Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-10595
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 12.07.2024 ja 15.07.2024 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 15.07.2024 määruse resolutsiooni p-s 3 esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 20.08.2024 kell 17.38 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
2.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 15.07.2024 määrus muutmata.
3.Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024 määrus muutmata.
5.Harju Maakohtu 15.07.2024 määruse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Pikendada X suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 11.07.2024 kell 17.38 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
5.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
5.3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 20.08.2024 kell 17.38 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
5.4.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
5.5.Jätta menetluskulud riigi kanda.
6.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja, psühhiaatriakliinik) esitas 12.07.2024 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik, patsient) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ning selle pikendamiseks 40 päevani.
2.Taotluse kohaselt rakendati psühhiaatriakliinikus puudutatud isiku suhtes alates 11.07.2024 kell 17.38 tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
3.Taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus ravil kolmandat korda. Esmakordselt vajas ta haiglaravi 20.06.18.07.2023, mil õde tõi ta Filipiinidelt tagasi, kuna ta hakkas lähedastega kummaliselt suhtlema, kontakteerudes ei vastanud küsimustele, alustas lauset, aga ei lõpetanud seda või vaikis täielikult, mh andis mõista, et varsti teda enam pole. Eestisse jõudmise järgselt püsis puudutatud isiku käitumine vahelduv, mõnel päeval oli ta tavalise olekuga ja aktiivne, siis ootamatult taas imelik, pidurdatud, kontaktitu, kaebas ebamääraseid kehalisi vaevusi ja palus endale kiirabi kutsuda. Lõpuks registreeris ema ta psühholoogi vastuvõtule Confido meditsiinikeskusesse. 20.06.2023 psühhoteraapia seansi ajal kutsus psühholoog puudutatud isikule kiirabi, kuna ta oli tardunud olekus, ei reageerinud küsimustele, oli äraolev, vaikiv ja esines viiteid suitsiidvalmidusele. Kiirabiga toimetati puudutatud isik esmalt erakorralise meditsiini osakonda ning edasi psühhiaatriakliinikusse. Tal diagnoositi raske psüühikahäire – äge psühhootiline episood (F23). Antipsühhootilise ravi foonil seisund paranes ning puudutatud isik jäi ambulatoorsele jälgimisele. Viimati käis ta ambulatoorsel vastuvõtul 11.01.2024 ja otsustas ravipäevikust nähtuvalt antipsühhootilise toetusravi lõpetada.
4.Teist korda viibis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus 12.06.-01.07.2024. Haiglasse toimetati ta kiirabiga, mille kutsus ta elukaaslane. Puudutatud isiku käitumine oli muutunud ebaadekvaatseks, unerütm oli segamini, mõnel ööl ei maganud, ei söönud, võttis kaalust alla ja ärritus kergesti. Ta hospitaliseeriti valvepsühhiaatri poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega. Osakonnas oli puudutatud isik kahtlev, umbusklik, ehmunud
ilmega ja avaldas, et kõik inimesed on energialained, kelle vahel toimub/võib toimuda infovahetus. Väliselt oli ta segaduses, otsustamatu ja kõhklev. Ravi foonil puudutatud isiku seisund paranes sedavõrd, et tema tungival soovil otsustati ravi jätkata ambulatoorselt.
5.Käesolevalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politseiga hotellist (Swissotel Tallinn), kus avastati, et ta värvis hotelli sviidi viie päeva jooksul üleni vesivärvidega ära. Kiirabi saabumisel oli puudutatud isik seosetu mõttekäiguga, agiteeritud ja koostööd ei teinud. Isik avaldas kiirabile, et kõik juhtus sellepärast, et hotell ei toonud talle antiseptilisi patju ja ta üritas vesivärvidega sõnumeid saata, et inimesed saaksid sellest teada. Valvetoas oli isiku mõttekäik sihipäratu ja äärmiselt laialivalguv. Ta kordas samu mõtteid ega vastanud küsimustele sisuliselt, selgitas, et tegi kunsti, et sõnum kohale saata ja kõikides hotellitubades pidi olema SleepAngel padi. Hotellis oli puuvillane tekk, mille tõttu puudutatud isiku nahk ei saanud hingata. Tal tekkis selle peale paanikahoog, mis kestis tunde ja ta arvas, et sureb ära. Ta väitis, et tema nahk hingab igalt poolt ja ta ei saanud hingata ning tundis end ohustatuna. Hotelli minemist selgitas isik sellega, et tegi endale üheks ööks kingituse, ta armastab end ja ta maksis hotellitoa eest palju raha. Puudutatud isik näitas valvearstile telefonist oma investeerimiskontot ja seal olevaid summasid. Samuti tunnistas ta, et ei jätkanud sihilikult ravi, sest tegi sisetunde järgi turvalisi otsuseid. Puudutatud isik hospitaliseeriti tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 11.07.2024 kell 17.38.
6.Avalduse esitamise ajaks puudutatud isiku seisund oluliselt ei muutunud. Tema mõttekäik oli laialivalguv, raskesti mõistetav ja ta kõneles monoloogina sellest, kuidas ta tahtis, et hotellitöötajad tooksid talle SleepAngel padja ja linast voodiriided, kuna ta pidi kogu oma kehaga hingama ja puuvillast linadega ta hingata ei saanud. Puudutatud isik viis hotellituppa taimi, väites, et ka hotellis peab toimuma fotosüntees, et seal oleks õhku. Samuti märkis, et vajab metsamarju, sest tema kehas on toitaineid puudu. Isik avaldas, et ei võtnud ravimeid, sest talle ei sobi nende toimeained. Haiglaravi vajadusest rääkimisel ta ärritus ja nõudis selgitusi, kuid ei kuulanud neid ära.
7.Puudutatud isikul esines äge polümorfne psühhootiline häire (F23.0), ta oli reaalsustajuhäirega ja psühhootiline, millest lähtuvalt tegutses teistele mõistetamatult, ettearvamatult ja esines suur oht nii ennast kui teisi kahjutavaks käitumiseks. Oma seisundist lähtuvalt ei olnud ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Isik vajas antipsühhootilist ja üldrahustavat ravi ning järelevalvet psühhiaatriahaigla statsionaari tingimustes kuni paranemiseni ja adekvaatse toimetulekuni kodustes tingimustes. Puudutatud isiku seisundi paranemist nelja päeva jooksul ei olnud alust prognoosida, mistõttu taotles avaldaja nii esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamist neljaks päevaks kui ka selle pikendamist 40 päevani.
8.Puudutatud isiku ärakuulamine toimus 12.07.2024 psühhiaatriahaiglas riigi õigusabi korras määratud esindaja juuresolekul. Ärakuulamisel oli isik ärritunud oleku ja kõnega ning silmnähtavalt häiritud. Vahepealne nutmine asendus vaheldumisi valjuks ja bravuurikaks kõneks/hääletooniks. Isik avaldas, et politsei hoidis teda kinni ja tõi ta sunniviisiliselt haiglasse. Ta oli Tallinnas hotellis ja sinna tuli politsei ja kiirabi. Ta soovis olla rahulikult üksinda ilusas hotellis, kuid politsei ja kiirabi väänasid ta maha. Hotellile ei meeldinud, et ta hotellitoa guaššvärvidega üleni ära maalis (lisaks seintele ka diivani), aga see mida ta tegi, oli kunst ja tema perekonnale oleks see kindlasti väga meeldinud. Puudutatud isik värvis toa ära, sest tal oli hotellile sõnum ja teda ei võetud kuulda. Sõnum seisnes selles, et hotell tapab oma kliente. Puudutatud isikul läks hingamine hotellis väga halvaks ja alguses ta ei saanud aru, mis toimub. Kodus oli tal antibakteriaalne padi ja tekk, mida hotellis ei olnud ja ta sai nende puudumisest paanikahoo. Ta sai aru, et voodiriideid pestakse, kuid patju ja tekke ei pese keegi. Ta oli valmis endale ise padja ostma ja tegi hotellile ettepaneku, et maksab neile padja kinni, kui nad talle uue ostavad. Puudutatud isik tegi hotellis kunsti ja kirjutas toa seintele näiteks ka enda
vennalaste nimed, samuti sõnumi oma emale. Ta ei soovinud minna sinna, kus oli tema pere kodu ja otsustas võtta ilusa vaatega koha. Hotellis oli väga ilus vaade ja ta nägi sealt ka enda pere kodu Raua tänaval. Samuti mõistis ta, et hotell võibolla ei soovi hotellituppa kunsti. Ta ei olnud nõus sunniviisiliselt tablette võtma ja väitis, et kui keegi otsustab, et ta peab sunniviisiliselt haiglas olema ja tablette sööma, siis see jääb selle isiku südametunnistusele. Samuti avaldas isik, et temal ja ka kõigil teistel inimestel on olemas kaitsetahe.
9.Ärakuulamisel jäi psühhiaater HL avalduses esitatu juurde ja märkis, et puudutatud isiku seisund esialgse haiglas viibimise ajal oluliselt ei muutunud.
10.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust. Maakohtu 12.07.2024 määrus
11.Maakohus rahuldas 12.07.2024 määrusega avalduse, rakendas esialgset õiguskaitset ja andis loa puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 11.07.2024 kell 17.38. Samuti andis kohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui ta vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruse põhjenduste kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire – äge polümorfne psühhootiline häire (F23.0). Seega oli täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus. Ravita jäämisel võis puudutatud isik oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja agressiivse käitumisega seada ohtu enda ja teised. Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et isik ei mõelnud selgelt ja võis haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast, kui ka teisi isikuid. Enne tahtevastase ravi alustamist käitus ta ebaadekvaatselt ja agressiivselt, rikkudes ära hotellile kuuluva vara. Kohtu hinnangul oli puudutatud isik desorienteeritud, käitus ettearvamatult ja võis panna end olukordadesse, kus satub ohtu. Samuti võis ta oma haigusest tingitud seisundi tõttu olla ohtlik teistele isikutele. Isiku arusaam ümbritsevast oli tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageerinud ta tekkivatele olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes oli tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitus isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Isiku ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline. Täidetud oli PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus. Muu psühhiaatriline abi ei olnud küllaldane. Kohtule esitatud arstide arvamuses toodi välja ja kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks ja tal puudus haiguskriitika. Puudutatud isik ei olnud oma vaimse häire tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enda ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Seega ei olnud ta võimeline oma ravivajaduse üle otsustama. Eeltoodust tulenevalt oli täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus. Maakohtu 15.07.2024 määrus
12.Maakohus pikendas 15.07.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 11.07.2024 kell 17.38 tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus määras, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatav tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lõpetada hiljemalt 20.08.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
Maakohus leidis, et puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu ravi kohaldamise tähtaja pikendamise eeldused olid täidetud. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire – äge polümorfne psühhootiline häire (F23.0) Ta ei mõelnud selgelt ja võis haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast kui ka teisi. Puudutatud isik oli situatsioonis desorienteeritud, käitus ettearvamatult ja võis panna end olukordadesse, kus satub ohtu. Puudutatud isiku arusaam ümbritsevast oli tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageerinud ta tekkivatele olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes oli tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitus isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline. Samuti ei pidanud isik ravi vajalikuks ja tal puudus haiguskriitika. Kohtu hinnangul ei olnud ravi osutamine võimalik muul viisil kui tahtest olenematu ravi kohaldamisega. Määruskaebus
13.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu 12.07.2024 ja 15.07.2024 määrused tühistada. Puudutatud isiku hinnangul oli täitmata PsAS § 11 kõige olulisem eeldus, s.t tal puudus raske psüühikahäire, mida ravida. Diagnoos, mis talle pandi, ei vastanud tegelikkusele. Samuti ei olnud tal varasemate haiglaravide ajal psüühikahäiret. Olukord, kus põhiseadus sellist tahtest olenematut ravi lubab, on vale ja puudutatud isik kavatses sel teemal kirjutada õiguskantslerile. Kuivõrd PsAS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus ei olnud täidetud, tuli maakohtu määrused tühistada ja haiglaravi viivitamatult lõpetada. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.
15.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust nende tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
18.Maakohus kohaldas 12.07.2024 määrusega esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja pikendas 15.07.2024 määrusega psühhiaatriahaiglasse paigutamist kuni 20.08.2024. Ringkonnakohtu hinnangul selgitas maakohus nõuetekohaselt välja PsAS § 11 lg 1 kohaldamise eeldused. Puudutatud isik ei toonud määruskaebuses välja selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks põhjendamatult. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma
käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
20.Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul äge polümorfne psühhootiline häire (F23.0), reaalsustajuhäire, ta oli psühhootiline ja tegutses teistele mõistetamatult ja ettearvamatult. Puudutatud isiku arvamus, et ta ei vaja ravi ja tal puudus raske psüühikahäire, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Kohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Samuti ei põhjendatud määruskaebuses, mis põhjusel ei ole psühhiaatrite seisukohad meditsiiniliselt korrektsed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et käesoleval juhul esinesid PsAS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.
21.Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p 14; RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2; RKTKm 2-15-3662, 14.02.2018, p 14). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1; RKTKm 2-16-10435, 20.03.2019, p 18. Psühhiaatrite arvamusest nähtus, et puudutatud isiku käitumine oli ettearvamatu ja esines suur oht nii teda ennast kui ka teisi kahjustavaks käitumiseks. Haiglasse toomisel oli isiku rahutu, ründava ja agressiivse käitumise tõttu vajalik ümbritsevate ohutuse tagamiseks politsei sekkumine. Puudutatud isikul puudus täielikult haiguskriitika ja ta ei mõistnud ravivajadust. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku ohtlikkus on maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus.
22.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohtu praktika kohaselt eeldab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Olukorras, kus puudutatud isik eitab temal diagnoositud rasket psüühikahäiret ning ei mõista ravavajadust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades. Samuti kinnitab eeltoodut asjaolu, et puudutatud isikul puudus täielikult haiguskriitika. Seega on ringkonnakohtu arvates tahtest olenematu ravi kohaldamiseks täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
23.TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Psühhiaatrite 12.07.2024 hinnangu kohaselt ei olnud puudutatud isiku seisundit arvestades tõenäoline tema seisundi paranemine 4-päevase ravi vältel. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 12.07.2024 ja veendus tema tervislikus seisundis. Psühhiaatriakliiniku valvearsti 14.07.2024 arvamuse kohaselt ei muutunud isiku seisund ka pärast esialgset haiglas viibimist, tal puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel kujutaks ta ohtu endale ja ümbritsevatele. Kuivõrd psühhiaatrite arvamusest tulenevalt oli esialgse õiguskaitse pikendamine vajalik, oli maakohtul õigus esialgset õiguskaitset pikendada. Asjaolu, et
puudutatud isik psühhiaatrite hinnanguga ei nõustu, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel.
24.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada kuni neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda tahtest olenematule ravile. Seega jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
25.Maakohtu 15.07.2024 määruses määrati esialgne õiguskaitse ja tahtest olenematu psühhiaatriline ravi kuni 20.08.2024 ilma kellaajalise täpsuseta. Ringkonnakohus täpsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 20.08.2024 kell 17.38 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 46.5).
26.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
27.Määruse peale võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS §-st 543.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.