C.T.T hagi F.H vastu leppetrahvi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks F.H hagi C.T.T vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
F.H apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 544,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (liidetud asjas kostja) C.T.T (registrikood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Jüri-Karl Leppik ja Raiko Lipstok Kostja (liidetud asjas hageja) F.H (isikukood XXX), lepingulised esindajad Janika Drobot ja Oleg Nišajev
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 20.05.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2022 otsus osas, millega mõisteti F.H-lt C.T.T kasuks välja põhinõue 4015,97 eurot ületavas osas ning sellelt arvestatava viivise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Täiendada Harju Maakohtu 21.11.2022 otsuse resolutsiooni otsustusega jätta jõusse Harju Maakohtu 13.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kuni otsuse täitmiseni. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4.2.Välja mõista F.H-lt C.T.T kasuks põhinõue 4015,97 eurot ja viivis põhinõudelt (4015,97 eurot) alates hagi esitamisest 09.04.2020 kuni põhinõude kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.3.Jätta rahuldamata C.T.T hagi F.H vastu põhinõude 4015,97 euro ja sellelt arvestatava viivise nõudes.
4.4.Jätta rahuldamata F.H hagi tuvastada C.T.T poolse töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada F.H-ga sõlmitud tööleping alates 23.03.2020 ja välja mõista C.T.T F.H kasuks hüvitis 5040 eurot.
4.5.Jätta jõusse Harju Maakohtu 13.04.2020 määrusega hagi tagamiseks F.H-le kuuluvale kinnistule (registri osa nr XXXXXXXX) IV jakku esimesele vabale järjekohale kantud kohtulik hüpoteek 15 544,55 eurot C.T.T kasuks kuni kohtuotsuse täitmiseni.
4.6.Jätta ringkonnakohtus kantud käekirjaekspertiisi kulud F.H kanda. Ülejäänud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 25% ulatuses C.T.T kanda ja 75% ulatuses F.H kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Tööandja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C.T.T (hageja/tööandja) esitas 09.04.2020 Harju Maakohtule F.H (kostja/ töötaja) vastu hagi, milles palus töötjalt tööandja kasuks välja mõista põhinõue 9763,47 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (tsiviilasi nr 2-20-5387).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid tööandja ja töötaja 01.09.2014 töölepingu nr 130, mille kohaselt asus kostja tööle keemiainseneri ametikohal. Tööülesannetest tulenevalt oli töötajal ligipääs tööandja ärisaladusele, ka oli töötaja tööülesandeks tööandjale ärisaladuse loomine, sest töötaja tööülesannete hulka kuulus uute toodete väljatöötamine, tehnoloogiliste protsesside juurutamine ja arendusprojektide elluviimine. Töölepingu p-de 5.4 ja 5.5 kohaselt oli töötajal ärisaladuse hoidmise kohustus, lisaks tulenes ärisaladuse hoidmise kohustus sisekorraeeskirjast.
2-20-5387
3.Tööandjaga samal tegevusalal tegutseb F kaubamärki kasutav Y OÜ (ka F), kes on tööandja konkurendiks, ja pakub puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks. 2020. aasta alguses jäi tööandjale silma töötaja käitumine, mis viitas tema ebalojaalsusele, sest töötaja töökohustuste hulka ei kuulunud tegevusi, mis olid seotud F toodetega. Uurides töötaja tööarvutit avastas tööandja, et seal asuvad failid, millele ei tohiks töötajal ligipääsu olla, tabelid mitmete toodete retseptidega ja nende kohta tehtud arvutustega, mis olid pealkirjastatud F toodete nimedega. Mitmed F tootenimesid kandvad retseptid on tööandja toodetega sarnased, mis viitas sellele, et töötaja on ära kasutanud talle teatavaks saanud tööandja ärisaladust ning välja töötanud sarnased tooted Y OÜ jaoks. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) projektis, mis puudutas rohelise seebi tootmist uue tehnoloogia järgi, töötas töötaja Y OÜ huvides. Roheline seep on toode, mida tööandja on tootnud alates 2018. aasta aprillist ja peamiseks rohelise seebi valmistajaks oli töötaja. Töötaja meiliprogrammi kustutatud kirjade kaustas sisaldus Y OÜ-le adresseeritud kirjavahetus ja hinnapakkumine. Töötaja tegutses Y OÜ huvides, kellega vahetas informatsiooni toodete kohta, kasutades avalikult rahastatud projektide tarbeks hageja ärisaladust, seadmeid ja ruume. Y OÜ käive on kasvanud tööandja ärisaladuse ebaseadusliku ärakasutamise tõttu.
4.Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 23.03.2020, kuna töötaja rikkus töölepingu p-e 5.3 ja 5.4, tehes koostööd tööandja konkurendiga, avaldades konkurendile ärisaladust. Koos ülesütlemisavaldusega esitas tööandja töötajale leppetrahvi nõude töölepingu p 5.6 alusel, paludes viivitamatult tasuda kuue kuu keskmise töötasu summale vastav leppetrahv 11 495 eurot. Töötaja kinnitas allkirjaga, et on ülesütlemisavalduse ja leppetrahvi nõude kätte saanud, vastuväiteid ei esitanud ning andis nõusoleku leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega. Töölepingu ülesütlemisega seoses oli töötajal õigus nõuda töötasu viimase tööpäevani ja hüvitist kasutamata puhkuse eest, kokku 1731,53 eurot. Töötaja ei ole leppetrahvi nõuet tasunud. Töötaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
5.Töötaja esitas 06.04.2020 töövaidluskomisjonile tööandja vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, töölepingu lõpetada alates 23.03.2020, välja mõista saamata jäänud töötasu ja puhkuse hüvitis 2245,24 eurot ning töölepingu lõpetamise hüvitis 5040 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 02.06.2020 otsusega töötaja avalduse rahuldamata.
6.Töötaja esitas 06.07.2020 Harju Maakohtule tööandja vastu hagi sama töövaidluse, v.a saamata jäänud töötasu ja hüvitise 2245,24 euro läbivaatamiseks (tsiviilasi nr 2-20-9742). Töötaja palus hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 23.03.2020 ja välja mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis 5040 euro.
7.Töötaja esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid töötaja ja tööandja 01.09.2014 tähtajatu töölepingu, mille alusel töötas töötaja tööandja juures keemiainseneri ametikohal töötasuga 1680 eurot kuus. 23.03.2020 esitas tööandja töötajale allkirjastamiseks avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, milles heideti töötajale ette töölepingu p-de 5.3 ja 5.4 rikkumist.
8.Töötaja ei ole töötanud perioodil 12.10.2018–21.12.2018 Y OÜ heaks ega ole tööandja poolt etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. Nimetatud perioodil oli töötajal sõlmitud osalise tööajaga tööleping Euroakadeemiaga (mittetulundusühing Eesti Euroinfo Ühing), mille raames täitis ta tööülesandeid tulenevalt EAS-i poolt rahastatavast projektist „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“. Töölepingu pooleks olev Euroakadeemia ei ole
2-20-5387 tööandja konkurendiks ei seaduse ega lepingu järgi ning ta sai töölepingu sõlmimisele eelnevalt (suulise) nõusoleku tööandjalt. Y OÜ oli projektiga seotud, kuna ta pöördus Euroakadeemia poole taotlusega aidata töötada välja tekstiilitööstuses ja põllumajanduses kasutatava rohelise seebi tootmistehnoloogia ja toode. Kostja avaldas Y OÜ-le tooteretseptid oma tööülesannete raames, kuna Y OÜ oli tööandja kliendiks. Y OÜ oli tööandja konkurendiks üksnes formaalselt tegutsedes samal tegevusalal, kuid projekti käigus töötati välja rohelise seebi tootmise tehnoloogia ja roheline seep, milline on kasutatav tekstiilitoodete hooldamiseks ja põllumajanduses taimekaitsevahendina. Tööandja ei tegele tekstiilitööstuse ega põllumajanduse tarbeks rohelise seebi tootmise ega müügiga. Töötaja töötas tööandjale välja retsepti 15%-lise rohelise seebi tootmiseks, kuid antud toodet on toodetud üksnes teiste keemiatoodete komponendina. Kuna töötaja töötas välja Y OÜ heaks toote, mida tööandja ei tooda ega turusta, siis ei ole Y OÜ seoses kirjeldatud tootega tööandjaga konkureeriv ettevõtte. Kuna töötaja ei olnud rikkunud töölepingut, siis ei olnud töölepingu lõpetamine põhjendatud ja lepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu lõpetamine on tühine ka põhjusel, et töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust. Hageja ja kostja seisukohad ning menetluse käik
9.Hageja ja kostja vaidlesid nende vastu esitatud hagidele vastu ja palusid need jätta rahuldamata.
10.Harju Maakohtu 14.10.2020 kohtumäärusega on tsiviilasi nr 2-20-9742 ja tsiviilasi nr 220-5387 liidetud ühte menetlusse ja maakohus jätkas esitatud hagide menetlemist tsiviilasja nr 2-20-5387 all. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 21.11.2022 otsusega tööandja hagi ja mõistis töötajalt tööandja kasuks välja põhinõude 9763,47 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis rahuldamata töötaja hagi tööandja vastu. Maakohus jättis menetluskulud töötaja kanda.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 01.09.2014 kirjalikus vormis töölepingu, mille järgi asus töötaja tööle keemiainseneri ametikohal töötasuga 1680 eurot kuus, et 23.03.2020 ütles tööandja kirjaliku avaldusega töölepingu erakorraliselt ette teatamata üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 ja p 8 alusel, et töötajale heideti ette lepingu p 5.3. rikkumist, mille kohaselt oli töötajal keelatud tööandja konkurentidega koostööd teha ning töölepingu p 5.4 rikkumist, mille kohaselt oli töötajal ärisaladuse hoidmise kohustus.
13.Tööandja 23.03.2020 avaldusega töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tõendatud, et tööandja tegi 23.03.2020 töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel ülesütlemiseks ning põhjendas ülesütlemist sellega, et töötaja on olnud tööandja suhtes ebalojaalne ning rikkunud töölepingu p-e 5.3 ja 5.4, mis seisnes selles, et töötaja arvuti kõvakettalt leiti materjale seoses Y OÜ taotlustega toetuse saamiseks EAS projektist „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“. Y OÜ pakub F kaubamärgi all puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks, ja seetõttu on ta hageja konkurendiks. Projekti aruannetest nähtub, et töötaja tegi projekti täideviijana konkurendi heaks perioodil 12.10.2018–21.12.2018 tööd kokku 330 tunni ulatuses. Töötajal puudus projektis osalemiseks vajalik tööandja nõusolek. Samuti heidetakse ülesütlemisavalduses töötajale ette, et ta on avaldanud Y OÜ-le informatsiooni hageja
2-20-5387 tooteretseptide ja tootmisprotsesside kohta ning et töötaja tööarvuti kõvaketas sisaldab olulisel määral Y OÜ-d puudutavat informatsiooni, sh toodete retseptid ja nende kohta tehtud arvutusi, esitatud taotluseid ökomärgise väljastamiseks ning kirjavahetust, millele peaks ligipääs olema vaid konkurendi töötajatel. Eeltoodust tulenevalt on tööandja järginud TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise kirjaliku vormi ja põhjendamise kohustust. Töötaja kinnitas oma allkirjaga, et on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning ülesütlemisavaldusele vastuväiteid ei esitanud.
14.TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning p 8 järgi, kui töötaja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. TLS § 15 lg 1, lg 2 p 8 ja TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust kui ka õigusaktidest. TLS § 23 lg 1 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
15.Töölepinguga on tõendatud, et töölepingu p 5.3 kohaselt oli töötajal keelatud tööandja konkurentidega koostööd teha. Töölepingu p 5.4 kohaselt kohustub töötaja temale töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud tööandja staatust või tegevust puudutavat äri- ja tootmissaladust (eelkõige teavet tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja äri- ja tootmissaladust võib töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt tööandjat. Kohustus hoida tööandja äri- ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast töölepingu lõppemist. Töölepingu p 5.5 kohaselt võis tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri- ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus töötajal on vastavalt töölepingu p-le 5.4. Seega oli töötajal töölepingust tulenevalt keelatud tööandja konkurentidega koostööd teha ja ärisaladuse hoidmise kohustus.
16.Töölepingu p 6.5 järgi olid töölepingu lahutamatuteks osadeks töölepingu lisad, milles on kokkulepitud töölepingu allakirjutamisel või pärast seda. Töölepingu allkirjastamisel oli töölepingule lisatud lisana 1 ametikirjeldus ning p-s 6.6 kinnitas töötaja töölepingu allakirjutamisega, et ta on tutvunud töökorralduse reeglitega, ametikirjelduse, töökaitsejuhendi ja tuleohutuseeskirjadega ning kohustub järgima neis ettenähtud tingimusi ja nõudeid.
17.Töötajale tulenes tööandja ärisaladuse hoidmise kohustus ka sisekorraeeskirja p-st 8.1., mille kohaselt on kõik töötajad kohustatud hoidma hageja äri- ja teenindussaladusi, mis on neile teatavaks saanud nii otseselt seoses oma tööülesannete täitmisega kui ka neid, mis on teatavaks saanud juhuslikult. Sisekorraeeskirja p-de 8.2, 8.2.1, 8.2.2, 8.2.3, 8.2.4, 8.2.5, 8.2.6, 8.2.7 ja 8.2.8 järgi loetakse äri-, teenindus- ja tootmissaladuseks, v.a juhul, kui see on
2-20-5387 juhtkonna otsusega avalikustatud: toodete kalkulatsioonid, üksikute toodete valmistamise juhendid, töötajate isikuandmed ja palgad, toorainete, abimaterjalide ja vahendatavate kaupade sisseostuhinnad, toodete omahinnad, hageja konkretiseeritud arengukavad, hageja hanke- ja müügikanalid kui tervikinfo, kliendibaas, tooteinfo, kliendikokkulepped ja hageja finantsinformatsioon (välja arvatud aastaaruandes ja bilansis olev informatsioon).
18.Tööandja on põhjendanud, et tooteretseptid ja tootmisprotsessid on tema ärisaladus, sest need vastavad ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg-s 2 toodud tunnustele: hageja toodete teave ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav; toodete retseptid ja nendel põhinevate toodete tootmisprotsess on välja töötatud mitmete aastate jooksul; tehtud on kulutusi arendustööle; teabel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu; tööandjal on olnud soov hoida teave salajas rakendades vastavaid meetmeid. Töötaja ametikirjelduse järgi oli ka töötaja üheks tööülesandeks toodete väljatöötamine, tehnoloogiliste protsesside juurutamine ja arendusprojektide elluviimine. Kostja väited selle kohta, et hageja on avaldanud toodete etikettidel toodete koostisi, ei lükka ümber väidet, et tegemist on ärisaladusega, sest koostisosade loetelu etiketil ei ole tooteretsept, kuna selles puudub täpne teave toote valmistamise kohta.
19.Konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-ga 23, kuna piirang on vajalik tööandja erilise majandusliku huvi ja ärisaladuse kaitsmiseks, tegemist on tööandja õigustatud huviga, piirang on piiritletud töölepingu kehtivuse ajaga, piirangus on ette nähtud, milliseid tegevusi piirang hõlmab ning keda tööandja peab oma konkurentideks. Töölepingus ei ole piiritletud piirangu ruumilist kehtivust. Kuivõrd tööleping oli sõlmitud ja tööandja tegutseb konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise ajal Eestis, siis pidi töötaja aru saama, et konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib vähemalt Eestis. Seega saab järeldada, et konkurentsipiirangu kokkulepe vastab TLS §-s 23 sätestatud nõuetele ja on kehtiv.
20.Kuvatõmmisega lehelt www.F.ee toote „QQQ“ kohta on tõendatud, et tootenimetus QQQ viitab F tootele, mis on tugeva vahuga happeline pesuaine sanitaarruumide pesuks. Fotodega toodetest QQQ on tõendatud, et töötaja hoidis oma aknalaual F tooteid. Exceli failidega „Reseipt of products.xlxs“, „Расчет стоимости.xlsx“ ja „Book1.xlsx“ on tõendatud, et töötaja valduses olid tabelid mitmete F toodete retseptidega ja nende kohta tehtud arvutustega. Retseptidest nähtuvalt olid mitmed nendest pealkirjastatud F toodete nimedega. Antud Exceli failides toodud toodete retseptide ja hageja toodete retseptide „AC-16“, „KE-7 Glass&Surface“ ja Biomineratale toodetud WC-poti puhastusaine võrdlusega on tõendatud, et osa F tootenimesid kandvatest retseptidest langevad kokku hageja toodetega (F toode „Floor cleaner“ hageja tootega AC-16, F toode Glass „Cleaner Light“ hageja tootega „KE-7 Glass&Surface“, F toode „WC-Gel“ hageja tootega, mida ta toodab enda kliendile Biominerata. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et töötaja, kasutades talle töötamise ajal teatavaks saanud tööandja ärisaladust, töötas välja sarnaseid tooteid F jaoks. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et mõne toote komponendi protsentuaalne muutmine või vahetamine sama toimega uue aine vastu, muudaks tooted erinevaks tööandja toodetest.
21.Y OÜ taotlusega ökomärgiste väljastamiseks, kirjavahetusega I UAB-ga ja A AB-ga on tõendatud, et töötaja tööarvuti kõvakettal olid F taotlused, mille F oli esitanud ökomärgiste väljastamiseks ja mis sisaldavad täpseid F toodete retsepte ning töötaja meiliprogrammi kustutatud kirjade kaustas sisaldus F juhatuse liikmele Cle ja aadressile XXX adresseeritud kirjavahetus sh, Fle tehtud hinnapakkumine ning kirjavahetus Zga A AB-st, kellele on saadetud kirju aadressilt XXX. Töötaja ei ole ümber lükanud tööandja väiteid, et need retseptid ei ole avalikult kättesaadavad ning kirjavahetus ei olnud töötajale vajalik oma töökohustuste täitmiseks.
2-20-5387
22.Tööandja juhtkonna 14.04.2015 koosoleku protokolliga ja väljavõttega rohelise seebi valmistamise infost on tõendatud, et tööandja otsustas 2015. aastal hakata tootma rohelist seepi ning on ühe koostisosana kasutanud seda oma toodetes ja töötaja oli peamine isik, kes rohelise seebi tootmise ja arendamisega tegeles, samuti, et alates 2018. aasta aprillist on tööandja rohelist seepi tootnud mitmel korral. Töötaja tööarvutis olevate materjalidega seoses EAS projekti nr EU52494 „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“ aruannetega on tõendatud, et F taotles toetust rohelise seebi tootmise arendamiseks ja uuringu täideviijana on aruannetes märgitud töötaja, kes on tööaruannete järgi perioodil 12.10.2018–21.12.2018 teinud projekti heaks tööd kokku 330 tundi. Töötaja ei ole ümber lükanud väiteid, et projekti aruandele lisatud fotodelt nähtub, et projekti on läbi viidud tööandja ruumides ja kasutades tööandjale kuuluvaid seadmeid. Eelnevatest tõenditest kogumis saab järeldada, et töötaja kasutas Fga seotud EAS-i projekti eesmärkide saavutamiseks tööandja ärisaladust, oskusteavet ja varasemalt tehtud tööd.
23.Kuvatõmmistega lehtedelt www.F.ee toote „CALCOFF EXTRA“ kohta, www.F.ee toote „ACIDIC CLEANER“ kohta, www.F.ee toote „ODOUROUT“ kohta ning C.T.T tooteinfolehtedega toote „Hapan“ ja „Odorclean“ kohta on tõendatud, et F toodete kasutusjuhendid sisaldavad viiteid tööandja toodetele, näiteks F kodulehel oleva toote „CALCOFF EXTRA“ kasutamisjuhendis on viidatud hageja tootele „Diwa Calc“, millise nimega toodet Fl ei ole. Sellest saab järeldada, et F toode „CALCOFF EXTRA“ põhineb tööandja tootel, mille kasutusjuhendi on F üle võtnud muutmata toote juhendit. Samuti on F kodulehel esitatud toote „ACIDIC CLEANER“ tooteinfo sarnane tööandja analoogse tootega Hapan ning F toode „ODOUROUT“ on sarnane tööandja tootega „Odorclean“. Eeltoodud kuvatõmmistega on tõendatud veel, et F kaubamärki kasutav Y OÜ pakub puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks. Taotlustest, mis on koostatud töötaja poolt, ja 16.11.2021 sihtfinantseerimise lepingust nähtuvalt finantseerib G.J.N (KIK) Yi OÜ toetusi ökomärgisega toodete toetamiseks. KIK väljastatud taotlusvormidega on tõendatud, et Y taotles 2019. aastal ökomärgiseid oma toodetele. F kodulehel avaldanud teabega on tõendatud, et F pakub puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks ja Y OÜ 2018. aasta majandusaasta aruandega on tõendatud, et 100% tema müügitulust tuleneb EMTAK kood 20411 tegevusest ehk tegevusalalt „Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine“. Tööandja 2018. aasta majandusaasta aruandega on tõendatud, et tööandja on majandusaasta aruandes märkinud oma põhitegevusalana samuti tegevusala EMTAK koodiga 20411, millest on ta saanud 57,69% oma müügitulust. Järelikult tegutsevad Y OÜ ja hageja samal tegevusalal ning Y OÜ on hageja konkurendiks. Eelnevate tõenditega ja Y OÜ 2018. aasta majandusaasta aruande ning lehtedelt www.eas.ee toetatud projektide kohta ja www.kik.ee projekti „Innovatiivne pesupesemise vahend ja masinnõudepesu geel omistatud ökomärgisega“ tutvustus kuvatõmmistega on kooskõlas, et Y OÜ käive on 2019. aasta neljandas kvartalis oluliselt kasvanud, mis on seotud töötaja seotusega F toodetele ökomärgise saavutamise projektidega ning hageja ärisaladust ja/või tema seadmeid, ruume ja töötajat F huvides kasutades. Antud järeldused on ka eluliselt usutavad, kui võtta arvesse, et F käive kasvas 2019. aasta neljandal kvartalil oluliselt ning arendati välja märkimisväärne tootevalik, kuid puudusid töötajad, kes oleksid saanud arendustööga tegeleda.
24.Hageja on tõendanud töötajaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemisavalduses esitatud asjaolud, et töötaja rikkus töölepingu punkte 5.3 ja 5.4, tehes koostööd hageja konkurendi Fga ning avaldades Fle tööandja ärisaladust. Töölepingu p-s 5.3 on tööandja selgelt andnud töötajale mõista, et ta palub töötajal oma töökohustuste täitmisel vältida koostööd tööandja võimalike konkurentidega ja samast punktist tuleneb töötajale ka hoolsuskohustus kahtluse korral konsulteerida tööandjaga. Töötaja ei pöördunud Fga koostöö eel ega ajal tööandja poole, seega ei ole ta nõuetekohaselt täitnud TLS § 15 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust.
2-20-5387 Tööandja on töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel kehtivalt üles öelnud, kuna tööandjalt ei saanud töötaja rikkumiste tõttu töösuhte jätkamist eeldada. Põhjendatud ei ole töötaja seisukoht, et tööandja oleks pidanud töötajat enne töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg-st 2 tulenevalt hoiatama, kuna arvestades töötaja poolt toime pandud rikkumise raskust, töötaja suhtes usalduse kaotust ja tööandjale tekitatud kahju, ei oleks antud juhul töötaja hoiatamine täitnud oma eesmärki ning ei olnud seega vajalik. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
25.Töötaja ei ole tõendanud, et ta sai Euroakadeemiaga töölepingu sõlmimiseks eelnevalt tööandjalt suulise nõusoleku. Töötaja ei ole tõendanud, et tööandja teadis, et töötaja on EAS-i projekti raames tehtavate tööde täideviija. Samuti ei ole töötaja tõendanud, et informeeris tööandjat sellest, et töötaja on EAS-i projekti nr EU52494 „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“ täideviija, ega sellest, et projekti täitmiseks on käsundi andnud F.
26.Töötaja esitatud 24.08.2017 kinnituskiri tõendab küll asjaolu, et tööandja on Y-ile müünud 200 L oma toodet Soft Clear, lubanud seda Y OÜ-l müüa oma brändi ja etiketi all ning edastanud Keskkonnaagentuuri nõudmisel dokumendid Keskkonnaagentuurile, kuid see ei andnud töötajale õigust avaldada tööandja tooteretsepte ega teha F heaks tööd, ega tõenda, et töötaja arvuti kõvakettalt leitud Ft puudutavad tooteretseptid, e-kirjavahetus ja kogu tema muu tegevus F heaks 2019. aastal oleks antud tõendile tuginedes õiguspärane. Seejuures on töötaja ise Keskkonnaagentuurile saadetud e-kirjas andnud teada, et Keskkonnaagentuur ei tohi Fle täpset toote koostise infot avaldada, sest tööandja ei ole Fle seda infot avaldanud ega ei plaani seda teha. Järelikult oli töötaja teadlik, et tööandja ei ole andnud Fle õigust tööandja tooteretsepte kasutada ega ole neid Fle avaldanud. Esitatud kinnituskiri puudutas ka ainult ühte toodet „Soft Clear“ ega laiene teistele toodetele, mille osas puudusid tööandjal Fga igasugused kokkulepped. Töötaja väide, et tööandja on andnud ärisaladuse Fle avaldamiseks nõusoleku, on tõendamata. Töötaja vastuväited, et Y OÜ oli tööandja konkurendiks üksnes formaalselt, sest tegutses küll tööandjaga samal tegevusalal, kuid väljatöötatud rohelise seebi tootmise tehnoloogia ja roheline seep, olid kasutatavad peaasjalikult tekstiilitoodete hooldamiseks ja põllumajanduses taimekaitsevahendina, on vastuolus eelpool uuritud tõenditega ega lükka ümber tööandja väiteid. Töötaja jätkuvat seotust Yiga tõendab töövõtuleping Y OÜ-ga.
27.Kuna töötajaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused, siis ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, mistõttu ei ole põhjendatud kostja nõuded töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt TLS § 107 lg 2 alusel ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks.
28.Töölepingu p-st 5.6 tuleneb, et juhul, kui töötaja rikub lepingu kehtimise ajal või pärast töölepingu lõppemist p-s 5.4 kirjeldatud kohustusi, hüvitab töötaja tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.
29.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TLS § 22 lg 2 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi. TLS § 26 lg 1 sätestab, et töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi.
2-20-5387
30.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Töötaja väitel on leppetrahvi kokkulepe tühine, kuna töölepingu p 5.6 on tüüptingimus, kuid ta ei ole oma väidet sisustanud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud, kuna leppetrahvi kokkulepe on töölepinguseadusega lubatud, kohustust tasuda leppetrahvi kuni töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, ei saa pidada töötajat ebamõistlikult kahjustavaks ega lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt töötaja kahjuks rikkuvaks. Järelikult ei ole leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena tühine.
31.Töötaja vastuväited selle kohta, et leppetrahv ei ole kokku lepitud kindla summana, ei välista leppetrahvi kohaldamist, sest maksimaalselt kuue kuu kuupalgaga seotuna on see piisavalt määratletud. Ka ei tulene VÕS § 158 lg-st 1, et leppetrahvi kokkulepe oleks tühine, kui see ei ole fikseeritud kindla summana. 23.03.2020 leppetrahvi nõudega on tõendatud, et samal päeval esitas tööandja koos töölepingu ülesütlemisavaldusega töötajale ka leppetrahvi nõude, mis põhines töölepingu p-l 5.6 ning palus viivitamatult tasuda kuue kuu keskmise töötasu summale vastava summa 11 495 eurot. Arvestades töötaja rikkumise raskust ja leppetrahvi eesmärki, oli töötajalt töölepingus kokkulepitud leppetrahvi maksimaalses ulatuses nõudmine põhjendatud. Töötaja kinnitas allkirjaga, et ta on leppetrahvi nõude kätte saanud. Nõusolekuga tasaarvestamiseks on tõendatud, et töötaja andis 23.03.2020 nõusoleku leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega. Ka nõusoleku allkirjastas töötaja omakäeliselt. Vaidlus puudub, et töölepingu ülesütlemisel oli töötajal õigus nõuda tööandjalt töötasu töötamise eest kuni viimase tööpäevani ja hüvitist kasutamata puhkuse eest, kokku 1731,53 eurot.
32.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Nõusolekuga tööandja leppetrahvi nõue tasaarvestada lõpparvega lõppes tööandja nõue töötaja vastu summas 1731,53 eurot ja tööandja nõude suuruseks pärast tasaarvestust jäi 9763,47 eurot. VÕS § 162 lg 1 järgi võib leppetrahvi vähendada, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kostja poolt, hageja õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Töölepingus kokkulepitud leppetrahvi eesmärgiks lisaks rikkumise ennetamisele on veel tekitatud kahju sissenõudmise lihtsustamine. Töötaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, miks leppetrahvi võiks vähendada, seega ei ole taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
33.Tööandja esitas oma leppetrahvi nõude töötaja vastu 23.03.2020, nõudes leppetrahvi nõude viivitamatut täitmist, järelikult on nõue muutunud VÕS § 82 lg 3 ja 7 järgi sissenõutavaks. Tööandjal on õigus nõuda viivist põhinõudelt 9763,47 eurot alates hagi esitamisest s.o 09.04.2020 seaduses sätestatud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-20-5387 Apellatsioonkaebus
34.Töötaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 21.11.2022 otsus tühistada osas, millega maakohus rahuldas tööandja hagi ja mõistis töötajalt tööandja kasuks välja põhinõude 9763,47 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis rahuldamata töötaja hagi tööandja vastu. Töötaja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta tööandja hagi rahuldamata ning rahuldada töötaja hagi. Töötaja palub menetluskulud jätta tööandja kanda.
35.Maakohus jättis 19.01.2022 määrusega ebaõigesti rahuldamata töötaja taotluse tema vande all seletuse andmiseks.
36.Vaidluse ese eeldab erialateadmisi. Tööandja pole esitanud oma väidete tõendamiseks erialateadmistega isiku hinnangut, mh selle kohta, et tööandja ja Y OÜ tooted on vormeli poolest sarnased. Töötaja viitas oma menetlusdokumentides erialakirjandusele, kuid alles vaidluste käigus avaldas maakohus oma arvamuse viidatud kirjanduse esitamise vajadusele. Selliselt on maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja jätnud tegemata ettepaneku esitada täiendavat teavet või taotlusi.
37.Väljamõistetud leppetrahv ja tööandjale tekkinud kahju ei ole seotud. Tööandjale ei ole kahju tekkinud ega saanud tekkida. Tööandja ei ole töötajale selgitanud leppetrahvi mõistet, määra ja toimet. Leppetrahv ei olnud lepingus kindlaks määratud rahasummana ja seetõttu ei saanud selle määramine jääda tööandja otsustada.
38.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et tööandja tutvustas töötajale töölepingu p-s 6.5 lisadeks märgitud töökorralduse reegleid, ametikirjeldust, töökaitsejuhendit ja tuleohutuseekirju. Kuna töötajale ei ole neid lisasid tutvustatud, siis ei olnud töötajal kohustust järgida nendes sisalduvaid juhiseid. Samuti on maakohus ekslikult järeldanud, et töötajale tulenes ärisaladuse hoidmise kohustus ka sisekorraeeskirja p-st 8.1. Töölepingus pole mainitud sisekorraeeskirju ja töötajale ei ole neid tutvustatud. Vastustaja seisukoht
39.Tööandja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud töötaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas tööandja leppetrahvinõude töötaja vastu 4015,97 eurot ületavas ulatuses ning sellelt arvestatava seadusjärgse viivise nõude Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jätab tühistatud osas hagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2-20-5387
41.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse, milles rahuldati hageja hagi ja jäeti kostja hagi rahuldamata, täielikult. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
42.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi ja milles ringkonnakohus vähendab tasumisele kuuluvat leppetrahvi. Ülejäänud osas ei ole ringkonnakohtul põhjust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
43.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusenorme, kui jättis 19.01.2022 määrusega töötaja taotluse tema vande all seletuse andmiseks rahuldamata. TsMS § 267 lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. TsMS § 2681 reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest tuleneb, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Kuna tööandja ei nõustunud töötaja vande all ülekuulamisega ja maakohus ei pidanud seda omal algatusel vajalikuks, siis võis maakohus jätta töötaja vande all üle kuulamata. Töötaja arvamus, et tema vande all antav seletus kinnitaks tema seisukohti, ei asenda siiski menetluses juba esitatud ja esitamata tõendeid, mistõttu ei pidanud ka ringkonnakohus vajalikuks omal algatusel töötajat vande all üle kuulata.
44.Kolleegium ei nõustu töötaja etteheitega, et maakohus oleks pidanud tegema talle ettepaneku esitada tõendeid erialakirjandusest avaldatu kohta. Olukorras, kus töötaja ise ei ole välja toonud, milliseid konkreetseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid ta soovib erialakirjandusele üldiselt viidates esile tuua ja tõendada, ei ole töötaja etteheide põhjendatud. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1-2, § 230 lg 1). Asja materjalidest on näha, et praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring, sh on töötajale olnud selge, et tema peab tõendama kõiki oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Töötaja seda võimalust ei ole kasutanud. Kui töötaja jätab oma väidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal esile toomata ja tõendamata, siis on tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks.
2-20-5387
45.Maakohus on õigesti tuvastanud, et töötajale on tutvustatud töölepingu p-s 6.6 märgitud töökorralduse reegleid, ametikirjeldust, töökaitsejuhendit ja tuleohutuseekirju. Töötaja on 01.09.2014 sõlmitud töölepingu allkirjastanud, millega on kinnitanud töölepingu p-s 6.6 kirjeldatud dokumentidega tutvumist. Tööandja on põhistanud, et töölepingu p-s 6.6 on silmas peetud töökorralduse reeglite all tööandja töösisekorraeeskirju. Kuna töötaja on töölepingut sõlmides kinnitanud ka töökorralduse reeglitega, s.o sisekorraeeskirjadega, tutvumist, siis on tööandja tõendanud, et töötajale on sisekorraeeskirjad teatavaks tehtud ning töötaja on saanud nendega ka tutvuda. Lisaks on töötaja andnud eraldiseisvalt allkirjad selle kohta, et talle on töösisekorraeeskirju tutvustatud nii 01.09.2014 kui 26.09.2016 (III kd, tl 126–128, 176–177, 189–192). Selliselt on tõendatud tööandja väide, et töölepingu p-s 6.6 töökorralduse reeglite all silmas peetud töösisekorraeeskirjadega tutvumist on töötaja otsesõnu kinnitanud oma allkirjadega 01.09.2014 kui 26.09.2016 töötaja juhendamise kaardil.
46.Maakohus jättis töötaja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellega seonduvad nõuded rahuldamata, tuvastades mh, et töötaja rikkus töölepingust ja töösisekorraeeskirjadest tulenevat ärisaladuse hoidmise kohustust. Maakohus, tuvastades, mida pooled peavad ärisaladuseks, on viidanud EKTÄKS § 5 lg-le 2. Kuna maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid töölepingu 01.09.2014, siis ei saanud maakohus ärisaladuse määratlemisel viidata ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusele, mis jõustus alles 17.12.2018, mistõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi selles osas muuta. Samas ei ole maakohus eksinud, tuvastades teabe, s.o ärisaladuse, millise hoidmise kohustus tulenes kostjale töölepingu p-st 5.4 ja töösisekorraeeskirjade p-dest 8.1, 8.2, 8.2.1, 8.2.2, 8.2.3, 8.2.4, 8.2.5, 8.2.6, 8.2.7 ja 8.2.8. Tööandja tooteretsepte ja tootmisprotsesse saab pidada tööandja ärisaladuseks, nagu maakohus õigesti tuvastas, sest need ei ole üldteada ega kergesti kättesaadavad, toodete retseptid ja nendel põhinevate toodete tootmisprotsess on välja töötatud mitmete aastate jooksul, tehtud on kulutusi arendustööle, teabel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ning hagejal kui tööandjal on olnud ka soov hoida teavet salajas, rakendades selleks vastavaid meetmeid.
47.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas töölepingu p-s 5.6 sisalduv kokkulepe, et juhul, kui töötaja rikub lepingu kehtimise ajal või pärast töölepingu lõppemist p-s 5.4 kirjeldatud kohustusi, hüvitab töötaja tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, on kehtiv. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et leppetrahvi kokkulepe, mis on sõnastatud kuni töötaja kuue kuu keskmise töötasuna, on piisavalt määratlemata. Kuna töötajale on teada tema töölepingus kokku lepitud kuutasu ja töötajale on teada keskmine töötasu, mis talle tehtud töö eest makstakse, siis on ka kokkulepitud võimalik leppetrahvi suurus ettenähtav, mõlema poole jaoks kerge vaevaga välja arvutatav ja kontrollitav. Pooled leppisid kokku leppetrahvi tasumises puhuks, kui töötaja rikub töölepingu p-s 5.4 kirjeldatud kohustusi. Maakohus tuvastas kostjale etteheidetavad töölepingu p-s 5.4 kokkulepitud rikkumised, mis andsid tööandjale õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks. Asjaolu, et töötaja väidete kohaselt on rohelise seebi valmistamisega võimalik igaühel hakkama saada, sest selle koostis ja valmistamisprotsess on kättesaadav nii keemiaõpikutest kui internetist, ei lükka ümber töötaja kohustust hoida tööandja ärisaladust, milles rohelist seepi kasutakse ja kasutamist arendatakse tööandja toodetes, mille avalikustamist ühe osana ärisaladusest tööandja töötajale ette heidab.
48.Pooled ei vaielnud selle üle, et tööandja esitas töötajale 23.03.2020 leppetrahvi nõude töölepingu p 5.6 alusel mõistliku aja jooksul töötaja rikkumistest teada saamisel ning töötaja andis nõusoleku leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega. Kolleegiumi arvates ei saa aga nõustuda tööandjaga, et leppetrahvi nõude tasaarvestamisest on võimalik tuletada töötaja
2-20-5387 nõusolekut leppetrahvi tasumiseks suuremas ulatuses kui see tasaarvestati. Töötaja vaidleb hageja leppetrahvi nõudele vastu.
49.Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti järeldanud, et töötaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annavad alust leppetrahvi vähendada. Kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Töötaja on taotlenud leppetrahvi vähendamist.
50.Leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (RKTKo 06.04.2018, 2-15-3965, p 31). Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata eelkõige lähtuvalt sellest, mis eesmärgil leppetrahv lepingus kokku lepiti (RKTKo 06.04.2018 2-15-3965, p 32). Ühelt poolt võib leppetrahv olla võlgniku suhtes kohustuse täitmise sunnivahend (leppetrahvi preventiiv- ehk survefunktsioon) ning teiselt poolt võib leppetrahv täita lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise tagamise funktsiooni (RKTKo 14.06.2005 3-2-1-66-05, p 13). Maakohus on õigesti tuvastanud, et leppetrahvi kokkulepe töölepingu p-s 5.6 sõlmiti eelduslikult mõlemat eesmärki silmas pidades, kuid kolleegiumi arvates siiski eelkõige töötaja võimaliku lepingurikkumise sanktsioneerimiseks (survefunktsioon), et töötaja ei avaldaks tööandja ärisaladust.
51.Arvestades, et leppetrahvi nõuab tööandja töötajalt, siis töösuhte õigustatud huve silmas pidades on põhjendatud arvata, et nõutav leppetrahv kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, kus töötaja on selleks teinud kuus kuud tööd, on ebamõistlikult suur. Võlasuhtes loetakse VÕS § 7 lg 1 järgi mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse VÕS § 7 lg 2 kohaselt võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Tööandja on esile toonud, et hagejal on tekkinud kostja rikkumise tõttu kahju, mis on järeldatav sellest, et hageja konkurendi, kellele kostja ärisaladust avaldas, kasum on kasvanud. Samas kostja rikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju täpset suurust ei ole võimalik käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal tuvastada. Kolleegiumi arvates on töölepingulises suhtes leppetrahvi nõue 11 495 eurot ebaproportsionaalselt suur võrreldes lepingus kokku lepitud kostja ühe kuu keskmise töötasuga 1915,83 eurot nii survefunktsioonina kui ka kahju hüvitamise ning täitmise tagamiseks olukorras, kus kahju suurust pole võimalik täpselt tuvastada. Pooled ei vaielnud selle üle, et keskmine ühe kuu töötasu, millest leppetrahvi summa on arvestatud, on 1915,83 eurot. Lähtudes eeltoodust peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja leppetrahvinõuet maksimaalses ulatuses poolte huve kaaludes vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel 50% võrra, s.o 5747,50 euroni. Ringkonnakohtu hinnangul on see piisavalt mõjus sanktsioon ärisaladuse hoidmise rikkumise keelu eest ja ka tööandjale kahju hüvitamiseks olukorras, kus tööandjal tekkinud kahju suurust pole võimalik välja arvestada.
52.Kuna töötaja on andnud nõusoleku leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega 1731,53 eurot, siis jääb tööandja nõude suuruseks pärast tasaarvestust 4015,97 eurot (5747,50 – 1731,53). Seega tuleb tööandja leppetrahvi nõue rahuldada osaliselt ning töötajalt tuleb tööandja kasuks välja mõista 4015,97 eurot. Kuna ringkonnakohus vähendab käesoleva otsusega leppetrahvi suurust, tuleb sellest lähtuvalt muuta ka viivisearvestust ning töötajalt tuleb tööandja kasuks välja mõista põhinõudelt 4015,97 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o 09.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
2-20-5387
53.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 13.04.20220 määrusega on tööandja hagi tagamiseks töötajale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) IV jakku esimesele vabale järjekohale kantud kohtulik hüpoteek summas 15 544,55 eurot. Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis rakendatud hagi tagamise abinõude kohta seisukohta võtnud. Ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada. Kuna hagi tagamise abinõu on seatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja tööandja nõue osaliselt rahuldatakse, siis on põhjendatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kuni praeguse otsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
54.Maakohus rahuldas tööandja hagi täies ulatuses ja jättis töötaja hagi rahuldamata ning sellest lähtudes jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel töötaja kanda. Ringkonnakohus rahuldab tööandja hagi osaliselt ning muudab TsMS § 173 lg 3 esimesest lausest lähtudes seetõttu menetluskulude jaotust. Töötaja hagi rahuldamata jätmise korral peaksid TsMS § 162 lg 1 alusel jääma menetluskulud töötaja kanda ja tööandja hagi osalise rahuldamise korral (rahuldamise ulatus 50%) peaksid TsMS § 163 lg 1 alusel jääma menetluskulud 50% ulatuses töötaja kanda ja 50% ulatuses tööandja kanda. Kuna käesoleva otsusega rahuldatakse tööandja põhinõue 50% ulatuses, maakohtu otsus töötaja hagi rahuldamata jätmise osas jääb muutmata, seega on töötaja hagi jäetud rahuldamata 100% ulatuses, siis oleks kolleegiumi arvates põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud 25% ulatuses tööandja kanda ja 75% ulatuses töötaja kanda. Käesoleval juhul esineb piisav põhjus jätta tööandja taotlusel siiski ka ringkonnakohtus kantud käekirjaekspertiisi kulud TsMS § 163 lg 1 alusel töötaja kanda. Selline kulude jaotus on põhjendatud, sest töötaja esitas põhjendamatult enda allkirja ehtsuse vaidlustamiseks väited, millest tulenevalt olid kantud kostja allkirja ehtsuse kindlaks tegemisega seotud käekirjaekspertiisi kulud. Seega jätab kolleegium ringkonnakohtus kantud käekirjaekspertiisi kulud töötaja kanda ja ülejäänud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 25% ulatuses tööandja kanda ja 75% ulatuses töötaja kanda.
55.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
56.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.