2.3.Tegemist on olnud pikaajalise ja mahuka täitemenetlusega ning täitur on täitemenetluse toimingute vajalikkust 12.03.2024 otsuses ka põhjendanud. Puudub vajadus täitetoimiku täiturilt välja nõudmiseks. Täitetoimingute maht ja sisu õigustavad täitmistasu nõudmist seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Kohus ei tuvastanud kohtutäituri 12.03.2024 otsuses diskretsiooni ületamist või ebaõiget otsustust kohtutäituri tasu arvestamisel. Maakohus leidis, et otsus on proportsionaalne ja põhjendatud.
3.3.Kohtud on varem KTS § 412 põhiseadusele vastavuse küsimust korduvalt arutanud ja leidnud, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus. KTS § 412 eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Normi eesmärk on seaduslik ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. KTS § 412 ei ole põhiseadusega vastuolus, mistõttu ei algatanud kohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.
3.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 lg-st 1 tuleneb, et kohtul on õigus menetlusosalist trahvida üksnes seaduses sätestatud juhul. Alust kohtutäituri trahvimiseks ei esinenud ning kohus jättis esitatud taotluse rahuldamata. Määruskaebus
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud 12.04.2024 määruse resolutsiooni punktid 2-7 tühistada ja kohtutäituri 12.03.2024 otsuse täiteasjas nr 008/2008/11509 tühistada osas, millega jäeti rahuldamata võlgniku 02.09.2023 kaebus, milles võlgnik vaidlustas kohtutäituri otsuse osas, millega täitur otsustas jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu osas 2700 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kohtutäiturit võlgniku 02.09.2023 kaebust uuesti läbi vaatama. Alternatiivselt palus võlgnik saata asja tagasi esimese astme kohtule uueks läbi vaatamiseks. Täiendavalt palus võlgnik jätta asja läbivaatamisel kohaldamata KTS § 412 osas, mis võimaldab kohtutäituri tasu väljamõistmist ilma, et tasu suurust tuleks põhjendada vastavalt läbiviidud täitetoimingutele ja nende arvule, tehnilisele keerukusele ja kulunud ajale, tunnistades sätte vastuolus olevaks PS § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse ja õiguskindluse põhimõttega ning kuna 2700 euro suuruse kohtutäituri tasu nõudega kaasneb ebaproportsionaalne ja oluline mõju võlgniku põhiõigustele: inimväärikusele (PS § 10), tegutsemisvabadusele (PS § 19), tervisekaitsele ja võimele iseseisvaks toimetulekuks (PS § 28 lg 1 ja 2) ja omandiõigusele (PS § 32 lg 1 ja 2). Ühtlasi palus võlgnik jõustunud kohtulahendi täitmiseks teha kohtutäiturile trahvihoiatus ja määruse avalikustamisel asendada võlgniku nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata võlgniku isikukood. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda ja mõista võlgniku kasuks tasutud riigilõiv kokku 30 eurot.
4.1.Maakohtu lahend on ebaseaduslik. Kohus ei ole asjaolusid iseseisvalt tuvastanud, kuna on põhjendamatult jätnud täitetoimiku välja nõudmata. Kohus ei ole läbiviidud täitetoimingute arvu ja nende tehnilist keerukust ning neile kulunud aega tuvastanud täitetoimiku baasil. Kohtulahendi põhjendused tuginevad kohtutäituri vastuses esitatud seisukohtadele. Kohus ei saanud asuda seisukohale, et kohtutäituri poolt näidatud toimingud on tehniliselt keerukad ja ajamahukad, et õigustavad kohtutäituri põhitasu 2700 euro väljamõistmist. Kohtutäituri tasu nõue 2700 eurot on ülepaisutatud ja põhjendamatult suur ning ebaproportsionaalne.
4.2.Täitetoimingute vormid on kehtestatud justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr 42, mistõttu ei saanud nende koostamine olla kohtutäituri jaoks tehniliselt või õiguslikult keeruline. Tegemist on põhjendamatute toimingutega. Lubamatu on kohtu seisukoht, et kohtutäituri tasu nõuet põhjendab asjaolu, et kohtutäitur on täiteasja menetlenud 14 aastat.
2-24-4058
4.3.Kohtutäituri põhitasu nõue seab põhjendamatu piirangu võlgniku omandiõigusele ja vara käsutusele ning kasutusele, mistõttu on see vastuolus PS §-iga 32. Võlgnikule kaasneb ka muude põhiõiguste riive, sh riive PS §-st 10 tulenevale inimväärikusele kui tervise kaitsele (PS § 28 lg 2). Võlgnikul kui keskmise puudega diabeetikul on diabeedist tulenevalt tüsistused.
4.4.Kohtutäitur kohtleb ka võlgnikku erinevalt kohtutäitur Elin Vilippusest. Kohus jättis võlgniku väitele vastamata. Võlgnik on kohtule esitanud kohtutäitur Elin Vilippuse 03.05.2021 otsuse täiteasjas nr 022/2011/6716, millega lõpetati tsiviilasjast tuleneva nõude aegumisel täitemenetlus ilma kohtutäituri põhitasu nõudmata. Kohus pidi sellega kaebuse läbivaatamisel arvestama ja kohtumääruses põhjendama, miks võlgniku väide ja tõend tuleb jätta tähelepanuta.
4.5.Võlgnik palub kohtul määruskaebuse rahuldamisel teha kohtutäiturile trahvihoiatuse, kui kohtutäitur jättis täitmata kohustuse 02.09.2023 kaebuse läbivaatamisel täiteasjas nr 008/2008/11509 põhjendada ja põhistada kohtutäituri tasu suurust läbiviidud täitetoimingute arvu, nende tehnilise ja õigusliku keerukusega ning neile kulunud ajakuluga. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kohtutäituri seisukohta. Kohtutäitur leidis, et vaidlustatud 12.04.2024 määrus on korrektne, põhjendatud ja seaduspärane ning ei kuulu tühistamisele.
6.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus jättis 27.06.2024 määrusega võlgniku määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
8.Ringkonnakohus jättis 01.07.2024 määrusega võlgniku 28.06.2024 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja võlgniku 28.06.2024 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
9.Ringkonnakohus jättis 02.07.2024 määrusega võlgniku 01.07.2024 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
10.Ringkonnakohus jättis 05.07.2024 määrusega võlgniku 02.07.2024 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja võlgniku 02.07.2024 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
11.Võlgnik esitas ringkonnakohtule 13.07.2024 taotluse nõuda kohtutäiturilt välja täitetoimik nr 008/2008/11509.
12.Ringkonnakohus 15.07.2024 määrustega rahuldas võlgniku 08.07.2024 menetlusabi taotluse ja andis võlgnikule menetlusabi ning luges ta TsMS § 181 lg 1 alusel vabastatuks riigilõivu 70 eurot tasumisest määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel. Ühtlasi jättis ringkonnakohus võlgniku 07.07.2024 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja võlgniku 07.07.2024 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 peale kaebeõiguse puudumise tõttu. Maakohus on määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse võtnud.
2-24-4058
13.1.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
13.2.TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
13.2.1.Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2, milles maakohus otsustas jätta võlgniku taotluse tõendite kogumiseks (täiteasja 008/2008/11509 toimiku väljanõudmiseks) TsMS § 236 lg 2 tähenduses rahuldamata. Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisele ei näe TsMS ette kaebeõigust. TsMS § 48 ei näe ette kaebeõigust ka kohtutäiturile trahvihoiatuse tegemata jätmisel (määruse resolutsiooni punkt 3).
13.2.2.Võlgnik vaidlustab ka määruse resolutsiooni punkti 4, milles maakohus jättis algatamata põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse KTS § 412 osas. Maakohus ei leidnud KTS § 412 vastuolu PS-ga. Sellisele otsustusele ei näe TsMS ette kaebeõigust. Kui maakohus leidnuks, et KTS § 412 on PS-ga vastuolus, siis oleks maakohus saanud PS § 152 alusel jätta sätte kohaldamata ja edastada määruse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 alusel Riigikohtule menetluse algatamiseks.
14.TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Menetlusosalisel on õigus taotleda kohtult abi tõendite kogumisel TsMS § 236 lg 2 järgi, mis kohaldub TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt ka hagita menetluses.
14.1.Võlgnik taotleb ringkonnakohtult nõuda kohtutäiturilt välja täitetoimik nr 008/2008/11509. Võlgnik põhjendab taotlust mh sellega, et ringkonnakohus saaks kontrollida maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust vastavalt täitetoimikus olevatele tõenditele.
14.2.Hagita asja läbivaatamisel nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7 teine lause). Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 2 teine lause). Kohus ei pea lahendi tegemiseks olema asjaolude tõesuses täiesti kindel, sest see pole enamasti objektiivselt võimalik. Piisab sellest, kui kohus on asjaoludes väga suure tõenäosusega veendunud (vt ka TsMS III komm (2018), § 477, p 3.2.2 b). Vaidlustatud kohtutäituri 12.03.2024 otsuses on kohtutäitur välja toonud täiteasjas 008/2008/11509 tehtud toimingud (dtl 36-39). Arvestades, et kohtutäituri tasu otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollitakse vaid tehtud täitetoiminguid, mitte aga nende õiguspärasust, puudub vajadus täitetoimikut välja nõuda.
14.3.Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata võlgniku 13.07.2024 taotluse nõuda kohtutäiturilt välja täitetoimik nr 008/2008/11509.
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Võlgniku vastuväidete kohaselt kohtleb kohtutäitur võlgnikku erinevalt kohtutäitur Elin Vilippusest, kes 03.05.2021 otsuses täiteasjas nr 022/2011/6716 lõpetas tsiviilasjast tuleneva
2-24-4058 nõude aegumisel täitemenetluse ilma kohtutäituri põhitasu nõudmata (dtl 27-28). Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, et KTS § 412 alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ja kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama, arvestades eelkõige kohtutäituri töö mahtu ja täitemenetluse keerukust konkreetses täiteasjas. Ringkonnakohus nõustub sellega ja märgib, et täiteasjad on erinevad ja ühes täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri põhitasu nõudmata jätmine ei tähenda, et ka teistes täiteasjades tuleb kohtutäituril jätta tasu nõudmata.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur antud juhul vaidlustatud 12.03.2024 otsuses piisavalt põhjendanud, miks on põhjendatud KTS § 412 järgne põhitasu 2700 eurot (sh käibemaks). Kohtutäituri 12.03.2024 otsuses on täitur selgitanud arvutuskäiku ja välja toonud täiteasjas 008/2008/11509 tehtud põhjendatud toimingud (dtl 36-39). Kolleegiumi hinnangul on kohtutäitur hinnanud töö mahtu ja täitemenetluse keerukust täiteasjas nr 008/2008/11509, sh täiteasjas tehtud toiminguid ja täiteasja kestvust, ning teinud põhjendatud otsuse selle kohta, et 2700 euro (sh käibemaks) ulatuses on KTS § 412 alusel põhjendatud kohtutäituri põhitasu välja mõistmine võlgnikult. Maakohus on kohtutäituri tasu kohta õigesti leidnud, et see on põhjendatud ja kohtutäitur pole kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale. Samuti pole kohtutäitur eiranud kohtute poolt varasemalt antud juhiseid, mistõttu puudub vajadus teha kohtutäiturile trahvihoiatust.
18.Võlgniku hinnangul on KTS § 412 vastuolus PS-ga. Ringkonnakohus märgib, et kohtud on varem KTS § 412 põhiseadusele vastavuse küsimust arutanud ja leidnud, et see säte ei ole PSga vastuolus (vt ka TlnRnKm 28.03.2023, 2-23-1986 p 26; TlnRnKm 13.11.2023, 2-23-13502 p 12). Seadusandja soov oli mh KTS §-st 412 nähtuvalt see, et kohtutäituritel oleks ka sundtäitmisele esitatud nõude täitmise aegumistähtaja möödumise korral õigus saada osaliselt kohtutäituri tasu (vt ka RKTKo 19.06.2024, 2-22-4074 p 12.1). KTS § 412 näeb ette kohtutäituri kaalutlusõiguse kohtutäituri tasu määramisel. Kohtutäituril tuleb teha põhjendatud otsus, millises ulatuses on KTS § 412 alusel põhjendatud kohtutäituri põhitasu välja mõistmine. Seejuures KTS § 412 ei ole vastuolus PS-ga, kuna sellel on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Normi eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv (soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on ka mõõduka meetmega, kuna üldjuhul kannab võlgnik täitemenetluse kulud ka siis, kui täitemenetluses õnnestub nõuet täita. Asjaolu, et aegumistähtaja jooksul ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus KTS § 412 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TMS §-des 66-68 ja 131-132 ette nähtud piirangud välistavad võimaluse pöörata täitemenetluses sissenõue võlgniku varale, mis on hädatarvilik tema põhivajaduste (sh tervishoid) rahuldamiseks.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäitur ei esitanud menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
20.Kuivõrd määruskaebus jäetakse rahuldamata, tuleks riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest võlgnik oli vabastatud määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel, võlgnikult TsMS § 190 lg 2 alusel riigi kasuks välja mõista. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada võlgniku TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
2-24-4058
21.TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Võlgnik on palunud lahendi avalikustamisel asendada võlgniku nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata võlgniku isikukood. Ringkonnakohus asendab tulenevalt võlgniku taotlusest võlgniku nime initsiaalidega ja jätab avalikustamata võlgniku isikukoodi.
22.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Piirmets
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.