Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuli 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-9546
Kohtuasi
Tulundusühistu Madara hagi L-Haldus OÜ vastu täiteasjas nr 025/2023/2252 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. juuli 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tulundusühistu Madara määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Tulundusühistu Madara (registrikood 10011252), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets Kostja L-Haldus OÜ (registrikood 10523064), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2023/2252. Hagiavalduses sisaldus taotlus hagi tagamiseks, milles hageja palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 025/2023/2252 kuniks kostja maksab hagejale hüvitise rendilepingu (Majaka põik 17, Tallinn; 04.10.1996 rendileping nr 10) kehtivusajal tehtud kulutuste eest parendustele ning muudatustele. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 29.05.2023 alustanud sissenõudja täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 025/2023/2252. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 10.05.2022 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-6501. Kohtutäitur on teinud hagejale ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tähtajaga 14.07.2023 kell 11.00. Kui hageja ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja hageja valdusest ära ja annab selle sissenõudja valdusse 17.07.2023 kell 10.00. Hageja on seisukohal, et tema suhtes algatatud täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks. VÕS § 286 lg 1 näeb ette, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Hagejal on õigus Tallinnas Majaka põik 17 asuva kinnistu osa kinni pidada kuni kulutuste hüvitamiseni kostja poolt. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-23-4347 sissenõudja vastu vastuhagi 650 000 euro ja viiviste nõudes hüvitisena parenduste ja muudatuste eest. Hageja kasutuses olid rendilepingu alusel territoorium ja kaks pooleliolevat kaarhalli, mille hageja vastavalt rendilepingu tingimustele ümber ehitas, parendas ja muudatusi tegi. Rendileping lõppes 02.10.2021. Käesoleva ajani ei ole kostja maksnud rendilepingu esemele tehtud parenduste ja muudatuste eest hagejale hüvitist. Kuivõrd hagejal on asja kinnipidamise õigus, taotleb hageja TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse nr 025/2023/2252 peatamist. Hagi tagamine on vajalik selleks, et tagada hagejale seadusest tulenev õigus asja kinni pidada, kuni kostja maksab hagejale hüvitise rendilepingu esemele tehtud parenduste ja muudatuste eest. Hagi tagamata jätmisel võib tekkida olukord, kus kohtutäitur võtab õigusvastaselt hagejalt ära kinnisasja valduse.
Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud varasem praktika). Praegusel juhul on täitedokument kohtuotsus, mille alus oli kohtumenetlus tsiviilasjas nr 220-6501, milles menetleti mh sissenõudja hagi valduse vabastamiseks. Hagiavaldusest ja hagi tagamise taotlusest ei nähtu, et võlgniku vastunõue oleks tekkinud pärast otsuse jõustumist. Hagejal oli võimalik oma väidetav kinnipidamisõigus maksma panna valduse vabastamise nõude üle toimunud kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-20-6501. Kui hageja seda ei teinud, siis ei ole ta iseenesest kaotanud oma võimalikku nõudeõigust kostja vastu, kuid ei saa TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt nõuda TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist varasemalt tekkinud vastunõudele tuginedes. Kohtu hinnangul on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada. Hagiavalduse menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuna kohus hagi menetlusse ei võta, jääb hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.