Jätta Kalle Kulboki 13. mail 2024 edastatud dokumendid – kirjavahetus kohtutäituri abi Maarja Kalgiga, Kalle Kulboki kaebus kohtutäituri tegevuse
peale ja kohtutäitur Anne Böckleri vastus Kalle Kulboki selgitustaotlusele – asja materjalide juurde võtmata.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Kalle Kulboki kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kalle Kulbok (avaldaja) esitas 18. jaanuaril 2024. a Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri 8. jaanuari 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 182/2023/4156. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsuse ja kohustada kohtutäiturit lõpetama algatatud täitemenetlus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel. Avaldaja palub menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel kohtutäiturilt välja mõista. Avaldaja palub tuvastada, et kohtutäitur on oma otsuses oluliselt muutnud tema kaebuse sisu ja faktilisi asjaolusid, et kohtutäitur on tuginenud oma otsuses Tallinna Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 2-17-7810, mis on otseses vastuolus avaldaja ja tema esindaja poolt viidatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 lg 6 ja 546 lg 6 põhiseaduspärase tõlgendusega (RPJKo 12.12.2017, 5-17-12, p 35) ja et kohtutäituri otsus trahviteate TT-22-4766 jõustumisest võib olla vastuolus jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-6991. Avaldaja sai 29. septembril 2022 kirjaliku hoiatuse parkides Atlantise parklas liiklusseaduse (LS) § 20 lg 3 kohaselt mahamärgitud parkimisjoontest eemal. Nädal hiljem sai avaldaja hoiatustrahvi parkimise eest Vaksali parklas, mis oli muudetud vabaparklast kahetunnise piiranguga parklaks ning seejuures liiklusmärkidega eksitavalt tähistatud. Avaldaja otsustas vaidlustada hoiatusmenetluses tehtud otsused ning taotles 5. novembri 2022. a kaebuses mõlemas juhtumis väärteomenetluse uuendamist üldmenetlusena. Juhtivmenetleja Ülle Neeme tegi 22. novembril 2022 kaks määrust, milles muutis avaldaja tahte vastaselt tema taotluse trahviteate tühistamise taotluseks ning väitis, et LS § 21 lg 4 p-s 4 sätestatud keeld parkida teele märgitud parkimiskohtade kõrval tähendab keeldu parkida ka neist kohtadest eemal. 24. novembril 2022 toimunud vastuvõtul Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonnas selgitati avaldajale, et nad tõlgendavad VTMS § 541 lg-t 6 ja § 546 lg-t 6 sellisena, et sõidukit juhtinud sõidukiomanikul puudub õigus taotleda väärteomenetluse uuendamist ning see õigus olevat vaid võõrast sõidukit juhtinud juhil. Kuivõrd 22. detsembri 2022. a määruses ei olnud Imbi Kivi läbi vaadanud avaldaja taotlusi, esitas avaldaja 5. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusetuse
peale hoiatusmenetluse üldmenetluseks uuendamisel, samuti tema kaebuste moonutamise ja taotluste läbi vaatamata jätmise peale. Tartu Maakohus jättis 16. jaanuari 2023. a määrusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata (asja nr 4-23-49), põhjendades seda VTMS §-st 2 tuleneva kohustusega kohaldada KrMS-i sätteid ja tõlgendusi, mille kohaselt loetakse kriminaalmenetluses kättesaamiseks määruse väljasaatmise päev. Tartu Ringkonnakohus jättis
16.veebruari 2023. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Avaldaja esitas uue kaebuse
3.mail 2023, kuid sellele ei ole kohtuväline menetleja nõuetekohase määrusega siiani reageerinud. Tartu Linnavalitsus esitas 5. aprillil 2023 kohtutäitur Jaanika Pajustele avalduse trahviteates märgitud 20 euro sissenõudmiseks ja samal päeval esitas kohtutäitur avaldajale täitmisteate. Avaldaja esitas 24. aprillil 2023 kohtutäiturile kaebuse reageerimata jätmisele tema taotlusele peatada menetlus TMS § 46 lg 1 p 8 alusel VTMS § 545 lg-s 1 sätestatud hoiatustrahvi mittejõustumise ja VTMS § 544 lg-s 2 sätestatud sundtäitmise tingimuste mitteesinemise tõttu. Kohtutäitur Jaanika Pajuste tegi 5. mail 2023 otsuse, et täitemenetluses puudub jõustunud täitedokument, mistõttu tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Tartu Linnavalitsus vaidlustas kohtutäituri otsuse Tartu Maakohtus (tsiviilasi nr 2-23-6991). Tartu Maakohus jättis 8. novembri 2023. a määrusega Tartu Linnavalitsuse kaebuse läbi vaatamata. Tartu Linnavalitsus esitas 17. novembril 2023 avalduse kohtutäitur Anne Böcklerile sama trahviteate sissenõudmiseks. Kohtutäitur edastas avaldajale täitmisteate 4. detsembril 2023. Avaldaja esitas seisukoha kohtutäiturile 5. detsembril 2023 ja ta soovis minna kohtutäitur Anne Böckleri vastuvõtule ning peatada kohe täitemenetlus ning asjaolude selgumisel lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Avaldaja esitas 13. detsembril 2023 kaebuse kohtutäituri viivitusele õiguslike asjaolude selgitamisel. Kohtutäitur Anne Böckler tegi 8. jaanuaril 2024 otsuse, tugines Tallinna Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 2-17-7810, mis omakorda tugines VTMS-i sätete põhiseadusevastasele tõlgendustele, millele pool aastat hiljem andis teistsuguse põhiseaduspärase tõlgenduse Riigikohus lahendis asjas nr 5-17-12.
2.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur on jõudnud õigele tulemusele, et 6. oktoobri 2022. a trahviteade väärteoasjas nr TT-22-4766 on jõustunud. Trahviteate vaidlustamisel VTMS § 54 lõigetes 3-6 sätestatust muul alusel on väärteomenetluse raames esitatud kaebust võimalik lahendada väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras uuendamiseta. Kohtuväline menetleja saab sellisel juhul oma hinnangu kaebuse suhtes anda VTMS §-s 48 nimetatud põhistava määrusega, mida on antud juhul ka tehtud. Kohtuvälise menetleja selline määrus on vaidlustatav kohtuvälise menetleja juhi juures VTMS §-s 76 sätestatud korras juhul, kui kaebaja leiab, et tema õigusi on väärteomenetluses rikutud. Kohtuvälise menetleja määrus omakorda on vaidlustatav kohtus VTMS § 78 alusel. Avaldaja on kõiki eelviidatud vaidlustamisvõimalusi ka kasutanud, kuid on esitanud kaebuse maakohtule tähtaega rikkudes ning nii maa- kui ka ringkonnakohus ei ole avaldaja kaebust menetlusse võtnud, sh kaebuse esitamise tähtaega ennistanud. Seega on avaldajale määratud hoiatustrahv TT-22-4766 ning Ülle Neeme koostatud 21. novembri 2022. a trahviteate tühistamata jätmise määrus, millega vaadati läbi avaldaja esitatud kaebus trahviteate peale, jõustunud kaebeõiguse ammendumise tõttu (VTMS § 199). VTMS § 114 lg 2 järgi ei saa maakohtule esitada kaebust § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale. Riigikohus ei ole analüüsinud lahendis asjas nr 5-17-12 kaebuse lahendamist VTMS § 47 ja 48 alusel määrusega, viidatud kohtuasjas on keskendutud eelkõige VTMS § 541 lg 6 põhiseaduslikkuse kontrollile ja tõlgendamisele.
Sissenõudja hinnangul oleks saanud ainult kohtud anda hinnangu sissenõudja tegevuse osas avaldaja kaebuse lahendamisel ning kohustada sissenõudjat alustama üldmenetlust. Kohtutäitur ei saa täitemenetluse raames asuda sisuliselt lahendama täitedokumendiga seotud asjaolusid, sh jõuda erinevalt sissenõudjast seisukohale, et sissenõudjal oli siiski kohustus lahendada võlgniku kaebus üldmenetluses olukorras, kus kaebus on lahendatud juhtivmenetleja määrusega. Seda oleks saanud teha vaid kohtud väärteoasja nr 4-23-49 raames. Täitemenetluse objektiks olev trahviteade on jõustunud ning kohtutäituril puudus õiguslik alus avalduse rahuldamiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks. Sissenõudja tegevuses puudub pahauskne käitumine, sissenõudja ei tegele avaldaja väidete, seisukohtade moonutamisega ega valeväidete esitamisega. Avaldajale on korduvalt selgitatud sissenõudja seisukohti (sh põhjusi, miks ei kohaldu antud juhul avaldaja korduvalt viidatud Riigikohtu lahend). Avaldajal on olnud võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Avaldaja kaebus trahviteate peale oli lahendatud VTMS § 48 kohase määrusega, millega trahviteade oli jäetud tühistamata ning üldmenetlust ei alustatud määruses toodud põhjendustel. Avaldaja on kasutanud kõiki vaidlustamise võimalusi, kuid kohtud ei võtnud tema kaebust menetlusse.
3.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle dokumendi ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (TMS § 23 lg 1). Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäituril õigust analüüsida sissenõudja menetluslikke valikuid avaldaja suhtes tehtud otsustes. Kuna avaldaja ei järginud kaebetähtaega, ei ole kohus avaldaja kaebust sisuliselt läbi vaadanud. Tartu Maakohus jättis
16.jaanuari 2023. a määrusega väärteoasjas 4-23-49 avaldaja kaebuse Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi 22. detsembri 2022. a määruse peale läbi vaatamata. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu
16.veebruari 2023. a määrusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus
4.märtsil 2023. Kohtutäituri kohustusena võib üksnes välja tuua kontrolli kohustuse, kas jõustunud lahend on tehtud algse trahviotsuse vaidlustamise peale ja mis oli vaidlustuse tulemus. Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2023. a määruses on ära toodud, et avaldaja edasikaevatud otsuseks on algselt Tartu Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja Sandra Kuusiku 6. oktoobril 2022 koostatud trahviteade nr TT-22-4766. Läbi kaebemenetluse on avaldaja sooviks olnud vaidlustada avaldajale 6. oktoobril 2022 koostatud trahviteade nr TT-22-4766 ning kaebemenetlus trahviteate nr TT-22-4766 üle sai läbi Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2023. a määrusega, mis jõustus 4. märtsil 2023. Kohus on lisanud ringkonnakohtu määrusele jõustumismärke. Kohtutäitur ei ole muutnud kaebuse sisu ega faktilisi asjaolusid. Kohtutäitur on kaebuse läbivaatamisel lähtunud formaliseerituse printiibist ning võtnud arvesse üksnes neid faktilisi asjaolusid ja seisukohti, mis puudutavad konkreetset täitemenetlust ja selles lahendada vajavat küsimust, kas sissenõudja trahviotsus on jõustunud täitedokument. See, et avaldaja ja tema esindaja soovisid kohtutäituri hinnangut ka muudes õiguslikes küsimustes, ei oma tähtsust, kuna kohtutäitur viib täitemenetlust läbi formaliseerituse printsiibist tulenevalt ning ei anna õiguslikke hinnanguid osapoolte varasematele materiaal- ja menetlusõiguslikele vaidlustele. Teiste kohtutäiturite tegevus ja otsused ei ole kohtutäiturile siduvad. Kohtutäitur ei nõustu, et tema otsus trahviteate jõustumise kohta on vastuolus Tartu Maakohtu 8. novembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-6991, mille aluseks on sissenõudja kaebus kohtutäitur Jaanika Pajuste 5. mai 2023. a otsuse peale.
Tartu Maakohtu 8. novembri 2023. a määruse tsiviilasjas 2-23-6991 p-s 15 selgitab kohus, et kuigi vaidlus on lõpetatud seonduvalt täiteasjaga nr 185/2023/255, ei tähenda see, et avaldajal puuduks õigus esitada kehtiva ja jõustunud täitedokumendi alusel kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks. Sisuliselt suunab kohus sissenõudjat algatama sama täitedokumendi alusel uut täitemenetlust. Avaldaja heitis kohtutäiturile ette kaebuse läbivaatamise korra rikkumist, avaldaja soovis kohtu hinnangut kohtutäituri viivitusele menetluse peatamisel ja erapoolikusele avaldaja kaebuse menetlemisel. Avaldaja ega tema esindaja ei esitanud kohtutäiturile kaebust kaebuse läbivaatamise kohta, mistõttu palus kohtutäitur jätta kohtul eelnimetatud osas kaebus läbi vaatamata. Kohtutäituri otsusega on täitemenetlus nr 182/2023/4156 peatatud kuni esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Avaldaja viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 5-17-12 ei anna kohtutäiturile otsustusõigust täitemenetlus lõpetada. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-17-7810 räägib täitemenetluse seisukohast lähtudes täitedokumendi kehtivusest ja sellest, mida kohtutäitur saab ja peab TMS § 2 lg 1 p-st 9 tuleneva täitedokumendi korral täitemenetlust algatades kontrollima. Kohtutäitur kontrollis täitemenetluse alustamise eeldusi, mis olid täidetud. Avaldaja on esitanud trahvile vastuväiteid ning läbinud kaebemenetluse. Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tuleneb, et kui lisaks trahviteatele esitatakse kohtutäiturile väärteomenetlust lõpetav jõustunud kohtulahend, siis on jõustunud ka trahviteade, mille vaidlustamisele oli algne kaebemenetlus suunatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 15. märtsi 2024. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kohtutäituril ja sissenõudjal oleks tekkinud asjas menetluskulusid, siis maakohus nende menetluskulusid avaldajalt välja ei mõistnud. Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et võlgnik esitas kohtule väiteid, mida ta ei ole varem kohtutäiturile esitanud, mistõttu ei ole kohtutäitur saanud võlgniku väidetele oma otsuses seisukohta võtta. Kohus kontrollib TMS § 218 lg 1 järgse kaebuse lahendamisel täituri otsuse õiguspärasust. Kohus ei saa asuda hindama väiteid, millele kaebaja ei ole tuginenud täiturile esitatud kaebuses. Vastasel juhul muutuks sisutuks TMS §-s 217 sätestatu, mis peab võimaldama kaebuse esmalt lahendada kohtutäituril endal. Maakohus jättis TMS § 218 lg 1 alusel tähelepanuta võlgniku väited, et kohtutäitur rikkus kaebuse läbivaatamise korda ja et kohtutäitur viivitas menetluse peatamisel ja oli erapoolik avaldaja kaebuse menetlemisel. Avaldaja vaidlustas kohtutäitur Anne Böckleri 8. jaanuari 2024. a otsuse põhjusel, et kohtutäitur alustas täitemenetlust olukorras, kus talle on esitatud jõustumata täitedokument. Maakohus nõustus nii sissenõudja kui ka kohtutäituriga selles, et praegusel juhul ei saanud kohtutäitur kontrollida, kas talle täitmiseks esitatud täitedokument on jõustunud. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitmiseks jõustumismärkega täitedokumendi. Kohtule esitatust nähtub, et Tartu Linnavalitsuse vanemmenetleja Sandra Kuusik koostas
6.oktoobril 2022 avaldajale trahviteate nr TT-22-4766 (dtl 33-34). Avaldaja esitas 5. novembril 2022 kaebuse trahviteate nr TT-22-4766 peale. Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ülle Neeme jättis 22. novembril 2022 VTMS § 48 kohase määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning trahviteate nr TT-22-4766 tühistamata (dtl 41-44). Avaldaja esitas
22.novembri 2022. a määruse peale kaebuse. Tartu Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja juhi
22.detsembril 2022 allkirjastatud määrusega jäeti avaldaja kaebus kohtuvälise menetleja
6.oktoobri 2022. a trahviteate nr TT-22-4766 ja 21. novembri 2022. a määruse trahviteate tühistamata jätmise kohta rahuldamata (dtl 51-57). Avaldaja esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusetuse peale kirjaliku hoiatusmenetluse uuendamisel, samuti tema kaebuse moonutamise ja tema taotluste läbi vaatamata jätmise peale. Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2023. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-23-49 jäeti avaldaja kaebus Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhi Imbi Kivi
22.detsembri 2022. a määruse peale läbi vaatamata (dtl 65-68). Tartu Maakohus leidis nimetatud lahendis, et avaldaja on hilinenud kaebuse esitamisega. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu
16.veebruari 2023. a määrusega rahuldamata (dtl 74-78). Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 4. märtsil 2023. Kohus selgitab täiendavalt, et TMS § 2 lg 1 p 9 ei nõua, et hoiatustrahvi kohta koostatud otsus (trahviteade) peab olema jõustunud. Kui trahvitu hoiatustrahvi 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates ei vaidlusta ega tasu ka trahvisummat, esitab kohtuväline menetleja trahviteate koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile (VTMS § 544 lg-d 1 ja 2, § 545 lg 1). Samuti ei tulene TMS §-st 12, et sellisel dokumendil peaks olema jõustumismärge. Kokkuvõtvalt ei nõua täitemenetluse seadustik, et trahviteade peaks olema jõustunud ja sellel peaks olema jõustumismärge. Maakohus selgitas, et trahviteate vaidlustamisel VTMS § 54 lõigetes 3-6 sätestatust muul alusel on väärteomenetluse raames esitatud kaebust võimalik lahendada väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras uuendamiseta. Kohtuväline menetleja on oma hinnangu andnud VTMS §-s 48 nimetatud põhistava määrusega. Kohtuvälise menetleja selline määrus on vaidlustatav kohtuvälise menetleja juhi juures (VTMS § 76). Kohtuvälise menetleja määrus omakorda on vaidlustatav kohtus VTMS § 78 alusel. Kohtu hinnangul on õige Tartu Linnavalitsuse seisukoht, et avaldaja on läbinud trahviteate nr TT-22-4766 vaidlustamise kõik etapid, mistõttu on Tartu Linnavalitsus õigustatud esitama trahviteate (koos selle jõustumist kinnitava Tartu Ringkonnakohtu lahendiga väärteoasjas nr 4-23-49) kohtutäiturile täitmiseks. Tartu Linnavalitsus on õigesti leidnud, et VTMS § 199 alusel on avaldajale koostatud trahviteade nr TT-22-4766 jõustunud 4. märtsil 2023 ja avaldajal ei ole võimalik selle kehtivusele materiaalõiguslikult kaebemenetluses enam tugineda. Trahviteade jõustub pärast seda, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtutäitur kontrollis hoiatustrahvi vaidlustamise tulemust ning Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2023.a määrusega 4-23-49, mis jõustus 4. märtsil 2023, on hoiatustrahv ka lõplikult jõustunud. Kohtu hinnangul sai kohtutäitur Anne Böckler eeldada, et kui lisaks trahviteatele esitatakse talle väärteomenetlust lõpetav jõustunud kohtulahend, siis on jõustunud ka trahviteade, mille vaidlustamisele oli algne kaebemenetlus suunatud. Maakohus oli seisukohal, et Tartu Maakohus ei ole lahendis tsiviilasjas nr 2-23-6991 hinnanud vaidlusaluse täitedokumendi kehtivust, mistõttu on ekslik avaldaja seisukoht, et kohus on varem täitedokumendi kehtivusele hinnangu andnud. Kohus jättis Tartu Linnavalitsuse kaebuse rahuldamata, kuna Tartu Linnavalitus oleks pidanud kõigepealt vaidlustama täitemenetluse lõpetamise otsuse ja alles seejärel kohtutäitur Jaanika Pajuste otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kuna täitemenetlus oli lõpetatud ning kaebuse esitamise tähtaeg oli läbi, siis ei saanud kohus sisuliselt Tartu Linnavalitsuse kaebust rahuldada ja kohtutäituri otsust kaebuse kohta läbi vaadata. Maakohus jättis avaldaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata, sh taotlused põhiseadusliku järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebus kohtutäituri tegevusele vaadatakse läbi TMS §-de 217-219 ja TsMS § 477 lg 1 ja § 475 lg 1 p 15 alusel, mistõttu ei pea kohus andma hinnangut väärteomenetluse seadustiku regulatsioonile. PS § 15 lg 1 ja § 152 lg 2 ning põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause järgi on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eelduseks kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 10). Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15). Täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi ei ole kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama, selliste vaidluste tarbeks on teine õiguskaitsevahend, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, kui on täidetud sellise hagi esitamise eeldused (TMS § 221). Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine eeldab kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel. Praegusel juhul sellist eksimust ei nähtu.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada teda lõpetama täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Avaldaja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus VTMS 541 lg 6 ja 546 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks või tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks sellise sätte puudumine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §-s 15, mis võimaldaks anda põhiseadusepärane tõlgendus viisil, et see kajastuks ka elektroonilises Riigi Teatajas vastandlikult tõlgendatava sätte juures. Avaldaja palub oma menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel sissenõudjalt ja kohtutäiturilt välja mõista. Kohus on jätnud määruses viitamata avaldaja seisukohtadele, mis lükkavad ümber määruses osundatud sissenõudja ja kohtutäituri väited ning jätnud tähelepanuta avaldaja esitatud neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Ei ole õige, et avaldaja vaidlustab täitemenetluse alustamise seaduslikkuse. Kohtutäitur võis täitemenetlust alustades linnavalitsuse esitatud väiteid usaldada, ent kahtluse tekkimisel tulnuks asjaolusid viivituseta kontrollida. Maakohtu käsitluses muutuks sisutuks TMS §-s 218 sätestatu, kuivõrd menetlusvigu kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemisel ei saakski kohus kontrollida. Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega. Üldise praktika kohaselt on menetlusvead juba läbitud kohtueelses menetluses kohtu hinnata. Avaldaja osundas ärakuulamisel, et enne kohtule kaebuse esitamist esitas ta 17. jaanuaril 2024 kohtutäiturile esitatud kaebuses ka nõude: „Kui minu kaebuses kohtule minu 28.12.23 läbi vaadatud kaebuses tehtud otsuse kohta on detaile, mis nõuaksid eelnevat kohtutäituri täiendavat otsust, siis vaidlustan ka need, et vältida olukorda, millesse sattus linnavalitsus kohtutäitur Jaanika Pajuste otsuse vaidlustamisel.” Kui see nõue jäänuks kohtutäiturile arusaamatuks, saanuks ta kaebuse asjaolusid täpsustada. Kohtutäitur vaatas selle nõude läbi 30. jaanuaril 2024, kui ta pidi olema tutvunud 22. jaanuaril 2024 esitatud kaebuse täisversiooniga (kohus esitas
24.jaanuaril 2024 nõude esitada 22. jaanuari 2024. a kaebusele vastuväited). Seega kui
22.jaanuari 2024. a kaebuses oli väiteid, mis nõudnuks kohtutäituri täiendavat kohtueelset seisukohta, saanuks ta need seisukohad võtta 17. jaanuaril 2024 esitatud kaebuse lahendamisel. Vaidlus puudub täitemenetluse alustamise küsimuses, vaid kaebus esitati TMS § 48 lg-s 7 nimetatud menetluse lõpetamisega viivitamise peale täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Avaldaja viitas kohtutäiturile esitatud kaebuses VTMS § 544 lg-st 2 nähtuvale ammendavale loetelule hoiatustrahvi sundtäitmise tingimustest.
Kuigi TMS § 2 lg 1 p 9 mõistet „jõustumine“ otsesõnul ei kasuta, kasutab mõistet „jõustub“ VTMS § 545 lg 1 hoiatustrahvi vaidlustamata jätmise korral. VTMS § 544 lg 2 nimetab sundtäitmise tingimusena hoiatustrahvi vaidlustamata jätmist. Hoiatustrahvi jõustumist on sissenõudmise eelduseks pidanud ka Tartu Maakohus ja Riigikohus. Tartu Maakohus lõpetas menetluse tsiviilasjas 2-23-6991 kohtutäitur Jaanika Pajuste otsuse üle ja leidis määruse p-s 15, et kuigi vaidlus samal alusel ja sama eseme üle on lõppenud, jääb linnavalitsusele õigus kehtiva ja jõustunud täitedokumendi alusel esitada kohtutäiturile uus avaldus täitemenetluse alustamiseks. Riigikohtu põhjendustest lahendis asjas nr 3-2-1-138-13 järeldub, et kohtutäituri ülesandeks on kontrollida ka hoiatustrahvi jõustumist. Kohus ajab segamini hoiatustrahvi, mis määratakse VTMS § 541 alusel kirjalikus hoiatusmenetluses, ning väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, mille sissenõudmine toimub TMS § 199 lg 1 alusel jõustunud kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse alusel. Kuivõrd täitedokumendina esitatud trahviteatel puudub jõustumismärge, ent selle on sissenõudja lasknud kanda Tartu Maakohtu määrusele asjas nr 4-23-49, milles ignoreeriti VTMS § 41 lg-s 4 otsesõnu sätestatut (kättesaamiseks loetakse kättesaamise kinnitamise päev) ning kohaldati KrMS seaduse tõlgendust, siis võib sellest aru saada, et kohus peab nimetatud kohtumäärust rahatrahvi kohaldavaks kohtuotsuseks ning loeb ka selle täitedokumendiks. Seda hoolimata asjaolust, et määrusega jäeti läbi vaatamata VTMS § 76 lg 1 kohane kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale ning samas asjas on esitatud uus kaebus (kaebuse esitamise tähtaeg on piiratud kohtuvälise menetleja VTMS § 74 kohase otsusega, mida ei ole siiani veel tehtud). Riigikohus on lahendi asjas nr 5-17-12 p-s 21 selgitanud, et rikkumise tuvastamiseks tehtud menetlustoiminguga alanud väärteomenetlus loetakse kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega lõppenuks (VTMS § 541 lõike 6 esimene lause) ning hoiatamismenetluses määratavat hoiatustrahvi ei käsita seadus väärteokaristusena (VTMS § 541 lõige 3). Sama lahendi p-s 28 selgitas Riigikohus, et kui trahviteate peale esitatud kaebus vastab nõuetele, saab menetleja otsustada üksnes selle üle, kas väärteomenetlus uuendada või trahviteade tühistada. Kohus leidis, et erinevalt Riigikohtu lahendis asjas nr 5-17-12 nimetatust on võimalik hoiatustrahvi vaidlustamist mitte rahuldada VTMS §-s 48 nimetatud põhistava määrusega. Kohtu seisukoht väärteomenetluse raames esitatud kaebuse lahendamisest ilma väärteomenetlust uuendamata jääb arusaamatuks. Trahviteate koostamine lõpetas väärteomenetluse (VTMS § 541 lg 6), ent VTMS § 48 käsitleb väärteomenetluses koostatavaid menetlusdokumente. VTMS § 48 lg 2 p-st 4 nähtub, et määrus koostatakse menetlusalusele isikule, ent menetlusaluseks isikuks ei loeta isikut, kellele saadetakse trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses (VTMS § 18 lg 11 p 1). Seega sai VTMS §-le 48 tuginev 22. novembri 2022. a määrus trahviteate TT-22-4766 vaidlustamise peale (mis lahendatakse kirjaliku hoiatusmenetluse raames VTMS § 546 nimetatu kohaselt) tähendada vaid väärteomenetluse uuendamist, mis VTMS § 546 lg 6 kohaselt tehakse määruse või menetlustoiminguga. Konkreetsel juhul on väärteomenetlus uuendatud menetlustoiminguga, mille sisuna nähtub otsustuse tegemine trahviteate tühistamise üle (VTMS nimetab küll määrust trahviteate tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta, ent vastupidine ei ole keelatud).
22.novembri 2022. a määruses ei ole tehtud menetlusotsustust kaebuse rahuldamata jätmise kohta ega väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta. Kui kohtuväline menetleja esitas kohtule sellise eksitava väite, osundas avaldaja oma vasturepliigis, et tegemist on vale faktiväitega ja taotles nõude esitamist selle väite tõendamiseks. Kohus ei ole põhistanud sellele taotlusele reageerimata jätmist ja on jätnud ilmselgelt ka osundatud määrusega tutvumata.
Arusaamatuks jääb, millist kohtulahendit pidas kohus silmas väärteomenetlust lõpetava jõustunud kohtulahendina. Kirjalikus hoiatusmenetluses lõpetab väärteomenetluse hoiatustrahvi koostamine. Väärteomenetluse uuendamise korral käsitlevad väärteomenetluse lõpetamise aluseid VTMS § 29 ja § 30. Kuna silmas on peetud Tartu Ringkonnakohtu määrust asjas nr 4-23-49, siis on ilmselgelt jäetud tutvumata selle määruse sisuga. Maakohus on jätnud kaebuse läbi vaatamata ning ringkonnakohus leidis, et VTMS § 41 lg 4 ei defineeri kättesaamise päevana kättesaamise kinnitamise päeva. Isegi määruse sisuga tutvumata jätmisel on võimalik veenduda, et kohus ei ole teinud mingit sisulist lahendit võimaliku väärteoasja või kaebuse kohta ega ka kinnitanud trahviteate jõustumist. Nimelt ei kuulu VTMS § 191 p 12 alusel ringkonnakohtus vaidlustamisele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrus. Avaldaja ei ole esitanud seisukohta, et kohus on varem täitedokumendi kehtivusele hinnangu andnud. Avaldaja taotles kohtule esitatud kaebuses selle hindamist, kas kohtutäituri otsus võib olla vastuolus asjas nr 2-23-6991 menetluse lõpetamisega. Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2023. a jõustunud määrus sai kinnitada vaid seda, et väidetavaid väärteoasju ei ole kohtus läbi vaadatud ning mingit väärteomenetlust lõpetavat jõustunud kohtulahendit ei ole olemas. Kuivõrd kohus lõpetas asjas nr 2-23-6991 menetluse täitedokumendi mittejõustumise küsimuses seoses täiteasjaga nr 185/2023/255, siis see tähendab, et vaidlus selles täiteasjas kasutatud täitedokumendi mittejõustumise üle on lõppenud. Vastupidisele seisukohale asumine tähendaks, et pahausklik trahvi sissenõudja saaks esitada varasemates menetlustes mitte sissenõutavaks tunnistatud trahviteadet järgemööda piiramatule arvule kohtutäituritele ning sellega kasutult koormata kohtusüsteemi. Kohus on vältinud tsiteerimast avaldaja kaebuses ja täiendavates seisukohtades esitatud väiteid, kuivõrd need lükkavad ümber sissenõudja ja kohtutäituri väited, millele kohus oma määruses tugines. Nimetamata on jäetud avaldaja seisukoha kõige olulisem punkt, mille kohaselt täitedokumendiks ei saa olla õigusliku tähenduse kaotanud trahviteade, mida ei saa pöörata täitmisele. Riigikohtu lahendi asjas nr 5-17-12 p-s 26 antakse selge juhis kohtutäiturile. Riigikohus selgitas, et kui trahviteate vaidlustab mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik, peab menetleja uuendama väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras (VTMS § 546 lg 6). Väärteomenetluse uuendamisel hoiatamismenetlus lõpeb ning kohalduvad kõik vastavalt kiirvõi üldmenetlust reguleerivad normid, sealhulgas õigus esitada kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus maakohtule. Seadus ei näe ette trahviteate tühistamist väärteomenetluse uuendamisel, kuid sellisel juhul trahviteade ei jõustu ning seda ei saa pöörata täitmisele, mistõttu trahviteade kaotab oma õigusliku tähenduse. Seetõttu on otsustava tähtsusega, kas VTMS § 546 lg 6 kohaldub ka siis, kui sõiduki eest vastutav isik nimetab juhina iseenda. Riigikohtu lahendi asjas nr 5-17-12 p 35 annab sellele sättele üldise põhiseadusliku tõlgenduse, et väärteomenetlus tuleb uuendada ka juhul, kui trahviteate vaidlustab sõidukit juhtinud sõiduki omanik. Avaldaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks oli seotud kohtutäituri väitega, et lahendi asjas nr 5-17-12 p-s 35 öeldu ei kohaldu avaldaja suhtes. Kuna seda väidet ei ole vääraks tunnistatud, esitab avaldaja oma taotluse uuesti. Taotluse rahuldamine viiks tulemuseni, et vaidlustatud trahviteadet ei saa pöörata täitmisele ning alustatud täitemenetlus tuleb lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Kuivõrd avaldaja taotles 29. septembri 2022. a ja 5. oktoobri 2022. a väidetavate väärteosündmuste lahendamist üldmenetluses enda rehabiliteerimise eesmärgil, siis omab
käesolevas asjas tähtsust ka VTMS § 544 lg 3, mille kohaselt võiks olla takistatud üldmenetluse läbiviimine, kui hoiatustrahv on pööratud täitmisele. Seetõttu tulnuks ka käesolevas asjas avaldaja seisukohti asja lahendamisel arvestada ja nendega mittenõustumist põhistada, et välistada rehabiliteerimismenetluse takistamine. Trahviteates nr TT-22-4766 esitas kohtuväline menetleja foto, millel on näha, et sõiduk pargib eespool liiklusmärki, mis tähistab ajalise piiranguga parkimise mõjuala algust. Täitemenetluses osundas kohtuväline menetleja rõhutatult, et fotoga on tõendatud avaldaja sõiduki parkimine parkimist reguleeriva „sildi” all. Märk ei saanud kehtestada ajalise piiranguga parkimise ala liiklusmärgi ees. Mõjuala märgid kehtivad piirkonnas, mis on sellise märgi järel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse ja kohtutäituri otsuse muutmata. Kohtutäitur ei eksinud täitemenetluse algatamisel ja täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Täitemenetluse algatamise eeldused ei ole ära langenud ka pärast täitemenetluse algatamist. Täitedokumendiks olev trahviteade on jõustunud, kuna läbitud on kõik kaebeõiguse etapid. Kohtutäitur ei saa formaliseeritud täitemenetluse käigus asuda sisuliselt lahendama täitedokumendiga seotud asjaolusid. Kohtutäitur formaliseeritud täitemenetluse läbiviijana ei anna õiguslikku hinnangut Riigikohtu lahendile asjas nr 5-17-12 ning ei võta seisukohta täitemenetlusele eelnenud menetlusõigusliku vaidluse osas. Samuti ei võta kohtutäitur seisukohta määruskaebuse p-s 25 nimetatud parkimist puudutavas küsimuses. Kohtutäitur ei nõustu, et tema otsus trahviteate jõustumise kohta on vastuolus Tartu Maakohtu
8.novembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-6991. Kohtutäitur ei esitanud valeväiteid
17.jaanuari 2024 kaebuse osas. Avaldaja esitas täitemenetluse jooksul kohtutäiturile kaks kaebust. Käesoleva kohtuasja aluseks on kohtutäituri 8. jaanuari 2024. a otsus. Avaldaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud tema 17. jaanuaril 2024 kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri 8. veebruari 2024. a otsust. Kohtutäitur ei ole muutnud avaldaja poolt 3. detsembril 2023 esitatud kaebuse sisu ja faktilisi asjaolusid. Avaldaja huvi põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks ei ole põhjendatud.
7.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Sissenõudjal ei ole seoses kohtuasjaga menetluskulusid tekkinud. Sissenõudja jääb kõigi oma varasemate kirjalike seisukohtade juurde. Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik lahendada avaldaja rahulolematust sissenõudja seisukohtade osas trahviteate nr TT-22-4766 peale esitatud kaebuse lahendamisel. Sissenõudja on olnud läbivalt seisukohal, et seda oleks saanud avaldaja teha vaid väärteoasjas nr 4-23-49.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldaja edastas 13. mail 2024 ringkonnakohtule kirjavahetuse kohtutäituri abi Maarja Kalgiga, kaebuse kohtutäituri tegevusele ja kohtutäituri vastuse avaldaja selgitustaotlusele. Avaldaja ei ole selgitanud, mida ta edastatud dokumentidega tõendada soovib. Ringkonnakohus
leiab, et edastatud dokumendid ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1) ja need tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata.
9.Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et kohtutäituri poolt kaebuse läbivaatamisel aset leidnud rikkumistele ei ole TsMS § 218 lg-st 1 tulenevalt võimalik eraldi ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata tugineda (maakohtu määruse p-d 11-13). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, mille kohaselt kohtutäituri otsuse peale kohtule esitatavas kaebuses on võimalik tugineda kohtutäituri poolt kaebuse läbivaatamisel tehtud menetlusvigadele ja selleks ei pea esitama esmalt kohtutäiturile TMS § 217 kohast kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Määruskaebusest ei nähtu aga, et kohtutäitur oleks teinud avaldaja kaebuse läbivaatamisel vigu, mis mõjutaks asja lahendust. Ekslik on maakohtu määruse p-s 17 märgitu, mille kohaselt sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitmiseks jõustumismärkega täitedokumendi. Sissenõudja esitas kohtutäiturile jõustumismärkega Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2023. a määruse väärteoasjas nr 4-23-49 (dtl 159-164), millega jäeti läbi vaatamata avaldaja kaebus täitedokumendiks oleva trahviteate vaidlustamisel tehtud kohtuvälise menetleja juhi otsuse peale ja mis kinnitab täitedokumendiks oleva trahviteate jõustumist. Praeguses menetluses ei ole tähtsust sellel, kas TMS § 2 lg 1 p-s 9 täitedokumendina nimetatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi kohta peab olema jõustunud (maakohtu määruse p-d 17 jj). Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et avaldaja on trahviteate vaidlustanud, kuid avaldaja kaebus on jäetud rahuldamata ja trahviteade tühistamata, trahviteade on jõustunud 4. märtsil 2023. Kohtutäiturile on täitmiseks esitatud jõustunud trahviteade.
10.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid kõiki. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Avaldaja palub lõpetada täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, mille kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks määruskaebuse väide, mille kohaselt avaldaja ei vaidlusta täitemenetluse alustamise seaduslikkust. Täitemenetluse lõpetamise otsustamisel TMS § 48 lg 1 p 7 alusel tuleb hinnata seda, kas täitemenetluse alustamine võlgniku suhtes oli seaduslik, st kas täitemenetluse eeldused olid täidetud, mida maakohus on ka teinud.
12.Maakohus on õigesti märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, millest tulenevalt kohtutäitur ei ole pädev lahendama täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt kohtutäitur ei saa võtta seisukohta täitemenetlusele eelnenud menetlusõigusliku vaidluse osas, sh kas kohtuväline menetleja sai jätta kaebuse rahuldamata ilma väärteomenetlust uuendamata. Samuti ei saa kohtutäitur hinnata avaldajale trahvi määramise õiguspärasust. Isegi kui kohtuväline menetleja või kohus on avaldaja varasemaid kaebusi väärteomenetlustes läbi vaadates seadust valesti kohaldanud, ei saa avaldaja sellele tugineda kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuses.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt vaidlus täiteasjas nr 185/2023/255 täitmisel olnud täitedokumendi mittejõustumise üle on lõppenud.
Tartu Maakohus jättis 8. novembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-6991 sissenõudja kaebuse kohtutäitur Jaanika Pajuste 5. mai 2023 otsuse peale täiteasjas nr 185/2023/255, millega kohtutäitur rahuldas avaldaja 24. aprilli 2023. a kaebuse ja tuvastas, et täitemenetlus täiteasjas nr 185/2023/255 tuleb lõpetada, läbi vaatamata. Maakohus on määruse p-s 15 (dtl 91) õigesti märkinud, et vaidluse lõppemine seonduvalt täiteasjaga nr 185/2023/255 ei tähenda, et sissenõudjal puuduks õigus esitada kehtiva ja jõustunud täitedokumendi alusel kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks.
14.Maakohus jättis põhjendatult avaldaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka määruskaebuses uuesti esitatud taotlus. Avaldaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VTMS § 541 lg 6 ja § 546 lg 6, mis ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril ja sissenõudjal puudutavad kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.