lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-17436/73

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-17436/73
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1266
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17436

Tsiviilasi

Kohtu algatusel täisealisele isikule eestkoste seadmise ja eestkostja määramise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Suvorova Eestkosteasutus Rapla vald (Rapla Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 28.03.2024 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud X menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.X (puudutatud isik) esitas 11.12.2023 Tartu Maakohtule avalduse enda üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt ei tule ta enda ega oma rahadega toime. Ta ei suuda maksta arveid ega osta endale vajalikke ravimeid. Tal on diagnoositud paranoiline skisofreenia ning tal on ka alkoholisõltuvus.
2.Tartu Maakohtu 27.12.2023 määrusega anti X avaldus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
3.10.01.2024 saatis puudutatud isik kohtule e-kirja, milles soovis oma avalduse tagasi võtta.
4.Maakohus edastas 15.01.2024 eestkostevajaduse väljaselgitamiseks.

eestkosteasutusele

järelpärimise

puudutatud

isiku

5.Eestkosteasutuse 24.01.2024 vastuse kohaselt on isikule eestkoste seadmine vajalik.
6.Maakohus võttis 25.01.2024 määrusega avalduse menetlusse, andis puudutatud isikule riigi õigusabi ning määras kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
7.26.02.2024 kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia, kaasuvana vaimne alaareng käitumishäiretega ehk nõrgamõistuslikkus ning lisaks toimetulekut ja käitumist tugevalt mõjutav alkoholisõltuvus. Isik ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Tema vaimne seisund ei luba tal teha tehinguid ega teostada valimisõigust. Ta ei saa aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eksperdi arvates on vajalik puudutatud isikule eestkostja määramine mitte vähem kui viieks aastaks.
8.Määratud esindaja toetas oma 27.02.2024 seisukohas eestkoste seadmist. Puudutatud isik on piiratud teovõimega isik, kes oma vaimse seisundi tõttu vajab eestkostet ja seda kõigi tehingute ja asjaajamiste osas. Eestkoste tuleks määrata vähemalt viieks aastaks.
9.Eeskosteasutuse 11.03.2024 seisukoha kohaselt vajab puudutatud isik eestkostet. Tal on võlad ning ta ei oska oma rahaasju planeerida. Eestkoste määramisel tuleks jätta pisitehingute teostamise õigus 50 euro ulatuses kuus, sest vastasel juhul kulutab ta kogu vaba raha enamjaolt alkoholi peale. Lisaks tuleb leida võimalused võlgnevuste tasumiseks. Ta elab sotsiaalpinnal, sest ei ole võimeline endale iseseisvalt püsivat elukohta leidma ja seda pidama. Isik vajab järelevalvet ja juhendamist rahaplaneerimise ja elukorralduslike küsimuste lahendamisel ja planeerimisel.
10.Maakohus kuulas 26.03.2024 puudutatud isiku, talle määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja ära. Puudutatud isik avaldas, et tal ei ole eeskoste seadmise vastu midagi ning ta on nõus, et eestkostjaks määratakse Rapla vald. Tal on õde, kes elab Soomes ja vend, kes elab Tartumaal. Eeskosteasutuse sõnul peaks eestkostjaks olema isik, kes elab lähedal ning saaks puudutatud isikut pidevalt toetada. Menetlusosalised nõustusid, et eestkoste määramisel ei ole vaja õde ja venda menetlusse kaasata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11.Maakohus seadis puudutatud isiku üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks Rapla valla (Rapla Vallavalitsuse kaudu). Maakohus määras, et puudutatud isikul on õigus teha eestkostja nõusolekuta tehinguid kuni 120 euro väärtuses kuus selleks vabade vahendite olemasolul. Eestkostja ülesanneteks on: 1) eestkostetava kõikide asjade ajamine, vajadusel perekonnaseadusest tulenevalt kohtu nõusolekul; 2) eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine; 3) hoolitsemine selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid; 4) eestkostetava esindamine. Maakohus määras, et puudutatud isik on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja hääleõiguslik, kuid ei või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid, sest ta ei saa aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus märkis, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 02.04.2029. Kuna puudutatud isik ei ole kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ega neid juhtima, on tema teovõime piiratud ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kohus arvestas menetluses kogutud tõenditega ja puudutatud isikuga kohtumisel kujunenud veendumusega. Puudutatud isik ei tule oma terviseprobleemide tõttu iseseisvalt toime oma igapäevaeluga, ta ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida, pole võimeline kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Ekspertiisiakti alusel tuvastas kohus, et puudutatud isik ei saa aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike toimingute õiguslikest tagajärgedest. Arvestades puudutatud isiku tervisliku seisundi püsivat iseloomu, tuleb eestkoste seada viieks aastaks määruse tegemisest arvates (TsMS § 526 lg 3). Puudutatud isikul ei ole adekvaatset ülevaadet enda sissetulekutest ega oskust raha kasutamist planeerida. Ta kulutab raha liialt ja mittevajalikele asjadele, nt alkoholile ning on võimalus, et teised isikud kasutavad teda rahaasjades ära. Puudutatud isik ei oska eelarvet planeerida ega sellest kinni pidada. Eestkostetavale tuleb jätta õigus teha pisitehinguid, kuna ta saab raha kasutamisest aru nii palju, et poes väiksemaid sisseoste teha. Mõistlik on jätta puudutatud isikule iseseisvaks kasutamiseks 120 eurot kuus selleks vabade vahendite olemasolul. Puudutatud isikule tuleb alles jätta valimisõigus. Kuna kõik menetlusosalised on seda põhjendatuks pidanud, tuleb eestkostjaks määrata Rapla vald (Rapla Vallavalitsuse kaudu). Määruskaebus
12.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik oskab ise rahaga ümber käia, ta on aastaid üksinda elanud ning oma rahaasjadega ise hakkama saanud. Ta on maksnud korterite üüri ja ostnud toitu. Tal on diagnoositud skisofreenia, kuid talle tehakse regulaarselt süste. Ta ei ole hull ja oskab raha õigesti kasutada. Menetluse edasine käik
13.Puudutatud isikule määratud esindaja ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
16.Maakohus leidis õigesti, et esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isikule eestkoste seadmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda. Maakohus järeldas põhjendatult, et puudutatud isik ei tule terviseprobleemide tõttu iseseisvalt toime oma igapäevaeluga, ta ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning pole võimeline kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Maakohus leidis, et puudutatud isik on TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu järeldustes kahelda. Asja materjalidest nähtuvalt ei oma puudutatud isik ülevaadet oma rahaasjadest ning ei oska rahaga ümber käia. Eeskosteasutus on välja toonud, et puudutatud isik on võtnud erinevaid laene ning tal on mitmeid võlgnevusi. Selle asemel, et võlgnevusi tasuda või elamispinna eest maksta, kulutab ta kogu sissetuleku toidule, alkoholile, tubakale ja muule ebavajalikule (nt 07.02.2024 soetas ta endale sülearvuti). Puudutatud isikul on keeruline igapäevaeluga toime tulla ja ta vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja juhendamist. Maakohus on ka piisavalt põhjendanud, miks tuleks jätta puudutatud isikule iseseisvaks kasutamiseks 120 eurot kuus ning nimetatud summa suurendamiseks puudub puudutatud isiku senist käitumist arvestades alus. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
17.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium