Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuli 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-9546
Kohtuasi
Tulundusühistu Madara hagi L-Haldus OÜ vastu täiteasjas nr 025/2023/2252 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. juuli 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tulundusühistu Madara määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Tulundusühistu Madara (registrikood 10011252), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets Kostja L-Haldus OÜ (registrikood 10523064), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. juuli 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tulundusühistu Madara kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud
Tulundusühistu Madara (hageja, täitemenetluses võlgnik) esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi L-Haldus OÜ (kostja, täitemenetluses sissenõudja) vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2023/2252. Hagiavalduses sisaldus taotlus hagi tagamiseks, milles hageja palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 025/2023/2252 kuniks kostja maksab hagejale hüvitise rendilepingu (Majaka põik 17, Tallinn; 04.10.1996 rendileping nr 10) kehtivusajal tehtud kulutuste eest parendustele ning muudatustele. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 29.05.2023 alustanud sissenõudja täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 025/2023/2252. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 10.05.2022 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-6501. Kohtutäitur on teinud hagejale ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tähtajaga 14.07.2023 kell 11.00. Kui hageja ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja hageja valdusest ära ja annab selle sissenõudja valdusse 17.07.2023 kell 10.00. Hageja on seisukohal, et tema suhtes algatatud täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks. VÕS § 286 lg 1 näeb ette, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Hagejal on õigus Tallinnas Majaka põik 17 asuva kinnistu osa kinni pidada kuni kulutuste hüvitamiseni kostja poolt. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-23-4347 sissenõudja vastu vastuhagi 650 000 euro ja viiviste nõudes hüvitisena parenduste ja muudatuste eest. Hageja kasutuses olid rendilepingu alusel territoorium ja kaks pooleliolevat kaarhalli, mille hageja vastavalt rendilepingu tingimustele ümber ehitas, parendas ja muudatusi tegi. Rendileping lõppes 02.10.2021. Käesoleva ajani ei ole kostja maksnud rendilepingu esemele tehtud parenduste ja muudatuste eest hagejale hüvitist. Kuivõrd hagejal on asja kinnipidamise õigus, taotleb hageja TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse nr 025/2023/2252 peatamist. Hagi tagamine on vajalik selleks, et tagada hagejale seadusest tulenev õigus asja kinni pidada, kuni kostja maksab hagejale hüvitise rendilepingu esemele tehtud parenduste ja muudatuste eest. Hagi tagamata jätmisel võib tekkida olukord, kus kohtutäitur võtab õigusvastaselt hagejalt ära kinnisasja valduse.
2.Maakohus küsis hagi tagamise taotluse suhtes kostja seisukohta.
3.Kostja vaidles hagi tagamise taotlusele vastu, kuna hagi on õiguslikult perspektiivitu. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 13.07.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata hagi tagamise taotluse. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Samas on TMS § 221 lg 2 kohaselt lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohtu seisukoha järgi on põhimõtteliselt võimalik tunnistada sundtäitmine TMS § 221 lg 1 esimese lause alusel lubamatuks ka põhjusel, et võlgnikul on sissenõudja vastu nõue, mis annab talle õiguse sissenõudja suhtes täitmisest keelduda VÕS § 110 või § 111 alusel (vt RKTKo 19.12.2018, 2-13-31650, p 13; 20.03.2012, 3-2-1-5-12, p 42).
Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud varasem praktika). Praegusel juhul on täitedokument kohtuotsus, mille alus oli kohtumenetlus tsiviilasjas nr 220-6501, milles menetleti mh sissenõudja hagi valduse vabastamiseks. Hagiavaldusest ja hagi tagamise taotlusest ei nähtu, et võlgniku vastunõue oleks tekkinud pärast otsuse jõustumist. Hagejal oli võimalik oma väidetav kinnipidamisõigus maksma panna valduse vabastamise nõude üle toimunud kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-20-6501. Kui hageja seda ei teinud, siis ei ole ta iseenesest kaotanud oma võimalikku nõudeõigust kostja vastu, kuid ei saa TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt nõuda TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist varasemalt tekkinud vastunõudele tuginedes. Kohtu hinnangul on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada. Hagiavalduse menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuna kohus hagi menetlusse ei võta, jääb hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale 21.07.2023 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule. Täitemenetluse aluseks olevad kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 03.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr 220-6501. Hagejal tekkis Tallinnas Majaka põik 17 asuva kinnistu kinnipidamisõigus pärast kohtuotsuste jõustumist. Enne otsuste jõustumist ei olnud hagejal kohustust anda kinnistu kostjale välja. Seega on TMS § 221 lg 2 sätestatud tingimus täidetud. Ühtlasi esitas hageja määruskaebuse tagamise taotluse. Hagejalt võeti täitemenetluse käigus 17.07.2023 Tallinnas Majaka põik 17 asuva kinnistu valdus ära. Hageja taotleb määruskaebuse tagamiseks täitetoimingu (kinnisasja valduse äravõtmise akt) tühistamist. Menetluse edasine käik
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu.
7.Maakohus jättis 09.08.2023 määrusega hageja määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
10.Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud õigesti seisukohale, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on õiguslikult perspektiivitu.
11.Harju Maakohtu 10.05.2022 otsusega tsiviilasjas 2-20-6501 mõisteti hageja valdusest kostja valdusesse välja Tallinnas Majaka põik 17 asuva kinnisasja osa. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.01.2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud 03.04.2023 määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse. Kinnisasja väljaandmiseks alustati täitemenetlust 025/2023/2252 ja määruskaebuse kohaselt on hagejalt võetud valdus ära 17.07.2023.
12.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
13.Kolleegiumi hinnangul on ebaõige hageja seisukoht, et hageja kohustus anda kinnisasja osa välja, tekkis tsiviilasjas 2-20-6501 tehtud lahendi jõustumisel. Üürniku kohustus, tagastada üürileandjale kinnisasi, tekib pärast üürilepingu lõppemist (VÕS § 334 lg 1). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et üürileping lõppes 02.10.2021. Kohtuotsusega nõutakse üürilepingu ese üürnikult välja juhul, kui üürnik oma kohustust ei täida. VÕS § 286 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Riigikohus on 02.12.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-51-15 (p 18) leidnud, et VÕS § 286 lg-te 1 ja 2 puhul muutub üürniku nõue sissenõutavaks lepingu lõppemisest. Üürileping lõppes ajal, mil tsiviilasja 2-20-6501 menetleti maakohtus. Kuna hageja väidetud kulutuste hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks ja asja kinnipidamise õigus tekkis tsiviilasja 2-20-6501 menetluse ajal maakohtus, siis sai hageja oma vastuväited kostja vastu maksma panna tsiviilasja 2-20-6501 menetluses. Kuna TMS § 221 lg 2 tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud, siis jättis maakohus hageja hagi õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Ülalmärgitud põhjendustel ei ole alust määruskaebust rahuldada ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.