Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7827
Kohtuasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2024 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta (4 päeva) Harju Maakohtu 24.05.2024 määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta (kuni 40 päeva)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 22.05.2024 ja 24.05.2024 määruste resolutsioonid muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu määruste põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid
2-24-7827 rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 22.05.2024 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja isiku paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 21.05.2024 kell 04.13, kui puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
3.Avaldusele lisatud psühhiaatrite 22.05.2024 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus ravil kolmandat korda.
3.1.Esmakordselt vajas puudutatud isik ravi 25.04.2016–01.06.2016 ägeda skisofreeniataolise psühhootilise häire (F23.2) tõttu. Puudutatud isiku abikaasa märkas esmakordselt muutusi puudutatud isiku käitumises 2015. aasta mais, kui alkoholikasutamise järgselt muutus isik eriti kahtlustavaks ning avaldas jälitus- ja kiivusluulumõtteid. Puudutatud isik jälgis kõrgendatud tähelepanuga oma abikaasat, arvas, et naabrid jälgivad teda, tema telefoni kuulatakse pealt, pere on ohus, töökaaslased suhtuvad temasse halvasti ning lubas ülemuse politseisse kaevata. 2016. aasta aprillist avaldas puudutatud isik, et ei jaksa tööd teha, töö on raske, ei sobi ja töökohas sahkerdatakse. Isik rääkis peas olevast segadusest ning et ta kuuleb hääli ja näeb asju, mida teised ei näe. Öösiti isik enam magada ei saanud. Puudutatud isiku meeleolu kõikus, kohati oli taibutu olekuga, ajuti omas maalimas, ei leidnud tavapäraseid asju üles ja tegi ebarealistlikke tulevikuplaane. Isik tundis majas halba energiat, mistõttu tahtis kohe ära kolida, käitus sageli ettearvamatult ja agressiivselt. Isik pöördus lähedaste saatel valvepsühhiaatri vastuvõtule ning ta suunati valvetuppa, kus isik hospitaliseeriti tahtest olenematus korras valvepsühhiaatri otsusega, mida pikendati kohtu poolt 40 päevani. Ravil oli puudutatud isik formaalse kontaktiga, kahtlustava ja umbuskliku olekuga, kõneles õõnsalt ja avaldas kuulmismeelepetteid. Antipsühhootilise raviga isiku kontakt mõnevõrra paranes ning haiglast lahkudes isik meelepetteid ei avaldanud, oli tasakaalukam ja jätkas ravi ambulatoorselt. Ravimeid tarvitas puudutatud isik abikaasa sõnul 2016. aasta lõpuni abikaasa meeldetuletamisel. Pärast abielulahutust 2017. aasta veebruaris puudutatud isik enam antipsühhootilist ravi ei tarvitanud, aga arsti vastuvõttudel siiski käis. Eksabikaasa sõnul oli puudutatud isik püsimatu, ärev, ärrituv, pinges ning tema avaldused olid ennast kordavad ja sisutühjad. Naise sõnul ei mõistnud isik, et on lahutatud.
3.2.Teistkordselt viibis isik tahtest olenematul haiglaravil 30.11.2018–02.02.2018. Sellele eelnevatel kuudel jälitas isik ja kontrollis eksabikaasat, esitas tingimusi, oli ähvardav, manipuleeriv ning sekkus etteteatamata eksabikaasa eraellu. Selgitusi ja veenmisi puudutatud isik ei mõistnud, oli süüdistav ja kiivas. Isik toodi haiglasse, kuna ta jälitas eksabikaasat autoga, ründas teda verbaalselt, ähvardas, väljendas kiivusemõtteid, tekitas korduvalt kesklinnas
2-24-7827 liiklusohtlikke olukordi ning sõitis ootamatu manöövri käigus teisele autole sisse. Sündmuskohalt toodi puudutatud isik kiirabiga psühhiaatriakliiniku valvetuppa ja hospitaliseeriti tahtest olenematu ravi otsusega, mida pikendati kohtumäärusega nii 40 päevani kui ka kolme kuuni. Raviga äge psühhoos taandus, kuid sisulist haigustaju isikul ei kujunenud. Puudutatud isikule kohaldati antipsühhootilist ravi süstitava pikatoimelise preparaadiga (paliperidoon). Süste käis isik regulaarselt saamas 2020. aasta veebruarini, seejärel katkestas isik ravi omaalgatuslikult. 2020. aasta oktoobris pöördus isik viimati psühhiaatri vastuvõtule, kuid keeldus ravist. Teadaolevalt ei ole isik enda eluga toime tulnud, elab kui kodutu, töökohti ei suuda pidada ja sissetulekut ei ole.
3.3.Käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik 21.05.2024. Hospitaliseerimise eelselt, 21.05.2024, helistas puudutatud isiku ema häirekeskusesse, kuna puudutatud isik lukustas ta elukohast välja. Varem on puudutatud isik ema suhtes agressiivne olnud ja tõuganud teda. Puudutatud isiku ema arvas, et puudutatud isik tuleb talle kallale, mistõttu läks ta elukohast välja. Puudutatud isik lukustas ukse ja ei avanud seda ega vastanud kõnetamisele, mistõttu pidi päästeteenistus akna kaudu sisenema. Saabunud kiirabi suhtes käitus puudutatud isik agressiivselt, sõimas, ei lubanud end üle vaadata ja eitas terviseprobleeme. Puudutatud isik toodi kiirabi ja politsei korras psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus ta samuti eitas igasugust haigestumist. Eelnevalt juhtunu kohta väitis isik, et ema tuli teda noaga ähvardama, ema on nikotiinik ja alkohoolik ning hoopis teda peaks ravile tooma. Puudutatud isik kõneles kiire katkematu monoloogina, vaidles, süüdistas ja oli luululine. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku raskest psüühikahäirest (skisofreenia, F.20) tuleneva ümbritsevaid ohustava agressiivse käitumise tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 21.05.2024 kell 04.13. Kuna isik oli jätkuva agiteeritud, allumatu, ründava käitumisega ning kuna muud deeskalatsioonimeetodid ei toonud tulemust, siis rakendati isiku suhtes mehhaanilist ohjeldamist 21.05.2024 kell 04.25 kuni kell 10.10.
3.4.Käeolevaks ei ole puudutatud isiku seisund muutunud, ta on pinges, kõneleb resoneerselt, tema avaldused on tühjad, mõttekäik takerduv ja probleemidest rääkimisest keeldub. Isik on ennastõigustav ja kergesti ägestuv. Isik on ema suhtes paranoiline, süüdistav ning väidab, et ema vehkis kodus noaga, mistõttu ajas ta ema korterist välja. Vestluse käigus isik korduvalt vihastab ning lõpuks tõuseb püsti ja lahkub. Haiguskriitika puudub – isik leiab, et ta on terve ja ravi ei vaja.
3.5.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F.20). Puudutatud isiku käitumine on olulisel määral mõjutatud temal esinevatest psühhootilistest elamustest, mille tõttu on ta olnud ettearvamatu ja impulsiivne. Isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna teistele (viimasel ajal on olnud agressiivne ema suhtes, tõuganud teda, lukustanud elukohast välja; varem on korduvalt psühhoosi ägenedes ümbritsevate suhtes agressiivne olnud; käesolevalt vajas agiteeritud käitumise tõttu mehhaanilist ohjeldamist) ja enesele (agressiivse käitumisega võib esile kutsuda ka agressiivsust enda vastu). Psühhoosi ägenemise tõttu ei ole puudutatud isik võimeline otsustama enda ravi üle ega andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Puudutatud isiku seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel.
4.Eeltoodut arvesse võttes palus avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamine) haiglatingimustes 40 päeva vältel arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
2-24-7827
5.24.05.2024 selgitas avaldaja, et esineb tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus, kuna puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele inimestele. Harju Maakohtu 22.05.2024 ja 24.05.2024 määruste põhjendused
6.Harju Maakohtu 22.05.2024 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning anti luba kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 21.05.2024 kell 04.13 kuni 25.05.2024 kell 04.13. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
6.1.22.05.2024 määruse põhjenduste kohaselt esinevad käesoleval juhul asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus viitas PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F.20), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Puudutatud isik on agressiivne ema, samuti teiste isikute, sh kiirabi ning eksabikaasa suhtes. Puudutatud isik eitab probleemi ja pigem süüdistab ema, kes olevat teda noaga ähvardanud. Puudutatud isik on luululine, vaidleb ja süüdistab. Puudutatud isik ei ole võimeline andma teadvat nõusolekut, keeldub abist, on paranoiline ema suhtes. Puudutatud isik ei tule enda eluga toime, elab kui kodutu, töökohti ei pea ning sissetulekut ei oma. Arvestades isiku psüühikahäiret ning asjaolu, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb kohaldada esmast õiguskaitsevahendit.
7.Harju Maakohtu 24.05.2024 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o alates 21.05.2024 kell 04.13 kuni 30.06.2024 kell 04.13 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
7.1.24.05.2024 määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset pikendada. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ning asjaolu, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel.
7.2.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 22.05.2024. Puudutatud isik avaldas advokaadi tutvustamisel, et see ei ole tema advokaat ja lubas kohe apellatsioonkaebuse esitada. Puudutatud isik oli ärakuulamisel väga üleolev ega nõustunud ravile jääma. Puudutatud isik leidis, et ravi vajab hoopis tema ema. Puudutatud isiku arvates tuli ema talle une pealt noaga kallale ja lõi teda noaga. Seetõttu kutsus isik politsei ja kiirabi ning jättis ema ukse taha.
2-24-7827
7.3.Kohus kuulas ära raviarsti, kes jäi esitatud taotluse juurde. Raviarst avaldas, et puudutatud isik sattus esimest korda haiglasse 2016. aastal seoses nägemis- ja meelepetetega. Puudutatud isik käitus agressiivselt, jälitas eksabikaasat, tekitas liikluses kaose ja ta toodi politseiga haiglasse. Isik lõpetas ravi, kuna enda arvates ei olnud ta haige. Puudutatud isik tööl ei käi ja elab ema juures, kellele ta läks kallale. Puudutatud isikuga sisuliselt kontakti ei saa, isik leiab, et ta ei peaks ravile jääma.
7.4.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks. Arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
7.5.Puudutatud isiku ärakuulamisel veendus kohus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Haiglaravita jäädes on puudutatud isik käesoleval ajal ohtlik nii iseendale kui ka teistele (k.a oma emale, kelle juures ta elab). Puudutatud isik ei ole võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima enda käitumist. Puudutatud isiku ohtlikkus enda elule ja tervisele lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isiku raviarsti arvamuse kohaselt on vajalik tahtest olenematu ravi pikendamine, sest puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Seega ei ole puudutatud isiku seisund alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu 22.05.2024 ja 24.05.2024 määrused tühistada.
9.Puudutatud isiku puhul ei ole täidetud PsAS §-s 11 ette nähtud eeldused kinnisesse asutusse paigutamiseks. Hospitaliseerimisele eelnenud sündmused ei ole kajastatud õigesti. Puudutatud isik kinnitab, et tegelikult tema magas rahulikult, kui tema alkoholijoobes ema püüdis teda une pealt noaga rünnata. Ta suutis selle rünnaku peatada. Politsei oli väljakutsel kontrollinud asjaosaliste joovet ja puudutatud isiku kinnitusel tuvastati emal joove, samuti tuvastati, et puudutatud isik oli kaine. Seega ei olnud puudutatud isik ohtlik endale ega teistele, mistõttu on tema kinnisesse asutusse paigutamine põhjendamatu. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Antud juhul olid täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1.
10.1.Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isiku vaimses seisundis ilmneb skisofreeniale omane sümptomaatika. Isik on paranoiline, pinges, ümbritsevate suhtes süüdistav, tema mõttekäik on resoneerne, iseennast kordav ja targutav. Selgitusi isik ei mõista, teeb tühje avaldusi, on luululiselt veendunud, et Eesti riik võlgneb talle suuri rahalisi summasid süstemaatilise tagakiusu pärast. Isik avaldab luulumõtet, et tema korduvate kinnipidamiste taga on suuremat sorti vandenõu.
10.2.Haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Varem on puudutatud isik psühhoosielamustest ajendatuna käitunud ahistavalt ja ründavalt eksabikaasa suhtes. Käesolevalt toodi isik haiglasse, kuna ohustas oma ema
2-24-7827 turvalisust, lukustades ema oma elukohast öösel välja. Isik ei avanud ust ka politseile, mistõttu pidi päästeteenistus akna kaudu sisenema. Kiirabi suhtes käitus isik agressiivselt, sõimas ja ei lubanud end üle vaadata. Hospitaliseerimisel osutus puudutatud isiku jätkuva agiteeritud, allumatu ja ründava käitumise tõttu vajalikuks tema mehhaaniline ohjeldamine. Rahutu, sõimleva, ähvardava ja korraldustele allumatu käitumise tõttu on isiku suhtes mehhaanilist ohjeldamist rakendatud ka 24.05.2024. Agressiivse käitumisega võib isik esile kutsuda ka agressiooni enda vastu.
10.3.Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta eitab vaimse tervise probleemide olemasolu. Ravimite võtmist isik vajalikuks ei pea ning haiglaravivajadust ei tunnista. Isikule vajaliku psühhoosivastase ravi tagamine on käesolevalt teostatav vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel koosmõjus §ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid maakohtu määruste põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab ja täiendab siiski maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist.
14.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
15.Asja materjalidest nähtuvalt viibib puudutatud isik kolmandat korda haiglaravil avaldaja psühhiaatriakliinikus. 2016. aastal haiglaravil viibides diagnoositi puudutatud isikul äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2). Käesolevalt on puudutatud isik hospitaliseeritud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 21.05.2024 kell 04.13. Psühhiaatrite CR ja PT 22.05.2024 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F.20). Puudutatud isik on paranoiline, ümbritsevate suhtes süüdistav, tema mõttekäik on resoneerne, iseennast kordav ja targutav ning puudutatud isik avaldab luulumõtteid. Puudutatud isiku käitumine on olulisel määral mõjutatud
2-24-7827 psühhootilistest elamustest, mille tõttu on ta olnud ettearvamatu ja impulsiivne. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
16.Riigikohus on selgitanud, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.Maakohus on märkinud, et haiglaravita jäädes on puudutatud isik käesoleval ajal ohtlik nii iseendale kui ka teistele (k.a oma emale, kelle juures isik elab) ning et puudutatud isiku ohtlikkus enda elule ja tervisele lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Maakohus märkis, et puudutatud isik on agressiivne ema suhtes, samuti teiste isikute, sh kiirabi ja eksabikaasa suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest isiku ohtlikkust iseendale. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Asjaolu, et avaldaja hinnangul võib isik oma agressiivse käitumisega esile kutsuda agressiooni enda vastu, ei ole asjaolu, mis annaks alust pidada isikut ohtlikuks iseendale PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib isik olla ohtlik ümbritsevate inimeste elule ja tervisele ning täiendab selles osas maakohtu määruste põhjendusi. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik 30.11.2018 hospitaliseerimise eelselt jälitanud, kontrollinud ja ähvardanud oma eksabikaasat. Puudutatud isik jälitas eksabikaasat autoga, ähvardas teda, tekitas korduvalt kesklinnas liiklusohtlikke olukordi ning sõitis ootamatu manöövri käigus teisele autole sisse. 21.05.2024 hospitaliseerimise eelselt on puudutatud isik olnud agressiivne oma ema suhtes ning teda tõuganud. 21.05.2024 arvas ema, et puudutatud isik tuleb talle kallale, mistõttu lahkus puudutatud isiku ema oma elukohast. 21.05.2024 kiirabi saabumisel käitus puudutatud isik agressiivselt ning oli 21.05.2024 psühhiaatrihaiglasse paigutamisel allumatu ja ründav, mistõttu rakendati tema suhtes mehhaanilist ohjeldamist 21.05.2024 kell 04.25 kuni kell 10.10. Rahutu, sõimleva, ähvardava ja korraldustele allumatu käitumise tõttu on puudutatud isiku suhtes mehhaanilist ohjeldamist rakendatud ka 24.05.2024. Eelnevatel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud kriteerium.
18.Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Puudutatud isik ei pea ravimite võtmist vajalikuks ning ei tunnista haiglaravivajadust, mistõttu ei ole ambulatoorne psühhiaatriline ravi rakendatav. Seega ei ole muu psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 ps 3 sätestatud eeldus.
19.Maakohtule menetlusnormide rikkumist ette heita ei saa. Maakohus on puudutatud isiku ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).
20.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt
2-24-7827 täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid muudetud ja täiendatud on maakohtu määruste põhjendusi.
21.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.