X (töötaja) hagi Ships Conversion osaühingu (tööandja) vastu saamata jäänud töötasu 1092 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Y (töötaja) hagi Ships Conversion osaühingu (tööandja) vastu saamata jäänud töötasu 1120 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Ships Conversion OÜ (tööandja) vastuhagi X (töötaja) ja Y (töötaja) vastu kahjuhüvitise 2300 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 3539,16 eurot; vastuhagi hind 2576 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (töötaja, vastukostja I): X (isikukood xxxxxxxxxxx); elukoht xxx Hageja II (töötaja, vastukostja II): Y (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht: xxx Hagejate I ja II (vastukostjate) lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (isikukood xxxxxxxxxxx); e-post: xxx Kostja (tööandja, vastuhageja): Ships Conversion osaühing, (registrikood 11250958); asukoht Võlvi tn 860, 10132 Tallinn; e-post: xxx Kostja seaduslik esindaja: Q, (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja (vastuhageja) lepinguline esindaja: Stanislav Tšerepanov (isikukood: xxxxxxxxxxx), STATAM OÜ, asukoht Trummi 30L, 12617 Tallinn; e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Kohtuistungid 07.02.2024 ja 02.05.2024
RESOLUTSIOON
Jätta hageja I X hagi rahuldamata. Jätta hageja II Y hagi rahuldamata. Jätta kostja Ships Conversion osaühing vastuhagi rahuldamata.
2-23-11867
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagejad esitasid 21.08.2023 Harju Maakohtule ühise hagiavalduse (dtl 1-28), milles hageja I X palub kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu summas 2057 eurot ning hageja II Y palun kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 1220 eurot (dtl 1-28).
2.Hagejad töötasid kostja ettevõttes xxxna alates 01.06.2023 nendega suuliselt sõlmitud töölepingu alusel. Hagejate ja kostja vahelise töölepingu sisu järgi pidid hagejad töötama xxxna tsehhis, s.o. normaalsetes oludes ja pidid saama selle eest töötasu 15 eurot tunnis (neto). Hagejad pidid alluma tööandja õiguspärastele korraldustele ja juhtimisele, ilmuma töökohale tööaja alguseks ja töötama kuni tööpäeva lõpuni vastavalt seaduses ettenähtud tavalisele päevasele tööajale. Vastavalt kokkuleppele, pidid hagejad saama kostjalt töötasu arvestusperioodile järgmisel kuul kahes osas, 5. ja
15.kuupäeval.
3.Alates 2023 juulist muutis tööandja ühepoolselt töö tegemise tingimusi oluliselt. Juuli algusest alates olid töötingimused oluliselt raskendatud. Tsehhi töödele lisandusid keevitustööd montaazhitöödel välitingimustes (vihma käes), keevitustöö kõrgendatud temperatuuriga ruumides ja keevitustööd kõrgustes, milles ei olnud tööandja ja töötaja vahel töölepingu sõlmimisel kokku lepitud. Märgitud tööde eest on tavapäraselt ettenähtud kõrgem töötasu, kui keevitustööde eest tsehhis, kuivades ja tavalistes tingimustes.
4.Kuivõrd raskendatud tingimustes ei olnud kokku lepitud ja tingimuste raskendamise eest tööandja keeldus kokkulepitust kõrgemat töötasu maksmast, siis hagejad teatasid 28.07.2023 kostjast tööandjale suuliselt, et nad soovivad töölepingu tööandja juures erakorraliselt lõpetada 2023 augusti lõpus. Tööandja ei olnud töötaja poolsele töölepingu ülesütlemisele vastu.
5.31.07.2023, kui pidi olema hagejate viimane tööpäev kostja juures, teatas tööandjast kostja, et lõpparve makstakse töötajatele välja alles 15.08.2023, kuigi töölepingu 2 (12)
2-23-11867 seaduse (TLS) kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töötajale välja töölepingu lõppemise päevale järgneval tööpäeval, s.o. 01.08.2023.
6.Hagejad pöördusid oma lepingulise esindaja poole, kelle vahendusel tehti kummagi hageja poolt kostjale kiri, mis saadeti 31.07.2023 tööandja meiliaadressile (lisad 3 ja 4, dtl 19, 22). Selliselt teatasid hagejad kostjale, et nad ütlevad töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 1 alusel alates 01.08.2023 (töölepingu viimane päev oli 31.07.2023) ja paluvad nende poolt vastavalt kokkuleppele (15 eurot tunnis) väljateenitud töötasu neile väljamaksmist hiljemalt 02.08.2023.
7.Hageja I nõudis lõpparve summas 3257 eurot väljamaksmist. Hageja I märgib siinkohal, et ta oli saanud kostjalt avanssi summas 950 eurot. Töötatud tunde oli hagejal I nõude esitamise ajaks tehtud 282 tundi ning hageja I praeguse arvestuse kohaselt pidanuks kostja võlgnema hagejale I seisuga 01.08.2023.a. järgmiselt: 282 h x 15€ = 4230€ - avanss 950€ = 3280€. Hageja I eksis nõude esitamise ajal töötundide arvestusega enda kahjuks 23 eurot ning jääb selle juurde ka käesoleva hagi esitamise ajal.
8.Hageja II nõudis lõpparve summas 2265 eurot väljamaksmist. Hageja II märgib lisaks, et ta oli saanud 2023 juulis avanssi kostjalt 750 eurot. Töötatud tunde oli hagejal II nõude esitamise ajaks tehtud 198 tundi ning hageja II praeguse arvestuse kohaselt pidanuks kostja võlgnema hagejale II seisuga 01.08.2023.a. järgmiselt: 198 h x 15€ = 2970€ - avanss 750€ = 2220€. Hageja II eksis nõude esitamise ajal 45 euroga enda kasuks ning vähendab käesolevaga seda summat haginõudes. Õigeks tuleb lugeda seisuga 01.08.2023 – 2220 eurot.
9.02.08.2023 vastas kostja mõlemale hagejale (lisad 5 ja 6, dtl 24, 26). Kostja kinnitas, et ta nõustus töötajate poolt nõutud kuupäeval töölepingu ülesütlemisega ning märkis, et ta ootab vastutasuks kostja olukorra mõistmist, et ta ei saa lõpparvet välja maksta ennem, kui 15.08.2023.
10.Mõlemalt hagejalt nõudis kostja töötasu arvestuse ja dokumentaalsete tõendite esitamist, kuigi kostja ei ole kogu töölepingu kehtivuse ajal kordagi hagejatele ise esitanud tunnilehti või töötasu arvestust. Lisaks märkis kostja mõlemale hagejale, et töötasu lõpliku arvestuse tegemiseks on töötaja kohustatud üle andma talle väljastatud tööriided ja töövahendid. Hagejad on tööriided ja töövahendid kostjale üle andnud. Töötundide arvestused esitavad hagejad aga kohtule hagiavalduse lisadena (lisad 7, 8; dtl 14, 17).
11.Hageja I ei ole kasutanud kostja ettevõtte autot ilma loata, kuna auto oli antud hageja I käsutusse kostja poolt. Hagejal I ei olnud kokkulepet kostjaga, et ta peab autoga sõitmise eest kostjale midagi maksma, kuna see autoga sõitmine toimus kostja nõusolekul ja oli vajalik kostjale. Samuti ei olnud hagejal II kokkulepet, et peab mingite dokumentide vormistamisega seotud kulusid kostjale hüvitama. Samuti on eksitav kostja märkus töölepingu olemasolu kohta. TLS § 4 lg 2 järgi on kostja kohustatud kirjaliku töölepingu hagejale II väljastama.
12.Kostja on maksnud ajavahemikul 31.07.2023 kuni hagi esitamiseni hagejale I 1200 eurot ja hagejale II 1000 eurot. Kostja ei ole hagejatele esitanud ühtegi selgitust ega põhjendust, miks kostja on vähendanud väljamakstavat töötasu.
13.Hagejad ei tunnista, et nad oleksid tööandjale või tellijale kahju tekitanud või et mingit kahju oleks neile saabunud. 3 (12)
2-23-11867
14.13.11.2023 menetlusdokumendis on hagejad teatanud, et peale hagi esitamist, so 24.08.2023 on kostja maksnud hagejale I lisaks 765 eurot ja hagejale II 100 eurot (dtl 248-265). Seega vähendavad hagejad oma nõudeid. Lisaks märgib hageja I, et on teinud oma nõude arvestuses vea summas 200 eurot, mille võrra ta on hagiavalduses esitatuga võrreldes töötasu rohkem kätte saanud. Ka selle võrra vähendab hageja I enda nõuet resolutsioonis. Hageja I saamata jäänud töötasu nõue on 1092 eurot ja hageja II saamata jäänud töötasu nõue on 1120 eurot (dtl 248-265).
15.Kostja ja hagejate vahel puudub vaidlus tehtud töötundide osas 2023 juulis, millal tehtud töö eest hagejad oma nõuded kohtule on esitanud.
16.Töölepingu punkt 1.4 kohaselt on töö tegemise kohaks Tallinn. Kuivõrd tegelik töö tegemise koht on hoopis Soome Vabariigis ja see muudab oluliselt ka lepingus märgitud töö eest ettenähtud tunnihindasid, siis ei saa antud töölepingut ka allkirjastatuna (s.o. hageja II suhtes) arvestada töötasu tõendamise seisukohalt asjakohasena.
17.Hagejad esitasid 13.11.2023 töötasu tõendamiseks helisalvestuse hageja I vestlusest tööandja esindajaga Qga (dtl 248-265). Märgitud helisalvestiselt võib kuulda, kuidas kostja esindaja kinnitab, et ei ole vahet, mis on kirjas lepingus, mis esitati Soome ametile; kui pooled on kokku leppinud, et nad saavad 15 eurot tunnis neto, siis nad ka seda saavad. Sellega on tunnitasu suurus 15 eurot tõendatud. Kokkulepe oli, et nii hageja I kui ka hageja II hakkavad saama tunnis 15 eurot kätte (so neto).
18.Alusetu on kostja seisukoht, et töötajad oleks pidanud ülesütlemisest ette teatama 30 päeva või et ülesütlemisega oleks tekitatud kostjale kahju (dtl 1-28; 248-265).
19.Hagejaga II 05.12.2022 sõlmitud kirjalik tööleping on näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 järgi (dtl 284-292).
KOSTJA VASTUHAGI NÕUDED JA SEISUKOHAD
20.Kostja on esitanud vastuhagi, milles palub kohtul: 1) esimese alternatiivina võttes tööandja hüvitise määramise aluseks TLS § 74 lg 1 mõista välja hagejalt I - 1150 eurot ja hagejalt II - 1150 eurot kostja kasuks; 2) teise alternatiivina (võttes tööandja hüvitise määramise aluseks hagejate identsete tingimustega töölepingute p 6.2 kohase leppetrahvide nõude kuni hageja 1 ühe kuu keskmise töötasu ulatuses mõista välja hagejalt I - 1150 eurot ja hagejalt II - 1150 eurot kostja kasuks ning mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 kohaselt kuni kohustuse täitmise kuupäevani; 3) kolmanda alternatiivina (võttes tööandja hüvitise määramise aluseks TLS § 74 lg 3) mõista välja hagejalt I 1150 eurot ja hagejalt II - 1150 eurot kostja kasuks ning mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 kohaselt kuni kohustuse täitmise kuupäevani; jätta hagejate I ja II hagi rahuldamata täies ulatuses (dtl 302-315, 354-363).
21.Kostja ja hagejate vahel olid sõlmitud kirjalikud töölepingud (dtl 41-141, 274-283, 3-2315). Hagejaga I oli sõlmitut tööleping nr 2023/05-001 08.05.2023. Hagejaga II oli sõlmitut tööleping nr 2022/12-001 05.12.2022. Hagejad töötasid koos ühes ametis ja samadel ehitusobjektidel, hagejatega olid sõlmitud identsed töölepingud. Töötamise registri väljavõtetest nähtub (dtl 73, 74), et hageja I töötas alates 08.05.2023 ja hageja II töötas alates 05.12.2022.
22.Hagejad olid kaasatud töövõtjate projekti ja registreeritud Soome Vabariigi Tööohutuse ja töötervishoiu ametis Soomes; hageja I 01.07 – 30.09.2023 (dtl 73-93) ja hageja II 12.07 – 31.09.2023 (dtl 93-110). Töö tellija oli Kuopion Rakenneasennus Oy, peatöövõtja - Best Partner OY, alltöövõtja - DSD OÜ ning SHIPS CONVERSION OÜ 4 (12)
2-23-11867 lähetas töötajad (sh hagejad) DSD OÜ tööde teostamiseks. Hagejatele töökorraldusi andis DSD OÜ esindaja W.
23.Hagejad, teades, et on projekti kaasatud ja töövõtjale on töö teostamise tähtaegadest kinnipidamine väga oluline, hakkasid endale 31.07.2023 kõrgemaid tunnitasusid kauplema ja nõudsid 19 eurot bruto tunnis.
24.DSD OÜ esindaja W vastas hagejatele, et võib kaaluda võimalust pakkuda neile 16 bruto tunnipalka juhul, kui nad asuvad tööle DSD OÜ ettevõttesse, kuid sellel juhul peab saavutama kolmepoolse kokkulepe hagejatega ja kostjaga.
25.31.07.2023 hagejad omavoliliselt lõpetasid töö objektil ja 01.08.2023 lahkusid Kuopio elamispaigast.
26.Kostja, tulenevalt sellest, et hagejad lahkusid töölt etteteatamata 31.07.2023, loeb enda 02.08.2023 vastuse hagejatele lugeda TLS § 74 lg 3 kohaseks tööandja poolseks töölepingu ülesütlemiseks.
27.Kostjal on õigus nõuda hagejatelt töölepingu p 6.2 kohaselt leppetrahvi - omavolilise töölt puudumise korral ilma eelneva lepingu ülesütlemisavalduseta või etteteatamistähtaja järgimata on kostjal õigus saada leppetrahvi kuni hageja 1 ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
28.TLS § 74 lg 3 tulenevalt, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist
29.Hagejat on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust omavolilise töölt lahkumisega. Nemad tegid seda tahtlikult ja teadlikult. Tööandja poolt allkirjastamiseks antud töölepinguid hagejad teadlikult tööandjale ei tagastanud tagades endale võimaluse valeväidetega nõude esitada tuginedes suulistele kokkulepetele töötasus 15 eurot tunnis. Šantažeerides tööandjat ja nõudes kõrgemat lepingus kokkulepitust töötasus, samaaegselt valmistasid ette lepingu ülesütlemise avaldust, selleks, et legaliseerida töölt omavoliline lahkumine.
30.Seoses hagejate töölepingu rikkumisega tekkis kostjal kahju. Kahe nädala jooksul peale 31.07.2023 kostja pidas läbirääkimisi trahvi suuruse ja objektil töö jätkamise osas. Kostja ei saanud jätkata tööd objektil (dtl 309-310). Kostjal oli hagejate tegevusest tulenevalt ja vastavalt lepingule maksnud trahvi tellijale DSD OÜ-le 100 töötunni ulatuses 2300 eurot, kes maksis omakorda trahvi peatellijale Kuopion Rakenneasennus Oy (dtl 311-312). Kostja esitab sellekohase DSD OÜ ja kostja vahelise akti (dtl 313), so arve, mille summast on trahv maha arvestatud (dtl 314) ja maksekorralduse (dtl 315).
31.Kostja on töösuhte algusest kuni tänapäevani käitunud hagejatega heatahtlikult. Kostja on hagejatele maksnud kõik töötasud vastavalt lepingule ja töötundidel (dtl 41-141, 274283, 302-315, 354-363, 635-641).
HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA VASTUHAGI OSAS
32.Vastuhagi on alusetu ja põhjendamatu ning selles on tõendamata kostjale tekkinud kahju, hagejate õigusrikkumine ning kahju põhjuslik seos hagejate väidetava õigusrikkumisega. Tõendatud ei ole ka hagejate süü (dtl 319-330). Kostja vastuhagist ei selgu täiel määral, millist konkreetset töölepingust tulenevat kohustust on kostja arvates 5 (12)
2-23-11867 hagejad rikkunud. Samuti ei olnud hagejate puhul tegemist omavolilise töölt lahkumisega ning nad ei lahkunud töölt ka ilma ette teatamata, sest seaduse kohaselt ei tulnud rakendada mõjuval põhjusel ehk erakorralise töölepingu ülesütlemise korral etteteatamistähtaega. Hagejad on esitanud seaduslikud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused ja kostja nõustus töölepingu erakorralise (mõjuval põhjusel) ülesütlemisega kummagi hageja puhul. Kuivõrd aga kostja ei täitnud oma lubadust maksta kogu saamata töötasu hagejatele välja 15.08.2023, siis olid hagejad sunnitud 21.08.2023 pöörduma kohtusse saamata jäänud töötasu nõuetes (dtl 319-330).
33.Vastuhagi ühe asjaoluna on kostja väitnud, et talle kui tööandjale on tekkinud kahju summas 2300 eurot. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimine ega ka hagejate õigusrikkumist ning seega ei saa loogiliselt olemas olla ka põhjuslikku seost nende vahel ja hagejad ei saa olla süüdi õigusrikkumistes, mida nad ei ole korda saatnud.
34.Kui kostjale siiski on mingil põhjusel kahju tekkinud (vastuhagi asjaoludest nähtuvalt tekkis kahju väidetavalt juba 31.07.2023, so enne seda, kui hagejad jõudnuks töölt veel ära jääda), siis ei saanud nimetatud kahju olla seotud hagejatega. Seega, kokkuvõttes ei saa loogiliselt esineda põhjuslikku seost põhjuse ja tagajärje vahel, kui tagajärg esineb ajaliselt ennem põhjust (dtl 319-330).
35.Tööandja ei ole esitanud nõuet töövaidlusorganile (sh kohtule) töötajate 31.07.2023 ülesütlemise avalduste tühisuse tuvastamiseks ettenähtud vormis. Seega on hagejate 31.07.2023 esitatud töölepingu erakorralised ülesütlemise avaldused kehtivad ning töölepingud on lõppenud avaldustes esitatud alusel ning tähtajal (dtl 364-560).
MENETLUSE KÄIK
36.Käesolevas tsiviilasjas on toimunud 2 kohtuistungit: 1) 07.02.2024 (dtl 294-301); 2) 02.05.2024 (dtl 619-629).
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et nii hagi kui vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
38.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: •
Hagejad I ja II töötasid kostja ettevõttes xxxna ning töö tegemise kohaks oli Soome.
•
Hageja II ja kostja vahel sõlmiti 05.12.2022 kirjalik tööleping nr 2022/12-001 (dtl 607609).
•
Hageja I poolt ei ole töölepingut allkirjastatud.
•
Hagejad esitasid 31.07.2023 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate, mille kostja sai kätte 31.07.2023 (vt kohtuistungi protokolli, dtl 294-301). Alates 01.08.2023 hagejad enam kostja juures ei töötanud ning lahkusid Soomest Eestisse.
•
Hagejate saamata jäänud töötasu nõue tuleneb 2023 juulis saamata jäänud töötasust. Puudub vaidlus, et hagejad I ja II töötasid kostja juures 2023 juulis. 6 (12)
2-23-11867 •
Hageja I töötas kostja juures 2023 juulis 282 töötundi ja hageja II töötas 2023 juulis kostja juures 198 töötundi (dtl 14, 17; hagi p 11, dtl 6-11, kostja 20.05.2023 dokumendi p 2; dtl 655-661).
39.Kokkuvõtlikult vaidlevad pooled selle üle, kui suur oli hagejate tunnitasu suurus kostja juures töötades; kas hagejate erakorraline töölepingu ülesütlemine 31.07.2023 on kehtiv; kas hageja II ja kostja vahel töölepingu sõlmimine 05.12.2022 on näiline tehing; kas hagejad tekitasid kostjale töölepingu rikkumisega kahju, mis tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista.
40.Töösuhe. Esmalt hindab kohus, kas hagejatel oli töösuhe kostjaga. Kuigi selles puudub ilmselt ka vaidlus, sest mõlemad hagejad on esitanud saamata jäänud töötasu nõude ning töötasu kuulub väljamaksmisel olles töölepingulises suhtes, on siiski hagejad leidnud, et kostjal ei olnud hagejaga I sõlmitud kirjalikku töölepingut ning hagejaga II sõlmitud kirjalik leping oli näiline tehing.
41.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu. TLS § 1 lg 2 alusel, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Hageja I hinnangul töötas ta kostja juures suulise töölepingu alusel alates 01.06.2023 (dtl 6-11). Kostja seisukoha järgi töötab hageja I kostja juures alates 08.05.2023 (dtl 655-661, p 8). Kostja väidab, et ta koostas hageja I töölepingu ning esitas selle hagejale I, kuid hageja I ei tagastanud seda allkirjastatuna kostjale.
42.Kohus märgib, et lepingu vormil ei ole primaarset tähendust töösuhtes, oluline on hinnata poolte faktilist käitumist. Lisaks märgib kohus, et töösuhtes peaksid mõlemad pooled võrdselt tagama selle, et vaidluste vältimiseks oleks tööleping sõlmitud alati kirjalikult (nagu TLS § 4 lg 2 ka ette näeb). Igal juhul saab jõuda järeldusele, et hagejad töötasid kostja juures 2023 juulis, so ajal, mille eest on esitatud saamata jäänud töötasu nõue. Kuna hagejad on esitanud saamata jäänud töötasu nõude 2023 juuli kuu eest ja selle üle pooled ei vaidle, et hagejad töötasid kostja juures 2023 juulis, siis antud vaidluse lahendamise kontekstis ei ole tegelikkuses vaja tuvastada, millal täpselt pooltevaheline töösuhe algas.
43.Hagejaga II leiab, et temaga 05.12.2022 sõlmitud kirjalik tööleping on näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 järgi (dtl 284-292). Kohtu hinnangul on hageja II tuginemine näilikule tehingule vastuolus tema enda menetluses esitatud seisukohtadega. Tegelikkuses hageja II ei vaidle sellele vastu, et ta kostja juures töötas. Liiatigi on hageja II esitanud kostja vastu samast töölepingulisest suhtest tuleneva saamata jäänud töötasu nõude. Kohus leiab, et hageja II ei ole tõendanud, et 05.12.2022 tööleping oleks näiline.
44.Töötamise registri andmete kohaselt on hageja II töötamise algus kostja juures 05.12.2022 ja lõpp 31.07.2023; töösuhe lõppes 31.07.2023 TLS § 91 lg 1 alusel. Seejuures on kanne tööandja poolt loodud 05.12.2022 ja töötamise muutmise aeg on 01.08.2023 (dtl 74). Töötamise registrisse kannate tegemise kohustus on seadusest tulenevalt tööandjal ehk kostjal. Pole usutav ning pole ühegi tõendiga tõendatud, et 7 (12)
2-23-11867 kostja tegi töötamise registrisse kande 05.12.2022 hageja II tööle asumise kohta kostja juures, kuid tegelikkuses hageja II kostja juurde tööle ei läinud.
45.Töötasu. Hagejad leiavad, et tööandja on neile vähem maksnud töötasu 2023 juuli eest. Puudub vaidlus, et hageja II tegi 2023 juulis tööd 282 töötundi (dtl 14) ja kostja I tegi tööd 198 töötundi (dtl 17). Pooled vaidlevad selle üle, kui suur oli hagejate töötasu suurus ühes töötunnis. Hagejate arvetes oli selleks suulise kokkuleppe alusel 15 eurot tunnis (neto) ja kostja arvates oli selleks vastavalt töölepingule 13,41 eurot (bruto).
46.TLS § 29 lg 1 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Puudub vaidlus, et hageja I ja kostja vahel kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Hageja II 05.12.2022 töölepingu punkti 3.1 kohaselt maksab tööandja töötajale ehk hagejale II tunnitasu 13,41 eurot iga töötunni eest (dtl 607-609).
47.Vastavalt kostja töötasu arvestusele arvestati mõlema hageja 2023 juuli töötasu 13,41 eurose tunnitasu alusel (dtl 126, 229-230). Hageja I töötas 2023 juulis 282 töötundi ja talle maksti selle eest töötasu 3781,62 eurot. Hageja II töötas 2023 juulis 198 töötundi ja talle maksti selle eest töötasu 2655,18 eurot. Puudub vaidlus selles, et hageja I ja hageja II on saanud kätte töötasu 2023 juuli eest arvestusega 13,41 eurot tunnis.
48.Hageja on esitanud 15 eurose tunnitasu suuruse tõendamiseks vene keelse helisalvestise, millel on väidetavalt kuulda hageja I ja kostja seadusliku esindaja kõne (dtl 248-265). Samuti on hagejad esitanud vastava kõne osalise stenogrammi tõlgituna eesti keelde (dtl 630-632). Kostja ei vaidle vastu, et selles kõnes räägib hageja I kostja seadusliku esindaja Qga. Küll aga leiab kostja, et hageja I ja kostja esindaja räägivad tulevikku suunatud tunnitasust, mitte sellest, mis oli töölepingus kokku lepitud.
49.Kohus leiab, et kõnealune helisalvestis tõendina on lubatud ja kohus on selle ka tõendina vastu võtnud, kuid ainuüksi see tõend ei tõenda hagejate tehtud töö tunnitasu suurust 15 eurot (neto).
50.02.05.2024 kohtuistungil on üle kuulatud (kostja) tunnistaja DSD OÜ juhatuse liige W (dtl 626-629). Ta andis ütlusi selle kohta, et ta teab, et hagejate tunnitasu suurus kostja juures oli 13,41 eurot tunnis. Hagejad ja tema pidasid läbirääkimisi, sest hagejad soovisid tema firmasse tööle minna suurema töötasuga. 28.07.2023 oli nende vahel pikk suhtlemine ja ta pakkus hagejatele uusi töötingimusi. Ta pakkus neile töötasuna tunnitasuks 16 eurot tunnis. Ta pidi hagejatele saatma 01.08.2023 töölepingud. Tal oli see ka kokku lepitud kostja juhatuse liikme Qga, et kaks hagejat lähevad tema juurde tööle. Hagejad pidid minema tööle uuele objektile, kuid 01.08.2023 nad tööle ei ilmunud. Ta ei tea, miks nad olukorras, kui kõik oli kokku lepitud, tööle ei ilmunud (dtl 626-629).
51.Seega on hageja II töölepinguga (dtl 607-609), tööandja palga arvestustega (dtl 229230) ning tunnistaja W ütlustega (dtl 626-629) tõendatud, et hagejate I ja II tunnitasu kostja juures töötades oli 13,41 eurot. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et hagejatel oli kostja juures töötades erinev tunnitasu, sest hagejad tegid sarnast tööd, samal ametikohal (olles xxx), samas kohas ja tingimustel. Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et hagejate tunnitasu oleks olnud kostja juures töötades suurem kui 13,41 eurot (bruto), sh nagu hagejad leiavad 15 eurot (neto). Sellest tulenevalt ei ole hagejate saamata jäänud töötasu nõue põhjendatud ning hagejate töötasu nõuded tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäävad rahuldamata ka viivise nõuded.
52.Hagejate töölepingu lõppemine. Hageja I ja II esitasid 31.07.2023 tööandjale ehk kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millele kostja vastas 02.08.2023 8 (12)
2-23-11867 (dtl 19-26). Puudub vaidlus selles, et kostja sai hagejate ülesütlemisavalduse kätte 31.07.2023. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejate 31.07.2023 töölepingu ülesütlemisavaldust töövaidlusorganis (kohtus ega töövaidluskomisjonis) vaidlustanud. Kostja on hagejate töölepingu erakorralist ülesütlemist pidanud mitte kehtivaks enda käesoleva tsiviilasja hagi vastuses 31.10.2023, so 3 kuud peale ülesütlemisavalduse kättesaamist. Samas ei ole kostja kordagi esitanud tuvastusnõuet töötajate töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse kohta.
53.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 25 1 sätestab töötamise registri, mille alusel peab tööandja registreerima enda kõik töötajad. MKS § 252 lg 2 alusel on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed.bMKS § 25 1 lg 4 järgi kantakse töötamise registrisse andmed järgmiste töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis - töölepingu alusel töötav isik. Seega on võimalik töötajate registri kaudu tuvastada äriühingus töölepingu alusel töötavaid isikuid.
54.Töötamise registri andmete kohaselt on hageja I töötamise algus kostja juures 08.05.2023 ja lõpp 31.07.2023; töösuhe lõppes 31.07.2023 TLS § 91 lg 1 alusel. Seejuures on kanne tööandja poolt loodud 30.05.2023 ja töötamise muutmise aeg on 01.08.2023 (dtl 73).
55.Töötamise registri andmete kohaselt on hageja II töötamise algus kostja juures 05.12.2022 ja lõpp 31.07.2023; töösuhe lõppes 31.07.2023 TLS § 91 lg 1 alusel. Seejuures on kanne tööandja poolt loodud 05.12.2022 ja töötamise muutmise aeg on 01.08.2023 (dtl 74).
56.Hageja I ja II esitasid 31.07.2023 tööandjale ehk kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millele kostja vastas 02.08.2023 (dtl 19-26). Puudub vaidlus selles, et kostja sai hagejate ülesütlemisavalduse kätte 31.07.2023. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejate 31.07.2023 töölepingu ülesütlemisavaldust töövaidlusorganis (kohtus ega töövaidluskomisjonis) vaidlustanud. Kostja on hagejate töölepingu erakorralist ülesütlemist pidanud mitte kehtivaks enda käesoleva tsiviilasja hagi vastuses 31.10.2023, so 3 kuud peale ülesütlemisavalduse kättesaamist. Samas ei ole kostja kordagi esitanud tuvastusnõuet töötajate töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse kohta. TLS § 87 alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Vastava töölepingu lõpetamise aluse on kostja kui tööandja märkinud ise ka hageja I ja II kohta töötamise registrisse 01.08.2023 (dtl 73, 74). Seega on hagejate I ja II 31.07.2023 töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Sellest tulenevalt oli hagejatel seaduslik 9 (12)
2-23-11867 õigus mitte ilmuda tööle ja mitte teha kostja juures enam tööd alates 01.08.2023, kuna sellest ajast alates oli pooltevaheline tööleping lõppenud. Seda, et hagejad ei ilmunud alates 01.08.2023 tööle kinnitab ka 02.05.2024 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja DSD OÜ juhatuse liige W (dtl 626-629). Seega lõppes hagejate tööleping selle erakorralise ülesütlemisega 31.07.2023.
57.Kostja leiab, et tulenevalt sellest, et hagejad lahkusid töölt etteteatamata 31.07.2023, tuleb 02.08.2023 kostja vastust (e-kirju) hagejatele lugeda TLS § 74 lg 3 kohaseks tööandja poolseks töölepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et töötajate 31.07.2023 ülesütlemisavaldus on kehtiv (seda ei olegi vaidlustatud nõuetekohaselt ja õigeaegselt), siis tuleb jätta tähelepanuta kostja seisukoht, et kostja 02.08.2023 vastus hagejatele on tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine. Töölepingute erakorraline ülesütlemine toimus juba töötajate poolselt erakorraliselt ja kehtivalt 31.07.2023, mistõttu on toimetu tööandjapoolne töölepingu omapoolne ülesütlemine peale 31.07.2023. 02.08.2023 seisuga oli töölepingud juba lõppenud seoses töötajate poolse erakorralise ülesütlemisega.
58.Tööandja vastuhagi. Kostja leiab, et hagejad on tekitanud talle kahju kokku 2300 eurot. Kohtul tuleb tuvastada, kas on täidetud kahju hüvitamise eeldused; kas töötajad on süüliselt tekitanud tööandjale ehk kostjale kahju ning kas kahju tekkimine on tõendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eelduste tõendamiskoormis on hagejal (vt nt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 18).
59.Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas on täidetud tööandja poolt töötajate vastu esitatud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused ning kas töötajad vastutavad tööandjal tekkinud kahju eest kokku summas 2300 eurot.
60.Poolte vahel oli töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §s 16 sätestatust. Hagi rahuldamiseks peab olema tõendatud kahju tekkimine ning peavad olema täidetud ka muud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-17, p 25). Kahju hüvitamise eelduste tõendamiskoormis on tööandjal ehk kostjal (vastuhagejal) (kohus selgitas seda pooltele 07.02.2024 kohtuistungil; dtl 294-301). Tööandja kahju hüvitamise eeldused on: •
töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);
•
tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);
•
töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13). kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 10 (12)
2-23-11867 127 lg 2); •
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
•
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15) – kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena.
61.TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus on asjaolu, et töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Kostja heidab hagejatele ette seda, et nad ei ilmunud 01.08.2023 tööle. Kuna kohus on leidnud, et hagejate ja kostja töösuhe lõppes 31.07.2023 hagejate poolse töölepingu erakorralise ja kehtiva ülesütlemisavalduse esitamisega kostjale, siis ei olnudki hagejatel peale 31.07.2023 kohustust kostja juurde tööle ilmuda. Hagejate tööle mitte ilmumine 01.08.2023 ei ole töölepingu rikkumine. Kostja ei ole tõendanud muid hagejate poolseid töölepingu rikkumisi töösuhtes kestvuse ajal (so kuni 31.07.2023). Seega ei esine tööandja kahju hüvitamise nõude esmast eeldust, mistõttu ei analüüsi kohus teisi kahju hüvitamise eelduste olemasolu. Samuti ei hinda kohus kostja poolt kahju suuruse tõendamiseks esitatud tõendeid, kuna nendel ei ole käesolevas menetluses tähtsust (hagejad ei ole töölepingut rikkunud TLS § 72 tulenevalt).
62.Seega tuleb kostja (tööandja) vastuhagi jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivise nõude.
63.TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel on hagi hind 3539,16 eurot ja vastuhagi hind 2576 eurot.
64.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust ja need ei ole asjakohased.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
65.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
66.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
67.Kuna kohus jätab nii hagejate hagi kui kostja vastuhagi rahuldamata, siis tuleb kõikide menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda, mistõttu ei hinda kohus hagejate ja kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
68.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 11 (12)