Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-10486
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Risto Sepa taotlus Bjork Properties OÜ-le kuuluva vara hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 027/2025/1425
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Bjork Properties OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja Bretely Jäätma
21.10.2025
menetluse
lõpetamise
Puudutatud isik I (võlgnik) Bjork Properties OÜ (registrikood 14843570), seaduslik esindaja juhatuse liige KR Puudutatud isik II (sissenõudja) Berger Financial Group OÜ (registrikood 12041300) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.10.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluse kulud jätta Bjork Properties OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-25-10486 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (avaldaja, kohtutäitur) esitas 03.07.2025 Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks Bjork Properties OÜ-le (puudutatud isik I, võlgnik) kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks. Taotluse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 027/2025/1425. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 04.09.2024 tõestatud leping ja Berger Financial Group OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) täitmisavaldus. Kohtutäitur arestis 01.07.2025 võlgnikule kuuluva kinnisasja registriosa numbriga 21541150. Võlgnik ega sissenõudja arestimistoimingu juures ei viibinud ning vara hindas kohtutäitur. Võlgnik esitas 01.07.2025 kaebuse kohtutäituri määratud hinna peale.
2.Maakohus algatas 23.09.2025 kohtutäituri taotluse alusel hagita menetluse vara hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks ja kohustas võlgnikku ette tasuma hindamiskulud 600 eurot kohtutäituri ametialasele kontole 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus pikendas võlgniku taotlusel kohtu määratud tähtaega kuni 17.10.2025.
3.Kohtutäitur teatas 20.10.2025 kohtule, et hindamiskulude ettemaksu ei olnud kohtu määratud tähtaja jooksul ega summas kohtutäituri kontole laekunud. Kohtutäituri arvelduskontole oli 20.10.2025 võlgniku seaduslikult esindajalt laekunud üksnes 300 eurot. Maakohtu määrus
4.Maakohus lõpetas 21.10.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 2 alusel asjas menetluse vara hindamise korraldamiseks eksperti määramata ning jättis menetlusekulud võlgniku kanda.
4.1.Riigikohus on selgitanud, et kui hinna vaidlustanud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtutäituri kontole nõutavat summat tasunud, lõpetab kohus menetluse eksperti määramata (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 20). Kohtutäituri teavituse järgi ei ole hindamiskulude ettemaksu kohtu määratud tähtaja jooksul ega summas kohtutäituri kontole laekunud. Kohtutäituri kontole laekunud 300 eurot ei võimalda vara hindamise korraldamiseks eksperti määrata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 9 viimasest lausest tulenevalt loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.
4.2.Kuivõrd menetlus algatati ja lõpetati võlgniku tegevuse tõttu, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg-test 1 ja 7 tulenevalt tervikuna võlgniku kanda. Määruskaebus
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
5.1.Võlgnik tasus 17.10.2025 hindamiskulude ettemaksuks 300 eurot. Tegemist oli ilmse tehnilise eksitusega, kuna osa maksekorraldusest jäi pooleli. 21.10.2025 kell 13.30 tasuti puuduolev 300 eurot, mille tulemusel oli 600 euro suurune ettemaks tasutud enne määruse tegemist. Kohtutäitur ei teavitanud võlgnikku sellest, et summa oli osaliselt laekunud ega andnud võimalust puudus kõrvaldada. 2
2-25-10486
5.2.Võlgnik avastas juhuslikult, et oli summa valesti märkinud ja tasus 21.10.2025 puuduva osa – paar tundi peale makse tegemist tegi kohus kell 15.30 määruse, millega lõpetas menetluse põhjendusel, et ettemaksu ei ole täies mahus tasutud. Tegelikult oli määruse tegemise ajaks summa täies mahus tasutud. Maakohus oleks pidanud arvestama, et tegemist oli puudusega, mille võlgnik kõrvaldas enne määruse tegemist.
5.3.TMS § 74 lg 9 viimane lause eeldab, et kohus kontrollib määruse tegemise seisuga, kas hindamiskulu ettemaks on tasutud. Kui puudus on kõrvaldatud enne kohtumääruse tegemist, ei ole menetluse lõpetamine kooskõlas õigusemõistmise eesmärgiga.
5.4.Kohtutäitur rikkus oma menetluslikku hoolsuskohustust, kuna ei teavitanud kohut, et 300 eurot oli juba tähtajaks laekunud ning samas ei andnud võimalust täiendava makse tegemiseks ega kontrollinud ülekande kuupäeva ega ole ka pärast määruse tegemist kohtule ega võlgnikule märku andnud, et 600 eurot on täies ulatuses tasutud või raha tagastanud. Menetluse edasine käik
6.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.TMS § 74 lg 9 kohaselt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.
8.2.Puudub vaidlus selles, et võlgnik ei tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtutäituri kontole nõutavat summat. Võlgnik jättis ettemaksu tasumata hoolimata sellest, et maakohus hoiatas 23.09.2025 määruses, et ettemaksu määratud ajaks tasumata jätmisel loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Võlgnik oli määratud tähtajast ja ettemaksu suurusest teadlik, kuna 15.10.2025 taotluses palus pikendada 600 euro tasumise tähtaega kuni 17.10.2025. Vaatamata sellele, et maakohus võlgniku taotluse rahuldas ja pikendas ettemaksu tasumise tähtaega vastavalt võlgniku taotletule, ei tasunud võlgnik tähtajaks ettemaksu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna võlgnik ei tasunud hindamiskulu 600 eurot ettemaksuna kohtu määratud tähtajaks, siis oli kohtul alus lõpetada asjas menetlus.
8.3.Võlgnik leiab määruskaebuses, et TMS § 74 lg 9 kolmanda lause järgi tuleb kohtul kontrollida määruse tegemise seisuga, kas hindamiskulu ettemaks on tasutud. Ühtlasi viitab võlgnik kohtupraktikale, mille kohaselt ei tohi kohus menetlust lõpetada, kui menetlusosaline kõrvaldab menetlusliku puuduse enne määruse tegemist. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et TMS § 74 lg 9 kolmas lause ei sätesta erandeid ega kaalutlusruumi, vaid on otseselt seotud kohtu määratud tähtajaga hindamiskulude ettemaksu 3
2-25-10486 tasumiseks. Sel põhjusel ei ole määrav, millal kohus teeb menetluse lõpetamise määruse, vaid lähtuda tuleb kohtu määratud tähtajast hindamiskulude tasumiseks. Hindamiskulu ettemaksu tasumata jätmine kohtu määratud tähtajaks ei ole selline menetluslik puudus, mille kõrvaldamiseks peaks kohus andma võlgnikule täiendava tähtaja. Täiesti põhjendamatud on võlgniku etteheited kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur ei pea võlgnikule meelde tuletama tähtajaks tasumata kohustusi ja kohtutäituril ei ole sellises menetluses õigust anda uut tähtaega täiendava makse tegemiseks.
8.4.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et võlgnik on määruskaebuses kohut eksitanud, väites, et ta tasus 17.10.2025 hindamiskulude ettemaksuks 300 eurot, kuna tehnilise eksituse tõttu jäi osa maksekorraldusest pooleli. Kohtutäitur on lisanud määruskaebuse vastusele maksekorraldused, millest nähtuvalt tasus võlgnik 300 eurot 20.10.2025 ja 300 eurot 21.10.2025. Seega ei olnud kohtu määratud tähtajaks tasutud pool ettemaksu summast, nagu võlgnik määruskaebuses väidab. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva hea usu põhimõtte kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Menetlusosalisel ega tema esindajal ei ole TsMS § 200 lg 2 järgi lubatud oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Lisaks näeb TsMS § 328 lg 1 ette kohustuse esitada asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta tõeseid avaldusi.
8.5.Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ning võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata.
8.6.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimikust nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.7.Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes siinse kohtumääruse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.