Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-13248
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus G.O paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.08.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
G.O määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399), esindaja Maria Volkmann Puudutatud isik: G.O (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.08.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 14.08.2025 Harju Maakohtule taotluse G.O (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks.
1.1.Puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus alates 13.08.2025, kus tema suhtes rakendati alates kell 15.13 tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Puudutatud isiku psüühikahäirest tulenev ebaadekvaatne käitumine ja toimetulematus oli ohtlik ümbritsevatele ja temale endale. Puudutatud isik ei olnud võimeline ravivajadust hindama. Ei olnud alust prognoosida puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel.
1.2.Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse järgi selgitasid raviarstid, et puudutatud isik viibis esimest korda avaldaja psühhiaatriakliinikus ravil. Puudutatud isik elab koos abikaasa ja kahe lapsega (15-aastane ja 4-aastane). Puudutatud isik pöördus 2025. a veebruaris abikaasa algatusel psühhiaatri vastuvõtule, siis tal diagnoositi luululine häire (F22.0) ning alustati antipsühhootilist ravi. Puudutatud isik võttis medikamentoosset ravi kuu aega naise survel, misjärel katkestas omavoliliselt ravi. Puudutatud isik pöördus järgmisena psühhiaatri vastuvõtule 2025. a juunis, mil psühhiaatri sissekandes on kirjeldatud, et isik on veendunud, et abikaasa petab teda korduvalt alates 2023. a novembrist. Isik esitas üksikasjalikke kirjeldusi oma tähelepanekutest ja jälgimisest (nt audio-salvestused, autode liikumise jälgimine maja ümbruses), kuid kinnitas korduvalt, et tal puuduvad tõendid, samas ta teadis toimuvaid petmisi. Puudutatud isikul puudus haiguskriitika, tal soovitati antipsühhootilise raviga taasalustada. Puudutatud isik hakkas ravimeid tarbima igapäevaselt, kuid nädal aega tagasi katkestas taas ravi. Seekord toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa politsei ja kiirabiga. Kiirabi kutsus puudutatud isikule isiku korteri omanik puudutatud isiku agressiivse ja ebaadekvaatse käitumise tõttu. Puudutatud isik ründas korteriomanikku füüsiliselt, lõi rusikaga vastu pead, kuna ta oli veendunud, et korteriomanikul on tema naisega suhe ja kaamerad korteris nende jälgimiseks. Korteriomanik viidi kiirabiga haiglasse. Puudutatud isik oli kiirabi saabumisel rahulik ja vastupanu ei osutanud. Puudutatud isik eitas valvepsühhiaatri vastuvõtul varasemat ebaadekvaatset käitumist, oli dissimileeriv ja enda käitumist õigustav. Valvepsühhiaater hospitaliseeris puudutatud isiku täpsustamata psühhootilise episoodiga nii teda ennast kui ka ümbritsevaid ohustava ebaadekvaatse, ettearvamatu ja agressiivse käitumise ja muu abi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega 13.08.2025 kell 15.13. Puudutatud isiku seisund ei olnud avalduse esitamise ajaks oluliselt paranenud. Isik oli situatsioonis desorienteeritud, eitas oma varasemat ebaadekvaatset käitumist ja avaldas armukadedusluulu. Isik oli dissimuleeriva hoiakuga, üritas olukorda ratsionaliseerida ja eitas psühhiaatrilisi kaebusi. Tema tahteaktiivsus oli psühhoosist juhitud. Puudutatud isik avaldas soovi koju naasta. Tal haiguskriitika puudus. Puudutatud isiku abikaasa tundis muret enda ja laste ohutuse pärast. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire – täpsustamata psühhootiline häire (F23.9). Isiku käitumine oli raskest psüühikahäirest mõjutatuna ebaadekvaatne ja ettearvamatu, mille tõttu oli ta ravita jäämisel ohtlik iseendale ja ümbritsevatele.
2.Maakohus kuulas 15.08.2025 puudutatud isiku ära psühhiaatriakliinikus.
3.Maakohus rakendas 15.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 13.08.2025 kell 15.13 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest kuni 17.08.2025 kella 2
2-25-13248 15.13-ni või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire – täpsustamata psühhootiline häire (F23.9). Tema käitumine on raskest psüühikahäirest mõjutatuna ebaadekvaatne ja ettearvamatu, mille tõttu on ta ravita jäämisel ohtlik iseendale ja ümbritsevatele. Tema seisund vajab täpsustavaid uuringuid. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Puudutatud isik ei olnud oma psüühilise seisundi tõttu võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut ega kontrollima oma käitumist. Puudutatud isik vajas psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis oli võimalik ainult statsionaari tingimustes. Menetluse edasine käik
4.Avaldaja andis 16.08.2025 kohtule teada, et puudutatud isiku seisund ei olnud muutunud. Puudutatud isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel oli ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas 16.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, lubades kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 13.08.2025 kella 15.13-st kuni 22.09.2025 kella 15.13-ni või mõne eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
6.Maakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused on täidetud. Kogutud tõendite ja arstide arvamuse kohaselt vajas puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei olnud pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja tuvastada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikus.
7.1.Puudutatud isik arvab, et maakohus toetus põhjendamatult vaidlustatud määruse tegemisel peamiselt puudutatud isiku abikaasa kontrollimata väidetele. Puudutatud isiku abikaasa ei ole abikaasade omavahelise konflikti tõttu objektiivne ega usaldusväärne tõendiallikas. Väär on abikaasa väide, et lapsed kardavad isa, sest mõlemad lapsed on puudutatud isikuga ravi ajal suhelnud ja ootavad teda koju. Ka valvepsühhiaatri poolt kohtule esitatud kaherealine arvamus, arvestades ka asjaolu, et valvepsühhiaater ei ole puudutatud isiku raviarst, ei ole piisav selleks, et otsustada isiku tahtest olenematu ravi jätkamine. Ka raviarsti arvamus põhineb üksnes puudutatud isiku abikaasa subjektiivsetel väidetel.
7.2.Välistatud ei ole, et puudutatud isiku väited tema abikaasapoolsete abielurikkumiste kohta ei vasta tõele. Need asjaolud puudutatud isiku käitumist küll ei õigusta, kuid sellisel juhul ei ole tegemist psühhiaatrilise probleemiga, mis annaks aluse tema suhtes tahtest olenematud ravi kohaldamiseks. Juhul kui puudutatud isikul oligi naabriga konflikt, siis 3
2-25-13248 menetluse käigus on võimalik välja selgitada, kes seda alustas ja kes ületas piire. Hetkel puudub alus väita, et puudutatud isik mingi konflikti alustas ja piire ületas.
7.3.Ei vasta tõele, et puudutatud isik ravimeid ei tarbi. Puudutatud isik tarbib ravimeid vabatahtlikult, kuna ta mõistab, et vastasel korral peab ta viibima veelgi kauem raviasutuses ning see seab ohtu tema töökoha. Kuna puudutatud isik on hinnatud spetsialist, siis oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui puudutatud isik kaotaks sundravil viibimise tõttu töökoha ja sissetuleku ning ei saaks seetõttu oma laste ülalpidamisest osa võtta. Puudutatud isik on adekvaatne ja tajub ümbritsevat adekvaatselt. Arst ei ole esitanud ka ühtegi põhjendust, kas ja miks on vajalik just 40-päevane mitte lühem ravi. Menetlusosaliste seisukohad
8.Avaldaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, s.o täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9). Tema käitumine on juhitud täiel määral psühhoosielamustest ja kiivusluulumõtetest. Ta on ohtlik nii enesele kui ka ümbritsevatele. Puudutatud isik ründas psühhootilistel ajenditel füüsiliselt korteriomanikku, süüdistab ning jälitab abikaasat ja korteriomanikku. Puudutatud isikul on luululistel ajenditel teiste suhtes agressiivselt ja ründavalt käitudes oht sattuda ka ise vägivalla ohvriks. Kuna puudutatud isik ei järginud ravisoovitusi ambulatoorses ravis ning keeldus ravikoostööst haiglatingimustes, on vajaliku ravi teostamine võimalik vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega. Kolleegium leiab, et praegusel juhul olid puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud, sest maakohus oli puudutatud isiku isiklikult ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1), esitatud oli psühhiaatrite arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus oli sunnimeetme kohaldamist piisavalt põhjendanud (vt RKTKm 19.12.2018, 2-18-11917, p 21). Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9) ning oma psüühikahäirest tulenevalt ei olnud puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama.
12.Maakohus leidis põhjendatult, et PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatu kohaselt võis puudutatud isik haiglaravita jäämisel olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele ning et ohtlikkus oli pigem kindel kui tõenäoline.
12.1.Raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt avaldas puudutatud isik laialdasi kiivusluulumõtteid. Tema käitumine oli täiel määral psühhoosielamustest juhitud, mis päädis vahetult enne haiglasse sattumist korteriomaniku füüsilises ründamises ning abikaasa ja 4
2-25-13248 korteriomaniku laialdases jälitamises ja petmises süüdistamises (dtl 70). Ta on ohtlik nii enesele kui ka ümbritsevatele. Puudutatud isikul on luululistel ajenditel oht käituda teiste suhtes agressiivselt ja ründavalt ning seetõttu oht ka sattuda ise vägivalla ohvriks. Lisaks väljendus puudutatud isiku ohtlikkus haiguskriitika puudumises, mis on ohtlik nii tema enda kui ka teiste isikute elule ja tervisele. Ka Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1).
13.Kolleegiumi hinnangul oli antud juhul täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi ei oleks olnud küllaldane. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite arvamust, ei nähtu, et väljaspool raviasutust oleks olnud tagatud korrektne ravimite manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine. Arvestades puudutatud isiku senist käitumist – toetusravi välja ostmata jätmist, korduvat haiglavälist ravimite manustamise katkestamist ning haiguskriitika puudumist, ei ole usutav tema kinnitus, et ta tarvitab ravimeid vabatahtlikult.
14.Eelnevast tulenevalt olid maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud TsMS § 534 lg-test 1 ja 5 ning PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks.
15.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohus toetus põhjendamatult vaidlustatud määruse tegemisel peamiselt puudutatud isiku abikaasa kontrollimata väidetele puudutatud isiku kohta. Kuigi seadusandja on kehtestanud ka nõude puudutatud isiku lähedaste isikute ärakuulamiseks, on kohtuniku kohustus kõiki tõendeid koostoimes hinnata, et otsustada isiku kinnisesse asutusse ravile paigutamise küsimus. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus on puudutatud isiku suhtes kinnisesse asutusse paigutamise eelduste täidetuse hindamisel lähtunud üksnes puudutatud isiku abikaasa esile toodud asjaoludest, vaid toimikust nähtub, et maakohus on tõendeid hinnanud kogumis. Maakohus on lisaks puudutatud isiku abikaasa avaldatule hinnanud ka puudutatud isiku raviarstide arvamusi ja nende esile toodud faktilisi asjaolusid. Maakohus on mh ära kuulanud puudutatud isiku enda.
16.Menetluskulude jaotuse osas on maakohtu määrus põhjendatud. määruskaebemenetluse kulud tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda.
Ka
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.