Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-9433
Tsiviilasi
P.T. hagi Z.N. vastu vastu pärandvara jagamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.T. apellatsioonkaebus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: P.T. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Lia Niitaru Vastustaja: Z.N. (kostja), esindaja Sergei Desjatnikov
ik
XXXXXXXXXXX;
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2023 otsus tsiviilasjas 2-21-9433 osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude lõpetada P.T. ja Z.N. ühisomand ikoonile ( Z. N. sõnade kohaselt on ikoonil kujutatud pühakud Zosima ja Favvati), jätta ikoon P.T.ile ja mõista temalt Z.N. kasuks välja 1000 eurot ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.
2.Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus lõpetas pärijate P.T. ja Z.N. pärandvara ühisuse paadi „Kazanka“ osas, jättis paadi „Kazanka“ P.T. ainuomandisse ja mõistis P.T.ilt Z.N. kasuks välja hüvitise 150 eurot ning osas, milles maakohus jättis rahuldamata P.T. nõude pärandvara jagamiseks järgmise vara osas: 4 serviisi, 800 eurot; 24 kristallist pokaali, 132 eurot; 24 kristallist klaasi, 192 eurot; ema kullast ehted, 970 eurot; matuse raha, 2100 eurot; XXXX tn korteri üüritulu, 1470 eurot; isa pangakontolt välja võetud raha, 1200 eurot.
3.Saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis P.T. nõuded
lõpetada P.T.i ja Z.N. ühisomand ikoonile ( Z. N. sõnade kohaselt on ikoonil kujutatud pühakud Zosima ja Favvati), jätta ikoon P.T.ile ja mõista temalt Z.N. kasuks välja 1000 eurot.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.P.T. (hageja) esitas hagi Z.N. (kostja) vastu N.T. pärandvara jagamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
18.märtsil 2020 surnud N.T. (pärandaja) pärijateks on vastavalt 2. juunil 2020 välja antud pärimistunnistusele 1⁄2 suuruses mõttelises osas tema poeg P.T. ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas tema tütar Z.N.. Hageja nõudis pärandvara jagamist järgmiselt: • jätta 4 ikooni P.T. omandisse; • välja mõista P.T. Z.N. kasuks 2000 eurot ikoonide omandiõiguse kaotuse hüvitisena; • jätta paat Kazanka P.T. omandisse; • välja mõista P.T. Z.N. kasuks 150 eurot paadi Kazanka omandiõiguse kaotamise eest; • välja mõista kostjalt Z.N. hageja P.T. kasuks 3432 eurot hüvitisena muu pärandvara omandiõiguse kaotuse eest; • välja mõista kostjalt Z.N. hageja P.T. kasuks VÕS § 113 sätestatud viivis kohtulahendi tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Pärandaja haigestus 2017. a detsembris ja viibis 2018. a jaanuarist kuni 8. märtsini 2018 haiglaravil. Pärast haiglaravi viibis pärandaja hooldusravikeskuses. Kostja võttis enda kätte pärandaja ID-kaardi, mobiiltelefoni ning tema korteri ja suvekodu võtmed. Pärandaja kontol olevat raha hakkas kasutama kostja. 2018. a aprilli lõpuks oli pärandaja tervis paranenud ja ta soovis koju pöörduda.
14.novembril 2018 andis pärandaja hagejale volitused enda esindamiseks ning tehingute ja toimingute tegemiseks. 1. detsembril 2018 lepiti pärandaja korteri üürnikega kokku üürilepingu lõpetamises. Pärandaja korterist ja suvekodust oli pärandaja teadmata ära viidud pärandaja isiklikud asjad – serviisid, pokaalid, söögiriistad ja -nõud, majapidamisesemed, tööriistad, kodutehnika, riided, voodipesu, ikoon, abikaasa kuld- ja hõbeehted, mälestusesemed ja fotod. Kostja omastas 5000 euro väärtuses hageja vallasvara.
N.T. pangakonto käive oli 2018. aastal 5737 eurot. Kostja üüris 15. aprilli 2018 pärandaja korteri üheks aastaks välja. Lepingu alusel tuli üür (210 eurot kuus) tasuda kostjale sularahas ja kõrvalkulud pidi üürnik tasuma näitude ja arvete alusel. Vaatamata sellele tasuti üürilepingu kehtivuse ajal korteri kõrvalkulusid pärandaja pangakontolt. Pärandaja pangaarvelt tehti sadadesse eurodesse ulatuvaid ülekandeid kostja pojale ja kostjale. Kulude tasumine pärandaja rahast ei olnud pärandaja huvides. Pärandvara hulka kuulusid vallasasjadena serviisid, taldrikud, kristallist pokaalid ja klaasid, raamatud, vaip, neli ikooni, kaks sõrmust, ripatsiga kaelakett, kõrvarõngad, paat ja 4 ikooni, millest üks on kostja käes. Iga ikooni turuhinnaks on 1000 eurot, kokku 4000 eurot. 4 serviisi hinnaks on 800 eurot, 24 pokaali hinnaks 132 eurot, 24 kristallist klaasi hinnaks 192 eurot. Ema 3 komplekti kullast kõrvarõngaste, kahe kullast sõrmuse ja ripatsiga kullast kaelaketi kaaluks on ca 35 grammi ja hinnaks seega 970 eurot. Pärandajal oli matuseraha 2500 eurot, mis on kadunud. Kohus mõistis kostjalt matusekuludena välja 400 eurot. Kostja käes on seega 2100 eurot matuseraha. Kostja omastas 1470 eurot korteri üüritulu ning isa pangakontolt 1200 eurot. Pärandaja ei jaganud oma elu ajal poolte vahel ikoone. Hageja soovis endale isa paati, mille väärtuseks pidas 300 eurot. Hageja soovis endale kostja käes olevat ikooni, sest hagejal ei ole peale fotode muid mälestusesemeid vanematest. Nii korter kui ka suvekodu on kostja omandis. Hageja on valmis tasuma ikooni eest 1000 eurot. Pärandvara (välja arvatud paat) väärtuseks on 4000 (neli ikooni) + 800 (neli serviisi) + 132 (24 kristallist pokaali) + 192 (24 kristallist klaasi) + 970 (ema kullast ehted) + 2100 (matuse raha) + 1470 (XXXX tn korteri üüritulu) + 1200 (kostja poolt isa pangakontolt oma kulude tasumine), kokku 10 864 eurot. Hageja soovis jätta ikoonid ja paadi endale, seega tuleb muu pärandvara omandiõiguse kaotuse hüvitiseks kostjalt välja mõista 3432 eurot. 800 (neli serviisi) + 132 (24 kristallist pokaali) + 192 (24 kristallist klaasi) + 970 (ema kullast ehted) + 2100 (matuse raha) + 1470 (XXXX tn korteri üüritulu) + 1200 (kostja poolt isa pangakontolt oma kulude tasumine) = 6864 : 2 = 3432.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pärandajal puudus enne haiglasse minekut hinnaline vallasvara. Tegemist oli väärtusetu ja riknenud varaga. Koristamine korraldati enne pärandaja surma ja oli temaga kooskõlastatud. Tõendamata on ikooni väärtus. Kostjale kuuluv ikoon maksab ca 60 eurot, mitte 15 000 eurot. Ikoonid jagati, kui pärandaja oli veel elus. Serviisid, pokaalid, klaasid, kõrvarõngad, sõrmus ega kaelakett ei kuulu pärandvarasse, sest pärandvara avanemisel ei olnud neid N.T. valduses. Hageja väide matuseraha kohta on väljamõeldis. Kostja nõustus paadi jagamisega nii, et paat jääb hagejale ja hageja tasub kostjale 150 eurot. Jagamata on ainult paat, muu vara jagasid pooled tsiviilasjas nr 2-21-5633. Osta.ee kaudu toimus N.T. asjade soetamine, mitte komisjonitasu tasumine. N.T. korraldusel osteti järgmised asjad: laelamp kööki, laelamp tuppa, laelamp WC-sse, vaip, voodipesu, sandaalid, väike laud, vannitoa segisti, särk, jope. Üürnik elas korteris alates 20. aprillist 2018 kuni 17. detsembrini 2018 ja kommunaalkulude eest tasus kostja või N.T. lapselaps. Üüriraha, mis jäi üle, anti pärandajale sularahas. N.T. korraldusel tasuti tema arvelt erinevad summad kostja pojale või kostjale teenuste eest, mis olid seotud N.T. huvidega. Enne üürileandmist oli korter remontimata, mille tõttu üürileandmine oli raskendatud. N.T. palvel teostati remont. Remondi eest võlgnes N.T. kostjale 600 eurot, mis N.T. korraldusel kostjale tagastati.
N.T. oli ülevaade enda pangakonto laekumistest ja kuludest. Ta ei esitanud kostjale nõudekirju ega muid pretensioone. N.T. huvides tasuti kostja või kostja laste arvelt kokku 2222 eurot 11 senti, millele lisanduvad kulud (osta.ee kaudu), mis olid seotud pärandajale voodipesu ja riiete soetamisega.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas 30. juuni 2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus lõpetas N.T. pärijate P.T. ja Z.N. pärandvara ühisuse. Kohus jagas pärandvarasse kuuluva vallasvara, jättes paadi „Kazanka“ hageja ainuomandisse. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 150 eurot. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt menetluskuluna kostja kasuks välja 1200 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle: • pärandaja suri 18. märtsil 2020; • pärandaja pärijateks on 1⁄2 osas P.T. ja 1⁄2 osas Z.N.; • pärandvarasse kuulub paat „Kazanka“ väärtusega 300 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pärandvara koosseisu kuuluvad: - 4 ikooni; - 6864 euro suurune kahju hüvitamise nõue kostja vastu, mis koosneb: • 800 eurot (4 serviisi) • 132 eurot (24 kristallist pokaali) • 192 eurot (24 kristallist klaasi) • 970 eurot (ema kullast ehted) • 2100 eurot (matuse raha) • 1470 eurot (XXXX tn korteri üüritulu) • 1200 eurot (kostja poolt isa pangakontolt oma kulude tasumine). PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral, sama seaduse § 4 lg 1 sätestab, et pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Seega tekib pärijatel pärandvara omandiõigus alates pärandaja surmast. Hageja on toonud asjaoludena välja, et 1. detsembril 2018 pärandajaga koos pärandaja korteri ülevaatamisel selgus, et pärandaja teadmata on ära viidud ikoon. Kostja väitel jagas pärandaja (isa) ikoonid oma eluajal. Hageja hinnangu ei toimunud pärandaja eluajal ikoonide jagamist, mille tõendiks on pärandaja pöördumine politsei poole, sest ta on ikoone nimetanud kui enda vara. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et pärandaja oleks ikoone või muud vallasvara kostjalt oma eluajal välja nõudnud. Vastavalt hageja esitatud asjaoludele avastasid pärandaja ja hageja pärandajale kuulunud vallasvara puudumise 1. detsembril 2018. Arvestades, et pärandaja suri 18. märtsil 2020 oli tal vastavate nõuete esitamiseks piisavalt aega. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest nähtub, et kostja tunnistas isa korterist ikooni äraviimist. Hinnates tõenditena koosmõjus 18. detsembri 2018 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist, 7. jaanuari 2019. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist ja 27. detsembri 2018 kuriteoteadet, ei ole need kohtu hinnangul piisavad tuvastamaks, et pärandajale kuulusid tema surma hetkel 1 või 4 ikooni. Kohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et 4 ikooni kuuluvad pärandvara koosseisu. Hageja on seisukohal, et jagatavasse pärandvarasse kuulub pärandaja 6864 euro suurune nõue kostja vastu. Hageja hinnangul oli pärandajal kostja vastu nõue, sest kostja tekitas pärandajale mitmel viisil kahju. Kahju tulenes pärandaja esemete omastamisest, pärandaja pangakontol oleva raha kasutamisest ja pärandaja matuseraha omastamisest. Kahjunõude koosseis on hageja hinnangul järgnev: 800 eurot (4 serviisi) + 132 eurot (24 kristallist pokaali) + 192
eurot (24 kristallist klaasi) + 970 eurot (ema kullast ehted) + 2100 eurot (matuseraha) + 1470 eurot (XXXX tn korteri üüritulu) + 1200 eurot (kostja poolt isa pangakontolt oma kulude tasumine). Hageja esitatud asjaoludel võis pärandajal olla kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja väitel omastas kostja pärandaja vara ning esemed, millega rikkus pärandaja omandiõigust. Kohus ei lugenud tõendatuks, et kostja omastas pärandaja vara või esemed. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja esitatud fotod, et hageja poolt nimetatud esemed oleksid olnud hageja korteri kappides siis, kui pärandaja viidi 2017. a pikemaks ajaks haiglasse ning hooldekodusse. Fotod on tehtud hageja poolt selgitamata ajal, kuid fotodelt on tuvastatav, et tegemist ei ole pärandaja haiglas ning hooldekodus viibimisele lähedase ajaga. Seetõttu ei saa esitatud fotodelt tuvastada, et pärandajal olid haiglasse minnes korteris kõnealused esemed, mistõttu ei ole ka tõendatud, et kostja oleks nimetatud esemed korterist ära viinud. Kohus ei lugenud tõendatuks, et kostja omastas pärandaja surnud abikaasale kuulunud kullast ehted (3 komplekti kullast kõrvarõngaid, kaks kullast sõrmust ja kullast kaelakett koos ripatsiga) kaaluga ca 35 grammi, väärtusega 970 eurot. Hageja väited, et pärandajal oli piisavalt raha ning puudus vajadus ehteid müüa, ei ole piisavad põhistamaks ehete kuulumist pärandajale 2017 aastal. Kohus tuvastas, et pärandaja majanduslik olukord ei olnud 2017. aasta lõpus enam hea, arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli arvel 111 eurot 34 senti. N.T. arveldusarve väljavõttelt ei nähtu, et kostja kuritarvitas arveldusarvel olevaid vahendeid või rikastus pärandaja arvelt. Pärandajal ei olnud väljavõtte algusest alates märkimisväärseid säästusid ning pärandaja sissetulekuks oli pension ja sotsiaaltoetus. Kostja tegutses pärandaja rahaliste vahenditega nii, et tagatud oli pärandaja ravi ning teenused hoolekandeasutuses. Kostja korraldas N.T. korteri remondi. Üürilepingu kehtivuse ajal tasuti kommunaalkulusid kostjaga seotud kontodelt. N.T. vajaliku ravi ja hoolekande tagamise kõrvalt ei oleks saanud tema sissetulekuid arvestades jääda märkimisväärselt raha üle. Seetõttu ei ole põhistatud ega tõendatud hageja väide, et kostja on N.T. arveldusarvelt omastanud 1200 eurot. Kohtu hinnangul on pärandaja poolt matuseraha 2500 euro kogumine ja seetõttu ka kostja poolt omastamine pelgalt oletuslik ning hageja poolt tõendamata. Matuseraha sularahas kogumise tõendamiseks ei ole piisav hageja väide, et eakate inimeste poolt sularahas matuseraha kodus hoidmine on üldtuntud asjaolu. Pärandaja korter oli välja üüritud 20. aprill 2018 – 17. detsember 2018 ja ühe kuu üüriks oli kokku lepitud 210 eurot, mis tuli tasuda sularahas. Hageja väidet, et üüritulu omastas kostja, ei lugenud kohus tõendatuks. Hageja ei tõendanud 6864 euro suuruse kostja vastase kahju hüvitamise nõude kuulumist pärandvara hulka. Maakohus jättis hageja nõude 3432 euro suuruse hüvitise saamiseks pärandvara omandiõiguse kaotuse eest seetõttu rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada. Hageja ei nõustu otsusega jätta rahuldamata hageja nõue 4 ikooni hageja omandisse jätmiseks ja hageja kasuks hüvitise 3432 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kohus kohustas kostjat esitama pärandaja kontolt tehtud ülekannete kohta selgitusi. Kostja selgitusi ei esitanud, kuid kohus luges pärandaja pangakontolt tehtud ülekanded pärandaja huvides tehtud ülekanneteks. Hagejale ei tehtud nähtavaks Politsei- ja Piirivalveameti vastust. Hageja taotles Politsei- ja Piirivalveametilt dokumentide väljanõudmist põhjusel, et nende dokumentide hulgas on pärandaja politseile esitatud avaldus, milles pärandaja loetles tema korterist ja suvekodust kadunud esemeid. Avalduse allkirjastamine hageja poolt ei muuda avalduses toodud asjaolusid olematuteks, sest hageja esitas kohtule fotod, millel on näha, et nii korter kui ka maja olid tühjaks tehtud ning mõlema koha võtmed olid kostjal. Kostja võttis omaks, et pärandajal oli kaks ikooni, millest üks on kostja käes. Politseile antud ütlustes ei esitanud kostja väidet, et isa jagas ikoonid poolte vahel. Kostja väide ikoonide jagamise kohta on tõendamata. Kohus ei lahendanud hageja taotlust ikooni suhtes pärijate vahelise enampakkumise korraldamiseks. Kohus leidis, et hageja esitatud fotod ei ole tõendiks, kuna ei ole tehtud vahetult enne pärandaja surma. Esitatud fotod tõendavad, et pärandaja hooldekodust tagasipöördumisel avastati, et korter ja maja on tühjaks tehtud. Puuduvad tõendid, et pärandaja müüs või kinkis ise ära kõik fotodelt nähtavad asjad. Kohtu seisukoht, et pärandaja ei olnud oma tervist ja vanust arvestades võimeline ise esitama kuriteoteadet, ei põhine tõenditel. Kuriteoteate esitas hageja, kuid kostja ütlused kinnitavad, et kostja võttis ära pärandaja asjad. Eakate isikute komme hoida kodus „kirsturaha“ on laialt tuntud, seega ei ole väide sularahas kõrvale pandud matuseraha kohta ebapiisav ega oletuslik. Hageja tõendas, et majandamiskulusid korteriühistule tasuti üürilepingu kehtivuse ajal pärandaja pangakontolt. Seepärast ei oma tähtsust kostja tõendatu, et üürilepingu kehtivuse ajal tasuti kommunaalkulud kostjaga seotud kontodelt. Hageja taotles, et kostja esitaks kohtule fotod paadist, veendumaks, et paat on kasutuskõlblik. Kohus jättis taotluse lahendamata. Kohus otsustas jätta paadi hageja ainuomandisse ning mõistis hagejalt kostjale välja hüvitise omandiõiguse kasutamise eest. Vastav otsus ei põhine tõenditel ega ole õiglane, sest kohus mõistis kostja kasuks hüvitise olenemata paadi seisundist. Kohus jättis otsuses põhjendamata, miks ta taganes enda pakutud kompromissist.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja hinnangul on maakohtu järeldused õiged ning seaduslikud. Tõendid on uuritud detailselt ja piisavas ulatuses. Hageja taotlused olid nõuetekohaselt lahendatud. Materiaalõiguse ja menetluseõiguse normide rikkumisi ei esinenud. Kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt, resolutsioonis märgitud ulatuses, s.o osas, milles maakohus jättis ikooni pärandvara kooseisus jagamata, kuna tuvastas, et ikoon ei kuulu pärandvarasse. Ringkonnakohus saadab hageja nõude ikooni osas pärandvara ühisuse lõpetamiseks ning jagamiseks, uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel jätkub vaidlus selle üle, kas ikoon kuulub pärandvara koosseisu ning kui kuulub, siis kuidas seda jagada. Maakohtu otsus jääb muutmata ülejäänud hageja nõuete osas.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal on ilma õigusteadmisteta esindajata menetluses keeruline kohtu selgitusi järgida ja kohtu korraldusi täita. Maakohus selgitas õigesti hagejale, et ta peab oma nõude selgelt esile tooma. Hageja nõue ikoonide arvu ja jagamise viisi osas on ka ringkonnakohtule ebaselge. Hageja väidab apellatsioonkaebuses põhjendamatult, et maakohus jättis tema taotluse enampakkumise korraldamiseks tähelepanuta. Asja materjalidest nähtub, et maakohus selgitas 2. veebruari 2022 dokumendis ”kohtu korraldused hagejale” põhjalikult pärandvara jagamise võimalusi ja aluseid ning muuhulgas märkis, et üheks võimaluseks oleks pärandvara eseme müük enampakkumisel (PärS § 159) (dtl 154). Hageja ei esitanud enampakkumisena jagamise viisi 15. veebruaril 2022 hagi täienduses, kuid jaotises ”õiguslikud alused” loetles suure osa pärimisseaduse paragrahvidest, sh ka § 159 lg 1 (dtl 164). Seaduse paragrahvi märkimist eraldi jaotises ilma selgituse ega nõudeta ei saa lugeda jagamise viisi täiendamiseks.
8.Hageja apellatsioonkaebus ei vasta apellatsioonkaebusele esitatavatele nõuetele. Apellatsioonkaebuses on ebamõistlikus mahus esitatud varasem menetluse käik ning refereeritud maakohtu otsust. Apellatsioonkaebuse nõude ”resolutsiooni” p-de 1.3. ja 1.4. kohaselt ei vaidlusta hageja paadi jätmist talle ja väljamõistetud hüvitist 150 eurot. Kaebuse põhjendustes märgib hageja, et maakohus ei veendunud paadi korrasolekus, jättis tähelepanuta, et paati kasutatakse kostja väitel lilleklumbina ja jättis põhjendamatult paadi hagejale. Ringkonnakohus märgib, et kostja avaldas maakohtus korduvalt, et kasutab paati lilleklumbina. Hageja jäi selle juurde, et soovib paati endale, hindas väärtuseks 300 eurot ja nõustus tasuma kostjale hüvitise 150 eurot. Hageja väide, et maakohus ei veendunud paadi seisukorras, jääb arusaamatuks. Hagimenetluses käsutavad menetlusoalised oma õigusi. Maakohus rahuldas hageja sõnastatud nõude, hageja oli maakohtus teadlik kostja väidetest paadi kohta, hageja sai paadi seisukorraga menetluse ajal tutvuda. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pärast kostja väiteid oma nõuet soovinud muuta. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse seisukohad ei anna alust muuta maakohtu otsust paadi ja selle eest kostjale määratud hüvitise osas.
9.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata matuse raha, kontodelt pärandaja eluajal võetud raha, poolte emale kuulunud kuldehete ning serviisi, kristallist pokaalide ja klaaside ning XXXX tn korteri üüritulu osas. Maakohus on hageja nõude kvalifitseerinud PärS § 157 alusel, mille kohaselt, kui pärandajal oli nõue pärija vastu, arvestatakse seda pärandvara jagamisel võlgnikule ülemineva vara määramisel. PärS § 156 lg 1 loeb pärandaja varalised nõuded kaaspärijate vahel jagatava pärandvara hulka. Maakohus märkis, et pärandaja oli oma rahalisi vahendeid ja vara oma eluajal vaba kasutama, sh neid müüma ja kinkima. Pärandaja teovõimet ei olnud piiratud. Hageja seisukoht, et kostja omastas pärandaja vara pärandaja eluajal pärandaja tahte vastaselt ja seega on pärandajal nõue kostja vastu, ei ole asjas esitatud tõenditega tõendatud. Hageja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti ning need ei anna alust maakohtu järeldusi ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub raha, kuld- ja kristallesemete, serviisi ja üüritulu pärandvara hulka mittearvamise osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid käeolevas otsuses (TsMS § 654 lg 6).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas ikooni osas tõendamiskoormise valesti. Hageja väitel kuulus pärandajale 4 ikooni, hageja tõendas oma väidet fotoga (fotol on kolm ikooni), mis on tehtud teadmata ajal, kuid kindlasti aastaid enne pärandaja surma. Maakohus leidis, et hageja ei ole oma väidet tõendanud ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et nelja ikooni kuulumine pärandvarasse ei ole tõendatud, kuid maakohus jättis tähelepanuta, et kostja on omaks võtnud, et üks pärandajale kuulunud ikoon, millel on kujutatud pühakud (kostja
sõnade järgi on kirjas - Zosima ja Favvati) on kostja valduses. Hageja väitel on tegemist pärandvaraga. Kostja märkis algul, et ikoon on tema käes ja hiljem, et pärandaja jagas ikoonid enne oma surma ära ja ühe sai kostja. Ringkonnakohus leiab, et kostja omaksvõtt, et üks pärandajale kuulunud ikoon on tema valduses, pöörab tõendamiskoormise ümber. Kuna hagejal on raske tõendada, et pärandaja ei jaganud ikoone oma eluajal, siis läheb tõendamiskoormis kostjale. Kostja peab esitama tõendid, millal, mis asjaoludel, mis tehinguga kinke vm-ga sai ta pärandaja eluajal ikooni omanikuks.
11.Asja uuel läbivaatamisel tuleb pooltele anda võimalus oma väiteid tõendada. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kostja valduses olev ikoon kuulub pärandvara koosseisu, siis on tegemist kostja ja hageja ühisomanduses oleva esemega ja hageja nõudel tuleb pärandvaraks olev ikoon jagada. Vastavalt PärS § 152 lg-le 3 kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamist täpsustavad PärS § 159 lg-d 1-5 ning PärS § 159 lg-d 2-4, mis on analoogsed AÕS §-i 77 sättega, mis reguleerib kaasomandis oleva asja jagamist. Maakohus saab lähtuda pärandvara koosseisu kuuluva ikooni jagamisel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud asja jagamise viisidest, arvestades ühtlasi PärS § 159 lg-s 1 märgitud täiendavaid tingimusi (kaaspärija erivajadused ja -huvid, kaaspärijate enamiku soovid, samuti testaatori viimane tahe). Hageja esitas jagamise viisina taotluse jätta ikoon talle. Kuna asi saadetakse ikooni osas uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, siis saavad pooled esitada täiendavaid nõudeid jagamise viiside osas.
12.PärS § 159 lg 2 järgi võib pärandvara hulka kuuluva eseme, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, anda ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see PärS § 159 lg 3 järgi avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. PärS § 160 näeb ette, et perekonnale erilise mälestusväärtusega asju pärandvara jagamisel ei müüda, kui kas või üks pärija on selle vastu. Sellisel juhul müüakse ese pärijatevahelisel enampakkumisel. Kui ikoon jäetakse poolte nõusolekul ühele kaasomanikule, siis tuleb teisele oma osast ilma jäävale kaasomanikule tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Põhimõte, et pärija on kohustatud maksma teisele pärijale rahalise hüvitise, kui pärandvara jagamisel osutub talle jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on sätestatud ka PärS § 159 lg-s 4. Hinnata tuleb kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvutada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte mõttelise osa harilikust väärtusest. Kui pooltel on ikooni hinna osas jätkuvalt erimeelsused, tuleb kostjal teha võimalikuks ikooni hindamine. Maakohus saab vajadusel selleks kostjat kohustada, samuti saavad pooled taotleda tõendite kogumist kohtu abil, sh taotleda ekspertiisi määramist.
13.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks lõpplahendiga. Menetluskulude jaotlusel saab kohus arvesse võtta, et pärandvara jagamine on mõlema poole huvides. Ringkonnakohus kutsub pooli üles arutama omavahel menetluse lõpetamist kokkuleppega, maakohus saab pooltele eelistungil täiendavalt selgitada, milles seisnevad kompromissi sõlmimise eelised ja mis tingimustel saab asja menetluse lõpetada mõlema poole huve arvestava kokkuleppega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.