lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-4747/34

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-4747/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1232
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

16.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4747

Tsiviilasi

J.M-i hagi I.D vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) J.M (isikukood XXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Vassili Kosteitšuk Kostja (määruskaebuse esitaja) I.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 25.11.2025 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus ja selle tagamise taotlus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.
4.Rahuldada hageja J.M-i taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 248 € ja mõista see summa kostjalt I.D-lt hageja J.M-i kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei saa eraldi vaidlustada, aga ka selles osas jõustub määrus koos sisuliste otsustustega. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses oli J.M-i (hageja) hagi I.D (kostja) vastu korteriomandi kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled leppisid 25.11.2025 kohtuistungil maakohtus kokku vaidluse lahendamisel kokkuleppel ja esitasid kohtule nende endi digiallkirjadega kompromissi dokumendi. Kompromissi tingimused olid kokkuvõtvalt järgmised: -

-

-

pooled lõpetavad korteriomandi kaasomandi korteriomandi müügiga järgmiselt: o kostja tegeleb korteriomandi müügiga kuni 31.03.2026. Kostja kooskõlastab hagejaga müügihinna. Kostjal on õigus kaasata korteriomandi müümise protsessi maakler ja sellisel juhul kannab kostja sellega seotud kulud; o kui eelnimetatud tähtaja jooksul ei õnnestu korteriomandit müüa, müüakse see avalikul enampakkumisel, mida korraldab kohtutäitur TMS-s sätestatud korras ja avaliku enampakkumise tulem jaotatakse järgmiselt:  esmajärjekorras tasutakse täituri tasu ja täitekulud;  järgmisena tasutakse pangalaenu jääk;  pärast nimetatud kohustuste täitmist jaotatakse tulem vastavalt hageja ja kostja mõtteliste osade suurusele; kostja kohustus tasuma alates 01.11.2025 kuni korteriomandi võõrandamiseni tekkivad korteriomandiga seotud kulud, sh laenulepingu osamaksed ja kõrvalkulud. Kostja loobus alates 01.11.2025 kuni korteriomandi võõrandamiseni tekkivate kulude tagasinõudmise õigusest hageja vastu; menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2.Maakohus tegi 25.11.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega kinnitas kompromissi, jättis menetluskulud poolte endi kanda, määras tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus märkis, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi.
3.Kostja esitas 26. ja 27.11.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus kohtul kaaluda vaidlustatud määruse täitmise peatamist kuni kaebuse lahendamiseni. Kostja väitel ei olnud tema nõusolek kompromissile teadlik ega vabatahtlik, kompromiss kahjustab kostjaga koos elava kolme lapse huve (õigust elukohale) ja kompromiss võib olla vastuolus heade kommetega. Peamiselt heidab kostja ette, et ta ei saanud kompromissi ja selle majanduslikku tulemust piisavalt kaaluda ega arutada asja sõltumatu esindajaga.
4.Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus hüvitada vastamisega seotud menetluskulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Kaebuse põhjendamatuse tõttu pole alust peatada selle täitmist kaebuse tagamise korras (TsMS § 665 lg 2). Kaebemenetluse kulud jäävad kostja kanda ja ringkonnakohus määrab kindlaks hagejale hüvitatava kulu summa.
6.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita ning kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Käesolev vaidlus ei ole perekonnaasi viidatud sätte tähenduses, st maakohus saanuks jätta kompromissi kinnitamata vaid juhul, kui see oleks vastuolus heade kommetega või seadusega või rikuks olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei oleks võimalik täita. Ükski neist tingimustest 2 (4)

pole täidetud, mistõttu tegi maakohus kompromissi kinnitamise ja sellega kaasnevalt menetluse lõpetamise kohta õiged otsustused.

7.Vastuseks kostja kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Menetluse käiguga ei ole kooskõlas kostja väited, et kompromissiga saavutatav majanduslik tulemus selgus talle alles pärast istungit ja oli üllatav. Kostja vastas hagiavaldusele esimest korda 28.04.2025 ning tegi ettepaneku anda pooltele aeg võõrandada korteriomand maakleri kaudu ja kui see ei õnnestu ühe osapoole tõttu, saab teine alustada kaasomandis oleva vara müüki täituri kaudu. Vaidlustatud määrusega kinnitatud kompromiss vastab samadele tunnustele, st kostjal oli enam kui pool aastat enne kompromissiga nõustumist võimalus kaaluda selle majanduslikku mõju, sh hinnata, kas tema enda soovitud viisil korteriomandi võõrandamine annab piisava tulemi talle ja lastele uue eluaseme soetamiseks.
7.2.Valdavas osas on ainetu etteheide, et kompromissiga loobus kostja oma õigustest. Kinnitatud kompromissi järgi ei saa kostja nõuda hagejalt alates 2025. a novembrist kuni korteriomandi võõrandamiseni kulude (sh laenumaksete) hüvitamist, aga muudest õigustest kostja ei loobunud. Kostja tõi vahetult enne maakohtu istungit, 24.11.2025 esitatud menetlusdokumendis esile varasemad maksed summas ligi 40 000 €, st ta oli istungiks valmistudes neist teadlik ja otsustas sellegi poolest kompromissi sõlmida. Kuivõrd hageja soovis korteriomandi kohest võõrandamist enampakkumisel, aga kostja tahtis teatavat aega maakleri vahendusel müümiseks, siis on poolte huvide ja majanduskäibe üldise mõttega piisavalt kooskõlas poolte valitud tingimus, et kostja kannab asjaomase viivitusega seonduvad kulud.
7.3.Samuti on ainetu kostja väide, et ta ei saanud konsulteerida sõltumatu juristiga. Kostjat esindas istungil lepinguline esindaja, kelle sõltumatust kostja kahtluse alla ei seadnud.
7.4.Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei arvestanud kostja hoole all olevate laste huvidega. Lapsed ei ole käesoleva asja menetlusosalised ja kostja ei toonud maakohtu ette asjaolusid, mis võimaldanuks jätta kompromiss laste huvidest lähtuvalt kinnitamata. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaasomandit ei saaks jätta kaasomandi eset kasutatavate ja menetlusosalisteks mitte olevate laste huvides ka lõpetamata.
7.5.Kokkuvõttes ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi. Kostja ei too esile kompromissi vastuolu seadusega ja seda ei tähelda ka ringkonnakohus. Kostja huve silmas pidades on kompromiss piisavalt täidetav. Samadel kaalutlustel pole alust anda pooltele täiendavaid tähtaegu.
8.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
9.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 446,40 € hüvitamist, mis on tasu 2 t õigusteenuse eest tasumääraga 180 €/t (lisandub käibemaks). Kostja vaidles vastu kulu suurusele, sh hageja esindaja tunnitasu määrale. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja märgitud kaebusele vastamise ajakulu (2 t) vajalik ja põhjendatud. Esindaja tasu on siiski põhjendatud määraga 100 €/t. Hageja esindaja ei ole advokaat ja mitteadvokaatidest juristide tavapärane tunnitasu on vahemikus 80–120 €. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada kaebemenetluse kuluna 248 € (= 2 t × 100 + 24%). Rahuldamata jääb hageja taotlus 198,40 € (= 446,40 – 248) hüvitamiseks. Hageja ei taotlenud määruskaebemenetluse kuludelt viivise väljamõistmist.
10.Käesoleva määruse sisuliste otsustuste peale saab kaevata TsMS § 433 lg 1 alusel ja menetluskulude jaotuse vaidlustamist võimaldab TsMS § 178 lg 1 ls 1. Kulude rahalise kindlaksmääramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise summad jäävad mõlemad alla TsMS § 178 lg 2 piirmäära, mistõttu ei saa kulude rahalist kindlaksmääramist eraldi 3 (4)

vaidlustada. Siiski ei jõustu määrus selles osas enne sisuliste otsustuste jõustumist (TsMS § 456 lg 4 ls 3). (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja