Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Liis Arrak ja Krista Kirspuu
Määruse tegemise aeg ja koht 30.07.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-9340
Kohtuasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XXi paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2024 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta (4 päeva) Harju Maakohtu 17.06.2024 määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta (kuni 40 päeva)
Kaebuse esitaja ja liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik: XX (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 15.06.2024 ja 17.06.2024 määruste resolutsioonid muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu määruste põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid
2-24-9340 rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 15.06.2024 Harju Maakohtule taotluse XXi (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja isiku paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 14.06.2024 kell 11.25, kui puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
3.Avaldusele lisatud psühhiaatrite 15.06.2024 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil teist korda.
3.1.Enne esmakordset hospitaliseerimist 11.11.2023–07.12.2023 kaotas puudutatud isik segastel asjaoludel Xxxxxxxxxx töö ning pöördus seetõttu Eestisse. Laevasõidul avaldusid puudutatud isikul kuulmismeelepetted (kuulis laevu endaga rääkimas imelikel teemadel). Eestis kaotas puudutatud isik oma telefoni ning kõndis paljajalu koju, üritades seejuures luululistel ajenditel varjuda vanade tuttavate eest, kes jälgivat teda meedia ja internetifoorumite kaudu ning tahtvat puudutatud isikut tappa. Puudutatud isik varus enesekaitseks koju nuge ning helistas seetõttu häirekeskusesse. Puudutatud isik hospitaliseeriti avaldaja psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematult. Osakonnas oli isik ettearvamatu ja rahutu käitumisega ning haiglapersonali suhtes verbaalselt agressiivne. Isik teavitas haiglaravil olles ohust oma elule korduvalt ka politseid. Puudutatud isikul diagnoositi äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Rakendatud ravi foonil äge psühhoos taandus, kuid haigusteadvus jäi puudulikuks.
3.2.Pärast haiglaravi on puudutatud isik pöördunud mõnel korral vastumeelselt ambulatoorselt psühhiaatri vastuvõtule. Sissekannetest nähtub rahustite tarvitamine ettenähtust rohkem, jätkuvad paranoilised avaldused ning kehv ravisoostumus. Retseptikeskuse andmete alusel on puudutatud isik katkestanud toetusravi mitu kuud tagasi.
3.3.Käesolevalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei saatel. Puudutatud isik oli saatnud politseisse kirja, milles andis teada, et teda jälitatakse ning varsti pannakse toime mõrv, mistõttu on tal varutud enesekaitseks külmrelvad. Politsei saabudes isik kartis ega avanud esialgu ust ning avaldas jätkuvalt paranoilisi mõtteid. Valvetoas kõneles isik valjuhäälselt, kuidas oli kuulnud eelneval päeval 3-4 inimest ähvardamas teda tappa. Isik oli vaenuliku suhtumisega ning keeldus haiglaravist. Valvearst vormistas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse 14.06.2024 kell 11.25, põhjendades seda sellega, et psühhootilisest seisundist tulenevalt ohustab isik nii ennast kui ka ümbritsevaid ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu. Muu abi ei ole piisav.
2-24-9340
3.4.Käeolevaks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Isik avaldab kuulmismeelepetteid – ta kuulis üleeile aknast kahte meest suitsunurgas rääkimas tema tapmisest. Isiku sõnul on tal telefonis sellest tõestus (foto meestest) ning tunnistaja kõrvalmajast, kes samasisulist juttu on kuulnud. Põhjendust isik tuua ei oska ning soovib asja politseis edasi ajada. Puudutatud isik on varunud koju külmrelvi ja pipragaasi. Viimased kaks ööd on isik uinunud ärevuse tõttu kell 4 hommikul. Tapmisähvardusi on puudutatud isiku sõnul tehtud talle ka Xxxxxxxxxx. Isik tunnistab, et ravimite võtmist jätkas ta pärast viimast haiglaravi vaid poolteist kuud. Puudutatud isik on psühhoosielamuste suhtes kriitikata ning enda sõnul meditsiinilist abi ei vaja.
3.5.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Isiku käitumine on täiel määral psühhoosielamustest juhitud, ettearvamatu ja ebaadekvaatne, mistõttu on ta ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Oma psüühikahäirest tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine ja isiku iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4-päevase haiglaravi järgselt.
4.Eeltoodut arvesse võttes palus avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (isikule psühhoosivastase ja rahustava ravi manustamine) haiglatingimustes 40 päeva vältel.
5.17.06.2024 selgitas avaldaja, et esineb tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus, kuna puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele inimestele. Harju Maakohtu 15.06.2024 ja 17.06.2024 määruste põhjendused
6.Harju Maakohtu 15.06.2024 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning anti luba kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 14.06.2024 kell 11.25 kuni 18.06.2024 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
6.1.15.06.2024 määruse põhjenduste kohaselt esinevad käesoleval juhul asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus viitas PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.
6.2.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2) (PsAS § 11 lg 1 p 1).
6.3.Ravita jäämisel võib isik oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega seada ohtu nii iseenda kui teised. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (PsAS § 11 lg 1 p 2). Puudutatud isikul esinevad kuulmismeelepetted on olnud sellised, kus erinevad inimesed räägivad, et tahavad teda ära tappa, ja ta on kuulnud laevu endaga rääkimas. Puudutatud isik on varunud korduvalt enesekaitseks külmrelvi. Puudutatud isik on enne tahtevastase ravi alustamist käitunud ebaadekvaatselt ja nii iseenda kui ka teiste
2-24-9340 suhtes ohtlikult. Isik on desorienteeritud ning käitub ettearvamatult ning võib panna end olukordadesse, kus tema enda ning ka teiste elu ja tervis satub ohtu.
6.4.Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Oma psüühikahäirest tulenevalt ei ole isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Isik vajab ravi ja järelevalvet statsionaarses osakonnas. Ravita jäämisel isiku psüühikahäire süveneb tõenäoliselt veelgi. Isik on varem määratud koduse toetusravi katkestanud. Isik tunnistab, et on omavoliliselt lõpetanud ravimite tarvitamise. Isik on psühhoosielamuste suhtes kriitikata ning enda sõnul meditsiinilist abi ei vaja. Oma seisundist lähtuvalt ei ole puudutatud isik võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma.
7.Harju Maakohtu 17.06.2024 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o alates 14.06.2024 kell 11.25 kuni 24.07.2024 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
7.1.17.06.2024 määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset pikendada TsMS § 534 lg 5 alusel. Maakohus kordas 15.06.2024 määruse põhjendusi.
7.2.Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et tema maja suitsunurgas hakkas keegi karjuma, et talle tahetakse koju sisse murda ja teda ära tappa. Need olid arvatavasti pätid. Puudutatud isik ei tea täpselt, mida need pätid temast tahavad. Võib-olla on tal mingid võlad, mida ta ise enam ei mäleta. Aasta tagasi tuli isik Xxxxxxxxxxt Eestisse. Pärast seda on tema majas teatud inimesed, kes tahavad teda ära tappa. Puudutatud isik teavitas sellest politseid. Puudutatud isik ei soovi haiglas olla. Pärast viimati haiglast vabanemist võttis isik poolteist kuud rohtusid, kuid siis loobus neist, sest rohtude võtmine ei olnud enam vajalik. Ka puudutatud isiku arst oli sellega nõus.
7.3.Ärakuulamisel avaldas valvearst psühhiaater LK, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu 15.06.2024 ja 17.06.2024 määrused tühistada.
9.Puudutatud isiku puhul ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Puudutatud isik ei ole endale ega teistele ohtlik. Puudutatud isik toodi haiglasse ilma põhjuseta. Puudutatud isikul ei esine meelepetteid. Oht puudutatud isikule ja temale tehtud ähvardused on reaalsed. Kõik inimesed, keda puudutatud isik kardab, on tegelikult olemas. Puudutatud isik on varem ravimeid võtnud ning need aitasid. Mingi hetk puudutatud isik enam ravimeid ei vajanud, sest ta kartis, et kui jätkab pikalt ravimite võtmist, jäävadki talle sümptomid.
2-24-9340 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Antud juhul on täidetud PsAS § 11 lg 1 eeldused. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia, F20.09). Haiguspildis esinevad ähvardava sisuga kuulmismeelepetted ning paranoilised luulumõtted naabritest, kes teda jälitavad ja tappa kavatsevad. Pärast 11.11.2023–07.12.2023 haiglaravil viibimist ei ole puudutatud isik järginud ambulatoorse raviarsti ravisoovitusi ega võtnud määratud toetusravi, mistõttu tema psüühiline seisund on käesolevale hospitaliseerimisele eelnevalt halvenenud. Haiglaravieelselt oli puudutatud isiku käitumine täielikult psühhoosielamustest juhinduv, ta süüdistas alusetult naabreid oma korteri ukse kirvega lõhkumises ning varus naabrite kahjutuks tegemiseks koju külmrelvi. Puudutatud isik on endiselt veendunud, et naabrid soovivad teda mõrvata, õigustab käesolevani külmrelvade varumist, avaldab valmisolekut neid naabrite suhtes kasutada ning eitab haiglaravivajadust. Isikule vajaliku psühhoosivastase ravi tagamine on käesolevalt teostatav vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel koosmõjus §ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid maakohtu määruste põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.
13.Ringkonnakohus märgib, et kohus saab TsMS § 543 lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa uuesti lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et avaldaja lõpetas 17.07.2024 puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi psühhiaatriakliinikus.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab ja täiendab siiski maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist.
15.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib
2-24-9340 tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
16.Asja materjalidest nähtuvalt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus haiglaravil teist korda. 11.11.2023–07.12.2023 haiglaravil viibides diagnoositi puudutatud isikul äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Käesolevalt on puudutatud isik hospitaliseeritud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 14.06.2024. Psühhiaatrite Viljar Veede ja LKi 15.06.2024 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Vastuses määruskaebusele on avaldaja täpsustanud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F20.09). Puudutatud isik avaldab kuulmismeelepetteid ning paranoilisi luulumõtted isikutest, kes teda jälitavad ja tappa kavatsevad. Puudutatud isiku käitumine on psühhoosielamustest juhitud, isik on teavitanud häirekeskust väidetavatest isikutest, kes teda tappa kavatsevad ning on varunud enesekaitseks koju külmrelvi ja pipragaasi. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
17.Riigikohus on selgitanud, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.1.Maakohus on märkinud, et haiglaravita jäädes võib puudutatud isik oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele ning et puudutatud isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest isiku ohtlikkust iseendale. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Maakohus leidis, et kuivõrd puudutatud isik on situatsioonis desorienteeritud ning käitub ettearvamatult, siis võib ta panna end olukordadesse, kus tema elu ja tervis satub ohtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga eeltoodu puhul tegemist asjaoluga, mis annaks alust pidada isikut ohtlikuks iseendale PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib isik olla ohtlik ümbritsevate inimeste elule ja tervisele ning täiendab selles osas maakohtu määruste põhjendusi. Puudutatud isik on tal esinevate kuulmispetete (inimesed ähvardavad teda tappa) ja paranoiliste luulumõtete tõttu varunud enesekaitseks koju külmrelvi ja pipragaasi ning on teavitanud häirekeskust, et esineb oht tema elule. Vastuses määruskaebusele on avaldaja selgitanud, et puudutatud isik on endiselt veendunud, et naabrid soovivad teda mõrvata, isik õigustab käesolevani külmrelvade varumist ning avaldab valmisolekut neid naabrite suhtes kasutada. Arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku käitumine psühhoosielamustest juhitud ning puudutatud isik ei ole psüühikahäirest tulenevalt võimeline kontrollima oma käitumist, on puudutatud isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele eeltoodu alusel lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud kriteerium.
18.Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Puudutatud isik ei tunnista haiglaravivajadust ning on varem koduse toetusravi katkestanud, mistõttu ei ole ambulatoorne psühhiaatriline ravi rakendatav. Seega ei ole muu
2-24-9340 psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kolmas eeldus.
19.Menetlusnormide rikkumist ei saa maakohtule ette heita. Maakohus on puudutatud isiku ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).
20.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid muudetud ja täiendatud on maakohtu määruste põhjendusi.
21.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Liis Arrak Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.