Tööõigus

pööranud kostja aga tähelepanu korra p-le 4.2.4 (korras märgitud paksus kirjas), mille kohaselt laseb teise sõiduki läbi see, kellel on seda lihtsam teha. Korra lisa 2 sätestab, et sõidukil siniste vilkuritega on „sõidueesõigus“, mitte aga „täielik sõidueesõigus“. Täielikku sõidueesõigust omavad sõidukid punase ja punase-sinise vilkuritega. Hagejal, kelle auto oli suurem, oli raskem anda teed. Lähtudes korra p-st 4.2.4, pakkus ta Pawel Popakule pöörata pesula poole. Pärast Pjotr Fedorovitši korraldust pööras hageja ise pesula poole ja vabastas lõhkeaineid vedavale sõidukile tee. Avaldusest ei selgu, milles seisneb hageja erakordselt raske töökohustuste rikkumine või ohtlik olukord ja mis ohu tekitas hageja enda tegevusega. Keemikute Ametiühing leidis, et kostja otsus öelda üles tööleping hagejaga on väga radikaalne ning tehtud enneaegselt ja põhjendamatult. Kostja on jätnud põhjendamatult ametiühingu arvamuse arvestamata. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on õiguslikult põhjendamatu. Kostja on etteteatamistähtaega järgimata öelnud töölepingu üles ilma mõjuva põhjuseta ja mõistliku aja möödudes (sündmus toimus 22. veebruaril 2023, kostja ütles lepingu üles 31. märtsil 2023). Seega on töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud, kuid täidetud ei ole töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja ei ole avalduses kirjeldanud ega põhjendanud, millist konkreetset korraldust hageja eiras või töökohustust rikkus või miks on töölepingu ülesütlemine põhjendatud. Pelgalt viide hageja ettepanekule, mis oli tehtud lõhkeaineid vedava sõiduki autojuhile Pawel Popakule, ei saa olla töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjenduseks TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes. Kostja ei ole hageja väidetava teo asjaolusid lõpuni välja selgitanud, kostja ei ole võtnud hagejalt ka mitte ühtegi täiendavat selgitust (v.a 27. veebruari 2023. a seletuskiri). Kostja ei võtnud seletust sõiduki Manitu autojuhilt, kes liikus 22. veebruaril 2023 lõhkeaineid vedava sõiduki Mitsubishi järel. Isegi kui hageja käitumine oli töökohustuste rikkumine, ei või töölepingut üles öelda ilma eelneva hoiatuseta (TLS § 88 lg 3 esimene lause). Hageja ei eiranud tööandja korraldusi ega rikkunud töökohustusi, ei tahtlikult, raskest hooletusest ega hooletusest tulenevalt. Ei ole ka millegagi põhjendatud töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaegu järgimata. Hageja ei ole toime pannud ühtki tegu, mis võis seada ohtu tema enda või teiste VKG Kaevanduste töötajate elu või tervist. Kostja taotlus TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamiseks tuleks jätta rahuldamata. Töösuhete jätkamine osapoolte vahel on võimalik. Eeltoodu alusel palus hageja tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja 31. märtsil 2023 esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse alusel on tühine.

tööandja kehtestatud seaduslikke korraldusi. Tööandja kehtestatud korraldused, mida hageja antud juhul ei pidanud vajalikuks järgida, on järgmised: 1) sõidukite ja diiselmootoriga masinate liiklemise kord kaevanduses. VKG Kaevandused Ojamaa kaevandus (KAj.TTO/14; kord); 2) Viru Keemia Grupi üheksa elupäästvat reeglit (elupäästvad reeglid). Hageja ei järginud korra p-de 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5 nõudeid ega hageja elupäästvate reeglite reeglit nr 9, mis näeb ette, et „Järgi alati liikluseeskirju!“ ja selgitab, et „Sa pead järgima kõiki kehtivaid liikluseeskirju ning -märke“. Nii kord kui ka elupäästvad reeglid on kehtestatud tööohutuse tagamiseks, see tähendab tervisele ohutu keskkonna loomiseks ja tagamiseks. Elupäästvate reeglite rikkumise suhtes kehtib VKG kontsernis null-tolerants, mis tähendab sallimatust korrarikkumise suhtes, ehk igal rikkumisel on tagajärg. Elupäästvate reeglite rikkumise korral on kontserni töötajale tagajärjeks kas hoiatuse määramine või töösuhete lõpetamine. Hagejale etteheidetavad teod leidsid aset 22. veebruaril 2023 ning seisnesid järgnevas: 1) sõitmine peaštrekis veokiga Scania nr 12 ja tee mitteandmine lõhkeaineid vedavale sõidukile, millel olid sisse lülitatud sinised vilkurid ja mis oli märgistatud sildiga „BB“ (lõhkeained); 2) keeldumine ka peale raadiosaatja teel ühenduse võtmist lõhkeaineid vedavale sõidukile teed andmast; 3) vabastamine lõhkeaineid vedavale sõidukile tee peale vaidlemist ja korduvat korraldust; 4) ohtliku olukorra tekkimise varjamine. Hageja nägi töötava sinise vilkuriga sõiduki lähenemist ja sai aru, et tema sõiduk takistab ohtliku veosega sõiduki liikumist, kuid ei vabastanud teadlikult ja tahtlikult ohtliku veosega sõidukile ettenähtud korra kohaselt teed. Eelnimetatud tegevustega lõi hageja maa-alustes tingimustes teadvalt ohtliku olukorra, mille kaastöötajad registreerisid ka ohtlike olukordade registris. Hageja ei ole nimetatud tegusid oma 27. veebruari 2023. a seletuskirjas välja toonud ega oma käitumist põhjendanud. Eelpoolkirjeldatud tegude sooritamisega rikkus hageja TLS § 15 lg 2 p-des 3 ja 5 sätestatud põhikohustusi. Lisaks on kostja hageja käitumise ja töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse hindamisel arvestanud asjaoluga, et hageja rikkus lähiminevikus oma töökohustusi ka 7. veebruaril 2023, sõites sõidukiga vastu seina, ja 10. märtsil 2023, suheldes töökeskkonna peaspetsialistiga ebaviisakal toonil. Lisaks halvustas, ähvardas ja solvas. Nimetatud töökohustuste rikkumised on fikseeritud 27. veebruari 2023. a käskkirjas ja 1. märtsi 2023. a käskkirjas. Viidatud käskkirjad on hagejale teatavaks tehtud. Eeltoodust nähtuvalt on hageja oma käitumisega loonud ise olukorra, kus tööandja ei saanud enam mõistlikult ja heauskselt loota, et hageja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kostja on seega ülesütlemisavaldust piisavalt põhjendanud. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli hageja poolne tööohutusnõuete oluline rikkumine, mitte hageja tegevus töötajate esindajana. Hageja käsitlus korra p-st 4.2.4 on ebaõige. Kostja ei ole p 4.2.4 boldis esitamisega omistanud p-le 4.2.4 teisi punkte ületavat mõju. Korra p 4.2.4 boldis esitamise mõte on ennekõike rõhutada seda, et kui üksteisele liiguvad vastu kaks, korra kohaselt, n-ö sama taseme sõidukit (näiteks kaks vilkuriteta sõidukit), siis annab teed see, kellel on seda olukorda arvestades kergem teha. Hageja juhtis n-ö madalama taseme sõidukit (vilkuriteta sõidukit) ning talle tuli vastu kõrgema taseme sõiduk ehk vilkuritega sõiduk. Seega ei saanud kostja p-st 4.2.4 juhinduda. Meelevaldne on hageja esitatud käsitlus korra lisast 2, et siniste vilkuritega autol on eelis, mitte täielik eelis. Tööohutusnõudeid tuleb järgida täielikult, eranditeta ja just nii, nagu kostja on need kehtestanud. Kuna hageja ei järginud tööohutusnõudeid ja kutsus ka teist töötajat üles tööohutusnõudeid mitte järgima, siis seadis hageja sellega ohtu ka kostja tegevusloa kehtivuse ja õiguse lõhkematerjali kasutada. Tegemist on tööohutusreeglite olulise rikkumisega, samuti lõhkeainete ohutu käitlemise nõuete teadliku ja tahtliku eiramisega. Seetõttu käsitles tööandja juhtumit erakordselt raske töökohustuse rikkumisena. Töötajate esindajana pidi hageja olema töötajatele pigem eeskujuks. Hageja ei ole oma tegusid omaks võtnud ega kahetsenud. Seega puudus tööandjal

ka alus eeldada, et hageja oma käitumist hoiatuse tõttu muudaks. Hagejale on tehtud ajavahemikul 3. oktoober 2018 kuni 1. märts 2023 kokku viis hoiatust, sealhulgas kahel juhul tööohutuseeskirjade rikkumisega seonduvalt. Järjekordse hoiatuse tegemine ei teeniks hoiatuse tegemisele seatud eesmärki. Ülesütlemise aluseks olnud rikkumine oli sedavõrd oluline, et ei vajanud täiendavat hoiatamist töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kollektiivlepingu p-st 4.1.5 tuleneb mh see, et tööandja ja ametiühing on ühisel seisukohal, et tööohutusnõuete rikkumine, sh kontserni elupäästvate reeglite rikkumine on raske töökohustuste rikkumine, mille puhul on tööandjal õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. Seega ei pidanudki kostja hagejat eelnevalt hoiatama töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Hageja osales esindajana kollektiivlepingu läbirääkimistel. Asjaolusid arvestades on kostja öelnud töölepingu põhjendatult üles etteteatamistähtaega järgimata. Hageja pole talle etteheidetavaid tegusid omaks võtnud ega kahetsenud. Hageja on oma käitumisega loonud ise olukorra, kus tööandja ei saanud enam mõistlikult ja heauskselt loota, et hageja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Hageja rikkus lühikese aja jooksul korduvalt tööohutusnõudeid ja töökohustusi. Töölepingu ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemisega põhjendamatult viivitanud, vaid on järginud seadusega ja ettevõttesiseselt kehtestatud nõudeid. Ametiühingu arvamusega on mõistlikul määral arvestatud ning olulistes aspektides arvestamata jätmist põhjendatud. Töölepingu ülesütlemine on toimunud seaduses sätestatud alusel ja seaduse nõuetega kooskõlas. Alternatiivselt taotleb kostja töösuhte lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, muu hulgas seetõttu, et hageja tööle ennistamine ei ole objektiivselt võimalik (TLS § 107 lg 3) ega sisuliselt põhjendatud.

MAAKOHTU LAHEND

esitatud põhjendus. Ülesütlemisavalduses on kostja ka märkinud, et vastavalt TLS § 94 lg-le 1 on kostja küsinud enne töölepingu ülesütlemist ametiühingu arvamust 16. märtsil 2023. Avalduses on kostja avaldanud, et ei saa ametiühingu 24. märtsi 2023. a arvamusega arvestada seetõttu, et peale korduvaid tööohutusalaseid rikkumisi puudub ametiühingul ja tööandjal alus loota, et 22. veebruari 2023. a rikkumine on hagejale õppetunniks ja et ta edaspidi töötab rangelt juhiste järgi. Hageja ei ole sellist lubadust oma seletuskirjades kostjale ka andnud. Maakohtu hinnangul on kostja täitnud TLS § 94 lg-te 1 ja 2 nõude ja seda mitte formaalselt, vaid sisuliselt. Kostja on põhjendanud, miks ei ole võimalik ametiühingu arvamusega arvestada, seda nii eraldiseisvalt ametiühingule vastates ja täiendavalt ka ülesütlemisavalduses. Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS §-s 15 ja käesoleval juhul töölepingu punktis 8 (dtl 65). Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on kostja heitnud hagejale ette TLS § 15 lõike 2 punktidest 3 ja 5 tulenevate kohustuste rikkumist. TLS § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi ja TLS § 15 lõike 2 punktist 5 tulenevalt hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Töölepingu punktist 8.1 tuleneb, et töötaja kohustub täitma muuhulgas tööandja poolt kehtestatud seaduslikke korraldusi. Täiendavalt on töölepingu punktis 7.4 sätestatud, et pool peab täitma töösisekorra, töökaitse, tuleohutuse ja teiste tööandja juures kehtivate eeskirjade ja juhendite tingimusi. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on kostja hinnangul hageja rikkunud korra p 3.3, 4.2.2. ja 4.2.5 nõudeid ja elupäästvate reeglite punkti 8, mille kohaselt peavad liikluseeskirjad olema alati järgitud. Vastavalt korra p 3.3 ja 4.2.2. on eesõigus MDP-l, mis on varustatud punase ja sinise vilkuriga. Vilkuvate tulede kord on sätestatud lisas 2 ja vilkuvate tuledega varustatud MDP-del on vastavalt lisale 2 eesõigus sõltumata sõidusuunast. Vastavalt p-le 4.2.5 on mööda sõita vaja järgmiselt: MDP, mis käesoleva korra nõuete kohaselt peab läbi laskma, peatub (vajadusel sõidab nišši) ja laseb läbi möödasõidu eelist omava vastutuleva MDP. Kui juht on veendunud, et vastutulev MDP on möödas, võib juht sõitu jätkata. Lisa 2 kohaselt on sinisel vilkuval tulel läbipääsu eelis. See signaal annab läbipääsu eelise kõigi ees, välja arvatud punase vilkuva signaaliga varustatud MDP. Elupäästvate reeglite p 8 ei reguleeri seda, mida kostja on oma ülesütlemisavalduses märkinud, seda reguleerib p 9, mis sätestab, et „Järgi alati liikluseeskirju!“ ja selgitab, et „Sa pead järgima kõiki kehtivaid liikluseeskirju ning -märke“. Kuigi tööandja on avalduses eksinud viitega reeglite punktile, on selge, et tööandja on töötajale ette heitnud liikluseeskirjade rikkumist. Kostja on selgitanud, et lõhkematerjali tohib käidelda vaid tegevusloa alusel (LMS § 12 lg 1). Kostjal on vastav tegevusluba ja selleks, et tegevusluba saada ja hoida, peab kostja järgima LMS regulatsiooni. Selleks, et LMS regulatsiooni järgida (vt muuhulgas LMS § 5), on muu hulgas kehtestatud ka tööohutusnõuded kostja juures, sh kord. Kostja on ka selgitanud, et nii kord kui ka elupäästvad reeglid on kehtestatud tööohutuse tagamiseks, see tähendab tervisele ohutu keskkonna loomiseks ja tagamiseks. Elupäästvate reeglite rikkumise suhtes kehtib VKG kontsernis null-tolerants, mis tähendab sallimatust korrarikkumise suhtes, ehk igal rikkumisel on tagajärg. Elupäästvate reeglite rikkumise korral on kontserni töötajale tagajärjeks kas hoiatuse määramine või töösuhete lõpetamine. Hageja ei ole nimetatud kostja selgitusi vaidlustanud. Maakohtule esitatud seletuskirjadega on tõendatud ülesütlemise aluseks olevad asjaolud ja see, et hageja rikkus korra p 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5 nõudeid ja seeläbi TLS § 15 lg 2 p 3. Vaidlust ei ole selles, et hageja sõitis 22. veebruaril 2023 peaštrekis veokiga Scania nr 12 ja lõhkeaineid vedaval autol Mitsubishi olid sisse lülitatud sinised vilkurid ning auto oli märgistatud sildiga „BB“ (lõhkeained). Lõhkeaineid vedav auto laskus mööda kallakšahti maa alla, hageja soovis sõita mööda kallakšahti maa peale. Kohtu hinnangul on seletuskirjade

alusel tuvastatud asjaolu, et hageja ei andnud teed lõhkeaineid vedavale sõidukile Mitsubishi. Hageja enda seletuskiri arusaadavalt seda ei kinnita, kuid teiste asjaosaliste seletuskirjad kinnitavad seda, et hageja ei andnud koheselt teed lõhkeaineid vedavale sõidukile, mis on vaieldamatult korra ja seeläbi ka tööandja poolt kehtestatud töökorralduste rikkumine. Kostja on avaldanud, et hagejale on 19. oktoobril 2022 tehtud täiendav instruktaaž ja tutvustatud korra nõudeid. Hageja seda vaidlustanud ei ole. Kohtu hinnangul tekitas hageja ohtliku olukorra, kuna lõhkeainete vedu maa all on ohtlik ja ohu realiseerumine iga väiksemagi rikkumise korral on väga tõenäoline. Kuigi ohtlik olukord ei realiseerunud, oli oht selgelt olemas. Seda ilmestab kohtu hinnangul ka see, et kostja on kehtestanud tööohutuse tagamiseks erinevad korrad ja reeglid. Juhtum on registreeritud ka tööandja ohtlike olukordade registris. Maakohtu hinnangul ei ole korra p 4.2.4 aluseks hageja tegevuse õigustamiseks. Maakohus saab viidatud punktist aru nii, et kui tegemist on sama taseme sõidukitega, siis võib see punkt kohaldamisele kuuluda, kuid praegusel juhul oli lõhkeineid vedaval sõidukil prioriteet. Tuvastatult juhtis hageja madalama taseme sõidukit (vilkuriteta sõidukit) ning talle tuli vastu kõrgema taseme sõiduk ehk vilkuritega sõiduk, mistõttu pidi hageja koheselt kõrgema tasemega sõidukile teed andma. Lõhkeainete veo takistamisega pani hageja toime erakordselt raske töökohustuste rikkumise. Eelolevate tõendite alusel on hageja töökohustuste rikkumine ka tõendatud. Hageja on avaldanud, et tema aktiivse tegevuse tulemusena töötajate esindajana, tekkisid tal vaidlused juhtkonnaga ja see ei meeldinud tööandajale, mis tegelikult võis viia töölepingu ülesütlemiseni. Kohus viidatud seost töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena ei tuvastanud. Hageja on esitanud enda väite tõendamiseks ametiühingu vastuse päringule ja hageja 18. veebruari 2022. a kirja Nikolai Malõševile, millest hageja soovitud järeldust teha ei ole võimalik. Kostja ei pidanud hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama tulenevalt rikkumise raskusest ja korduvusest. Tuvastatult on hagejat varem hoiatatud, s.o kostja hoiatas hagejat 7. veebruaril 2023 ohtliku olukorra põhjustamise ja töökohustuste rikkumise eest 27. veebruari 2023. a käskkirjaga. Kostja hoiatas Andrei Pilipenkot 8. veebruaril 2023 toimunud eetikakoodeksi nõuete rikkumise eest 1. märtsi 2023. a käskkirjaga. Viidatud hoiatused on esitatud ka ülesütlemisavalduses. Asjaolu, et kostja ei ole teinud avalduses viidet TLS § 88 lg 3 esimesele lausele, ei muuda ülesütlemist tühiseks. Täiendavalt on asjas esitatud hagejale tehtud hoiatused (kokku on ajavahemikul 3. oktoober 2018 kuni 1. märts 2023 hagejale tehtud viis hoiatust, sh kahel juhul tööohutuseeskirjade rikkumisega seonduvalt). Hageja on töökohustusi, sh ohutuseeskirju rikkunud lühikese ajaperioodi jooksul korduvalt. Hagejale on eelnevate hoiatustega antud võimalus oma käitumist parandada selleks, et töösuhe saaks jätkuda, kuid hageja seda teinud ei ole, pannes uuesti toime raske tööohustusalase rikkumise. Varasemate hoiatuste seaduslikkust kohus käesolevas menetluses ei analüüsi. Kostja ülesütlemist ilma eelneva hoiatuse tegemiseta toetab ka kollektiivlepingu p 4.1.5. Kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda hoiatuseta. Seega oli kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja on ülesütlemise aluseks olevad asjaolud välja selgitanud. Kostja on ka hinnanud mõlemapoolset huvi ja leidnud, et hagejaga töösuhte jätkumine etteteatamistähtaja lõppemiseni ei ole võimalik. Kostja on seda ka põhjendanud. Kohtul ei ole alust jõuda teistsugusele järeldusele. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestatuna rikkumise raskust ja korduvust ning asjaolu, et hageja ei ole andnud tööandjale võimalust mõistlikult järeldada, et ta enam rikkumisi toime ei pane, võis kostja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Hageja pole esitanud ka hüvitise nõuet TLS § 100 lg 5 alusel.

Maakohtu hinnangul on tööleping üles öeldud mõistliku aja jooksul. Kostja sai 22. veebruaril 2023 aset leidnud ohtlikust olukorrast teada 27. veebruaril 2023, kostja sai viimased seletuskirjad ja ettekanded 13. märtsil 2023, ametiühing esitas oma arvamuse 24. märtsil 2023, millele kostja andis oma seisukoha 28. märtsil 2023, 30. märtsil toimus küsimuse arutamiseks ametiühingu ja kostja esindajate kohtumine, ülesütlemisavaldus edastati hagejale

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

ettepanek pöörata pesula poole ja anda teed hagejale. Maakohtu ja kostja tõlgendus korra p-le 4.2.4 ei tulene otse korrast. Töötajad ei pea hakkama korra punkte ise tõlgendama. Kostja ja maakohtu tuginemine dokumendile nimetusega „üheksa elupäästvat reeglit“ ei ole asjakohane. Tegemist on kostja infovoldikuga, millega hageja ei olnud tuttav enne hagiavaldusele vastuse kättesaamist. Hageja tegevuse tagajärjel ametiühingu peausaldusisikuna tekkisid vaidlused juhtkonnaga ning see ei meeldinud tööandjale. Töölepingu lõpetamine hagejaga on tehtud kunstlikult leitud põhjuse alusel. Kostja ei pööranud tähelepanu, et lõhkeaineid vedava sõiduki järel sõitnud sõiduki juht rikkus korra p 6.6 – see kinnitab, et kostja otsis põhjust lõpetada tööleping just hagejaga. Eelnevast tulenevalt on maakohus vääralt leidnud, et hageja rikkus korra p 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5 nõudeid ja seeläbi TLS § 15 lg 2 p 3. Hageja ei rikkunud korra nõudeid, ei eiranud kostja korraldusi ega rikkunud töökohustusi. Hageja ei ole toime pannud ühtki tegu, mis võis seada ohtu tema enda või teiste kostja töötajate elu või tervist. Maakohtu tuginemine käskkirjadele on põhjendamatu, kuna kostja ei tuginenud töölepingu lõpetamisel sellele, et hoiatas hagejat ning käskkirjades märgitud asjaolud on tõendamata. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Kostja taotlus töölepingu lõpetamisest TLS §107 lg 2 alusel ei ole põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata. Hageja ei eiranud kostja korraldusi ega rikkunud töökohustusi ei tahtlikult, raskest hooletusest ega hooletusest tulenevalt.

Kostja on töölepingu ülesütlemisel varasematele hoiatustele tuginenud. Maakohus on varasemaid hoiatusi põhjendatult arvestanud. Kostja taotlus TLS § 107 lg 2 alusel on põhjendatud. Apellatsioonkaebus on taotluste osas ebaselge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

26) viidanud sellele, mida hagejale ette heidab ja milles seisnes rikkumine. Ka maakohus on tuvastanud, et maakohtule esitatud seletuskirjadega on tõendatud ülesütlemise aluseks olevad asjaolud ja see, et hageja rikkus korra p 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5 nõudeid ja seeläbi TLS § 15 lg 2 p

peausaldusisikul) tekkisid vaidlused juhtkonnaga, mis kostjale ei meeldinud. Maakohus on põhjendatult viidanud, et nimetatu ei tulene esitatud tõenditest, mh ametiühingu esitatud vastusest. Viited selle kohta, et ka lõhkeaineid vedava sõiduki juht rikkus väidetavalt korra p 6.6, ei anna alust teistsuguseks järelduseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.