Hageja: A P (IK XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja: advokaat Aleksei Forstiman (e-post: [email protected]) Kostja: tööandja SVBM OÜ (RK 14070145, asukoht Soldina tn 10, Narva, 21004 Ida-Virumaa)
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et töölepingu nr TL2013/14 ülesütlemine SVBM OÜ poolt 15.09.2023 on tühine. Lõpetada A P ja SVBM OÜ vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.09.2023.
2.Muuta töötamise registris kanded A P töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ja märkida, et A P töölepingu lõppemise alus on TLS § 107 lg 2 ja tööleping on lõppenud 30.09.2023.
3.Mõista SVBM OÜ-lt A P kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2175 eurot (bruto), töötasu summas 1087,50 eurot (bruto), hüvitis kasutamata puhkuse eest 83,35 eurot (bruto), sissenõutavaks muutunud viivis summas 6,74 eurot.
4.Mõista SVBM OÜ-lt A P kasuks välja viivis summalt 3345,85 eurot alates 10.10.2023 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse 1/4
2-23-14381 esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja A P ja kostja SVBM OÜ 30.06.2023 sõlmisid töölepingu nr TL2023/14, milles lepiti kokku, et hageja asub kostja juures tööle ehitus- ja remonditöölisena, kuupalgaga 725 eurot bruto. Töökoht on Narva linn. Kostja esitas 15.09.2023 oma töötajatele, sh hagejale, avalduse töölepingute ülesütlemiseks, mille kohaselt lõppes tööleping samal päeval ehk 15.09.2023. Lõpparvet kostja hagejale välja ei ole maksnud. Kostja ülesütlemisavalduses esitatud põhjendused töölepingu ülesütlemise kohta on alusetud. Hageja ei ole töölepingut rikkunud. Kui hageja ka seda oleks teinud, siis oleks pidanud kostja hagejat hoiatama ning samuti ka rikkumistele tähelepanu juhtima, et hageja oleks saanud oma tegevust muuta.
2.Hageja palub kohtul tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 97 lg 2 p 1 järgi alates 30.09.2023. TLS § 109 lg 1 kohaselt nõuab hageja kostjalt töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist kokku 2175 eurot bruto (725x3). Kostja ei ole makstud hagejale töötasu alates 01.08.2023. Hageja nõuab kostjalt töötasu perioodi eest alates 01.08.2023 kuni 15.09.2023 summas 1087,50 eurot bruto (725 eurot augusti eest ja 362,50 eurot septembri eest). Hageja nõuab kostjalt TLS § 71 alusel kasutamata jäänud puhkuse eest (7 päeva) hüvitist summas 83,35 eurot. Lisaks nõuab hageja ka viiviseid.
3.Kostja vastust ei esitanud.
4.Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja etteheited olid hageja osas alusetud, ta pole töölt lahkunud. Kostjal oli mure oma peatöövõtjaga. Kostja ei ole hagejat ka varasemalt hoiatanud. Kostja istungil ei osalenud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Poolte vahel oli sõlmitud tööleping (dtl 6, tõlge dlk 41), mille kohaselt töötas hageja kostja juures ehitus- ja remonditöölisena ja tema töötasu oli 725 eurot.
7.Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Hageja ei vaidle, et on ülesütlemise avaldus on kätte saanud (dtl 10 - 11), seega on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. TLS § 87 kohaselt või töölepingu 2/4
2-23-14381 erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemisavalduses viidanud ühelegi TLS alusele, kuid teksti on võimalik mõista, et tegemist on ülesütlemisavaldusega seoses sellega, et hageja ja teised töötajad ei ole tööle ilmunud.
8.TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Hageja eitab igasuguseid rikkumisi ja kostja ei ole esitanud tõendeid, et sellised rikkumised oleks toime pandud. TLS § 88 lg 3 sätestab täiendava töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduse, mille kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamata, mis oli hageja selline rikkumine, et põhjendatud oleks olnud ilma hoiatuseta töölepingu ülesütlemine. Kostja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid ülesütlemist ilma hoiatuseta. Seega on ülesütlemine tühine.
9.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse järgi, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.10.2012 otsuse nr 3-2-1-82-12 p-s 16 selgitanud, et: „TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles üksnes etteteatamistähtaega järgides. Seega lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lgga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel.“ TLS § 97 lg 2 p 1 kohaselt tuli töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva. Kuivõrd hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 15.09.2023, pidi tööleping etteteatamistähtaja möödumisel TsÜS § 135 lg 1 ja TLS § 97 lg 2 p 1 kohaselt lõppema 30.09.2023. Kohus lõpetab töötajaga sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 30.09.2023.
10.Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. Kohus leiab, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevaks 30.09.2023.
11.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on nõudnud 2175 eurot hüvitist, mida kohus peab põhjendatuks.
12.TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja väidab, et talle ei ole makstud töötasu perioodi 01.08.2023 – 15.09.2023, kokku 1087,50 eurot. Kostja ei ole selles osas esitanud vastuväiteid. Hageja palub välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest (7 päeva) summas 83,35 eurot. Kostja ei ole selles osas esitanud 3/4
2-23-14381 vastuväiteid. Kohus leiab, et eelnimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmist ja edasise viivise viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 10.10.2023 kuni põhinõuete täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 3345,85 eurolt alates 10.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
14.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.