Asjaõigus › Omandiasjad

2-24-9744

Asjaolud ja menetluse käik Mxxxx Kxxxxesitas 25.06.2024 hagi MxxxxxTxxxxxxxx vastu asjade väljanõudmiseks või selle võimatusel alternatiivselt nende väärtuse hüvitamise nõudes. 19.07.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas hagist loobumise avalduse. Hageja märkis, et ei soovi kohtuasja jätkata, kuna tal ei ole dokumente, mis tõestaksid, et tegu on tema asjadega. Menetlus on hageja vaimsele tervisele kahjulikult mõjunud. Kostjal ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub hagiavaldusest. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja esitas taotluse enda menetluskulude välja mõistmiseks hagejalt summas 610 eurot. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja on esitanud vastuväite menetluskulude jaotusele, märkides, et igaüks peaks oma kulud ise kandma. Hageja leidis, et kuna kostja on omale palganud juristi, siis peab ta ise oma juristile maksma. Hageja hinnangul on tema niigi selles loos kahjukannataja, sest tal polnud taipu hoida alles esemete ostutšekke. Kohtu hinnangul ei anna hageja vastuväited alust menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Kohus märgib, et kohtusse nõude esitamisel tuleb tõendada enda nõude aluseks olevaid asjaolusid. See, et hageja ei hoidnud alles esemeste ostukviitungeid, mis oli talle eeldatavalt teada juba enne nõude esitamist kohtusse või vähemalt hiljemalt puuduste määruse saamisel, on hageja enda vastutus. Kohtumenetluses on igal menetlusosalisel õigus võtta endale esindaja. Üldiselt tasub menetluskulud see menetlusosaline, kes vaidluse kaotab- seega peab hagi esitades olema hageja valmis, et vaidluse kaotamise korral tuleb tal tasuda ka vastaspoole õigusnõustamise (esindaja) kulud. Vastuväited ei anna alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Kostja menetluskulude

2-24-9744 hagejalt väljamõistmine ei ole asjaolusid arvestades hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on esitanud enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 610 eurot (5h x 122€/h). Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 120-140 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Arvestades, et menetlus ei olnud keerukas, mahukas ega kestnud kaua, leiab kohus, et esindaja tunnitasumäär on põhjendatud. Kohus hindab, et arvestades kostja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu, on õigusabi ajakulu 5 h mõistlik ja põhjendatud. Kostja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 610 eurot ning mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Seega on hagejale võimalik TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastada pool riigilõivust, s.o 50 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja nimetatud pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.