Järva valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus täisealise isiku X ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise pikendamiseks
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 12.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Järva vald (vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja GS Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik II: Y
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12.03.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pärnu Maakohtu 06.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1695 seati X (puudutatud isik I) üle eestkoste ja määrati eestkostjaks Järva Vallavalitsus tähtajaga viis aastat, st kuni 06.05.2026.
Maakohtu 17.03.2023 määrusega paigutati puudutatud isik I tema hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta.
nõusolekuta
2.Järva vald (avaldaja) esitas 28.02.2024 maakohtule avalduse puudutatud isiku I hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt suunati puudutatud isik I kohtumääruse alusel Hoolekandeteenused AS-i Merimetsa 3 üksuse juurde tähtajaga 06.04.2023 – 17.03.2024. Seoses teenuskohtade ümberkorraldamisega oli vaja isik paigutada ümber teise teenuseosutaja juurde. Alates 12.01.2024 viibib puudutatud isik I ööpäevaringsel erihooldusteenusel Sillamäe Tervise 17 üksuses.
2.1.Avaldaja esitas Merimetsa 3 üksuses toimunud 26-st juhtumist mõned kirjeldused. Puudutatud isiku I sõnul kinkis kaasklient talle 08.05.2023 pere ostetud asjad (arvuti, iPhone telefon, telefonilaadija, arvuti kõvaketas, kõrvaklapid, riided, jalanõud). Puudutatud isik I kutsus Merimetsa üksuse aia taha enda sõbranna, kellele salaja osa asjadest üle andis. Sõbranna viis asjad pandimajja ja tõi puudutatud isikule I raha saadud asjade eest. Tegevusjuhendajad jõudsid puudutatud isiku I toast konfiskeerida kaaskliendi kõlarid, jalanõud ja pusa. Kaaskliendile tekitati materiaalne kahju. Puudutatud isik I kogus 26.06.2023 nädala jooksul talle mõeldud ravimeid kokku, purustas need ja tõmbas ninna. Talle kutsuti kiirabi, sest vererõhk oli kõrge, pupillid laienenud, käed värisesid, näost oli valge ja higine ning enesetunne oli halb. Kiirabi viis puudutatud isiku I haiglasse.
2.2.Korduvalt on toimunud puudutatud isiku I poolt väljakutseid häirekeskusesse ning on olnud agressiivset käitumist iseenda, kaasklientide ja töötajate suhtes. Viimase aasta jooksul on puudutatud isik I viibinud korduvalt psühhiaatrilisel ravil. Ta võib muutuda agressiivseks ja loopida asju, kui miski ei meeldi. Kui tekivad probleemid tüdruksõpradega, siis võib hakata ennast lõikuma. Puudutatud isikul I on sagedased suitsiidilaadsed mõtted ja enesetapu ähvardused. Käitumiselt on ta impulsiivne ja ettearvamatu, ei suuda ärevates ja pingelistes situatsioonides enda käitumist kontrollida.
2.3.Psühhiaater KK edastas 04.01.2024 tõendi, mille kohaselt puudutatud isik I on oma agressiivse ja pidurdamatu käitumise tõttu ümbritsevatele ohtlik ja peab jätkuvalt viibima tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel.
2.4.Avaldaja on seisukohal, et vajalikke teenuseid ja järelevalvet ei ole võimalik puudutatud isikule I pakkuda kodustes tingimustes elamiseks. Puudutatud isik I vajab ööpäevaringset järelevalvet ning tuge, mida saab talle pakkuda vaid ööpäevaringse erihoolekandeteenusega ning kuna ta vabatahtlikult keeldub teenusel viibimast ja koostöö tegemisest, ei ole tema aitamiseks muud võimalust kui teenus kinnises asutuses kohtumääruse alusel. Kinnitust on saanud asjaolu, et viibimine kontrollitud keskkonnas annab paremaid tulemusi ning ka tema psüühiline seisund on stabiilsem.
3.Sillamäe üksuse 04.03.2024 iseloomustusest nähtub, et puudutatud isikul I esineb mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F71.1). Haiguskriitika puudub, ravi vajadusest aru ei saa. Võtab valmispandud ravimeid probleemideta. Peab jälgima, et puudutatud isik I ei sattuks ohtlikkesse olukordadesse, ise ohtu ei taju. Eksimusi tunnistab, kuid alati leiab, et teised on süüdi. Esimestel päevadel püüdis käituda nii, nagu oli harjunud teistes kohtades. Peale käitumise nõuete saamist muutus käitumine märgatavalt paremaks. Peab kinni Tervise 17 reeglitest, isegi kui need ei meeldi talle. Samuti aktsepteerib talle suunatud tegevuse täitmises osalemise ja ei keeldu. Sillamäe Tervise 17 üksus on arvamusel, et puudutatud isik I ei vaja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse pikendamist.
4.Sotsiaalkindlustusameti 07.03.2024 arvamuse kohaselt on puudutatud isiku I toimetulek võimalik ainult kindlalt struktureeritud elukeskkonnas suunamise ja juhendamise toel. Selle puudumisel on tõenäoline, et toimub tagasilangus. Puudutatud isik I vajab paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta. Tuginedes Merimetsa 3 üksuse poolt koostatud 26-le juhtumikirjeldusele, esitatud iseloomustusele ning 2 (7)
raviarsti arvamusele võib järeldada, et puudutatud isiku I terviseseisund ei ole taandunud selliseks, et ta mõistaks ravimite võtmise vajadust, suudaks ise oma käitumist kontrollida ning tuleks toime vähem vabadust piiravas keskkonnas.
5.Y (puudutatud isiku I ema) leidis, et pojale võiks anda võimaluse vabalt elada, mida ta väga ootab. Ema on suhelnud pojaga telefoni teel ja tema arust on poeg veidi muutunud. Aga see võib olla ka petlik, kuna samas on neid võimalusi palju antud.
6.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: esindaja) märkis, et isegi kui SHS § 105 lg 1 p 2 eeldus on leidnud tuvastamist tuleb kaaluda, kas isikule on võimalik taas anda võimalus elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel, mis on alternatiivne võimalus SHS § 105 lg 1 p 3 tähenduses. Juhul kui kohus rahuldab avalduse, tuleb kaaluda peatada puudtatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamine TsMS § 540 lg 1 alusel.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas avalduse 12.03.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) ja paigutas puudutatud isiku I tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni üheks aastaks, st kuni 12.03.2025. Ühtlasi tunnistas maakohus määruse täitmisele kuuluvaks selle edastamisega Järva Vallavalitsusele. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, riigi õigusabikulud jäid riigi kanda.
7.1.Esitatud asjaolud ja uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku I ennast ja teisi ohustav käitumine on kestnud pikemat aega. Puudutatud isik I on korduvalt viibinud psühhiaatrilisel ravil haiglas ja viibib kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Tema tervislik seisund pole aga paremaks muutunud ulatuses, mis võimaldaks kasutada leebemaid abinõusid. Toodut kinnitab ka psühhiaatri 04.01.2024 arvamus, mille kohaselt puudutatud isik I vajab jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et puudutatud isiku I käitumismuster on püsinud ajas muutumatuna, millest järeldub, et tema ohtlikkus ei ole taandunud. Tema haigusteadlikkus ja kriitika on endiselt puudulikud, ravirežiimi ta iseseisvalt tagada ei suuda ning ravirežiimi rikkudes tekib kergesti psüühikahäirete võimendumine. Puudutatud isiku I seisund ei ole sedavõrd stabiliseerunud, et oleks võimalik teda väiksema järelevalvega teenusele suunata. Seega esineb puudutatud isiku I puhul ka SHS § 105 lg 1 p 3 sätestatud kolmas eeldus.
7.2.Puudutatud isiku I suhtes esinevad alused tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks ning tema paigutamiseks ööpäevaringsele erihooldusteenusele tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta. Kuivõrd puudutatud isiku I terviseseisund ei ole taandunud selliseks, et ta mõistaks ravimite võtmise vajadust, suudaks ise oma käitumist kontrollida ning tuleks toime vähem vabadust piiravas keskkonnas ei ole põhjendatud puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise peatamist TsMS § 540 lg 1 alusel.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
8.Puudutatud isik I esitas esindaja vahendusel 27.03.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada või peatada puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamine TsMS § 540 lg 1 alusel. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt SHS § 105 lg 1 p 3 eeldusi. SHS-st ei tulene hoolekandeasutusele õigust osutada seal viibivale isikule tahtevastast ravi. SHS § 100 lg 2 p 4 järgi on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi. Seda kohustust saab täita üksnes meetoditega, mille kasutamisel isik ise vabatahtlikult ja teadlikult võtab talle määratud ravimeid. Sellele, et tahtest olenematut ravi osutatakse ka SHS § 105 alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikute suhtes üksnes haigla 3 (7)
-
-
-
psühhiaatriaosakonnas, viitab ka PsAS § 11 lg 5. Seega SHS §-s 105 sätestatud teenusel olemise eesmärgiks ei saa olla isikule tahtevastaselt ravimite manustamine. Isiku ravimite võtmist on võimalik kontrollida sarnaselt ka tavapärasel ööpäevaringsel erihooldusteenusel ning tugevdatud järelevalvega teenus oma olemuselt mingit täiendavat garantiid anda ei saa. Seeläbi ei saa lähtuda põhjendusest, et ravirežiimi puudutatud isik I iseseisvalt tagada ei suuda. Ka tavahooldusteenusel on võimalik teda juhendada ja motiveerida ravimite võtmisel. Sillamäe Kodu iseloomustuses on viidatud sellele, et puudutatud isik I võtab valmispandud ravimeid probleemideta. Võib eeldada, et ka tavahooldekodus võtaks ta seeläbi ravimeid probleemideta; nõustuda ei saa maakohtuga, et puudutatud isiku I puhul ei ole alust kaaluda kinnisesse asutusse paigutamise peatamist TsMS § 540 lg 1 alusel. Puudutatud isiku I ema leidis, et pojale võiks anda võimaluse vabalt elada. Samuti on Sillamäe Tervise 17 üksus arvamusel, et selle väikse perioodi jooksul ei vaja puudutatud isik I ööpäevaringse erihoolekandeteenuse pikendamist; maakohus ei kuulanud puudutatud isikut I ära, leides, et tema ärakuulamisest ei ole möödunud üle ühe aasta. Selline järeldus ei ole õige ja TsMS § 5391 lg 2 tuleb tõlgendada pigem kitsendavalt. Üksnes juhul kui ilmselgelt on edasine kinnisesse asutusse paigutamine vajalik ja isik ise ei vaidle sellele vastu võib jätta ta ära kuulamata. Vastasel juhul peab kohus isiku ära kuulama, et kujundada ise vahetult seisukoht, kas kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on täidetud ning kui usutavad on isiku enda võimalikud lubadused edasise elukorralduse osas. TsMS § 5391 lg 2 on eesmärgipärane tõlgendada selliselt, et ära kuulamata võib isiku kinnisesse asutusse paigutamist korduvalt pikendada kuni ühe aastani. Käesoleval juhul aga pikendati isiku kinnisesse asutusse paigutamist kuni kahe aastani esialgsest ärakuulamisest; asjas puudub nõuetekohane eksperdiarvamus, milles oleks ühtlasi isiku ohtlikkuse prognoos. Psühhiaatri arvamus on antud 04.01.2024, mil puudutatud isik I viibis Merimetsa üksuses. Psühhiaater ei ole ohtlikkuse prognoosi tehes arvestanud puudutatud isiku I käitumisega Sillamäe üksuses.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu, ema arvamust ei esitanud.
10.Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 16.04.2024. Puudutatud isik selgitas, et ei soovi enam kinnises asutuses viibida. Tema hakkama saamine on paranenud märkimisväärselt alates ajast, mil ta Merimetsa üksusest Sillamäe üksusesse üle toodi. Puudutatud isik I ei olnud paljudes Merimetsa üksuses aset leidnud juhtumites süüdi. Tal on oma viha kontrollimisega veel raskusi, kuid teeb kõik endast oleneva, et tulevikus vägivallajuhtumeid vältida. Puudutatud isik I võtab talle määratud ravimeid korralikult, kuid need kahjuks ei avalda alati soovitud mõju. Raviarstiga pole praegu õnnestunud leida paremini toimivaid ravimeid. Puudutatud isik I avaldas soovi pääseda vähemalt mõnda teise hoolekandeasutusse. Enesevigastamisega seonduvalt märkis, et see tuleneb lapsepõlve traumast ja tal ei ole soovi enda tõsiselt vigastamiseks. Puudutatud isik I soovib pingutada selle nimel, et eestkostja toel iseseisvalt elada ja tööl käia. Ta tunneb puudust sportimisvõimalustest ja emast.
11.Samuti andis arvamuse Sillamäe üksuse tiimijuht, kelle arvates on puudutatud isik I tavaline noormees, kes ei pea olema kinnises asutuses. Ta selgitas, et iseloomustuses märgitud juhtumid ei ole tegelikult märkimisväärsed. Puudutatud isiku I suitsiidikatsed on mõeldud tähelepanu saamiseks ja ei ole seetõttu tõsiseltvõetavad. Kinnises asutuses viibivad patsiendid on agressiivsed ja provotseerivad, mistõttu ei saa kõigi juhtumite (konfliktide) süüd omistada puudutatud isikule I. Puudutatud isiku I käitumise märkimisväärne paranemine võib olla seotud mh sellega, et Merimetsa üksuses ei olnud nii rangeid reegleid kehtestatud, kui Sillamäe üksuses. Psühhiaatri antud hinnangutesse tuleb suhtuda kriitiliselt. 4 (7)
12.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 06.05.2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 21).
14.Maakohtu määrus on vaidlustatud eelkõige põhjusel, et puudutatud isiku I osas ei ole täidetud SHS § 105 lg 1 p 3 eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
14.1.Maakohus tugines SHS § 105 lg 1 p 3 eelduste kontrollimisel eelkõige sellele, et muude abinõude kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust I endast tulenevatel põhjustel. SHS § 105 lg 1 p 3 mõttes tähendab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et neid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-15116, p 16 ja RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 17). Maakohus märkis, et puudutatud isik I ei suuda iseseisvalt ravirežiimi tagada, mistõttu ei saa teda suunata väiksema järelevalvega teenusele. Tõendid näitavad pigem, et leebema režiimiga teenuse puhul muutub puudutatud isiku I käitumine endale ja teistele ohtlikuks. Selles osa tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi täiendada.
14.2.Nii nähtub Merimetsa 3 üksuse 10.01.2024 iseloomustusest, et puudutatud isik I ei suuda mõelda tegude ja otsuste tagajärgedele, põhjus-tagajärg seos puudulik, tegutseb impulsiivselt. Ta oskab tunda erinevaid tundeid – viha siis kui oma tahtmist ei saanud, rõõmu siis kui tema soovid said täidetud, hirmu sõprade kättemaksu eest, iha tüdrukute vastu. Tundeid võib väljendada nii verbaalselt kui ka agressiivse käitumisega (taob rusikate ja jalgadega seina pihta). Emotsioonidega ei oska toime tulla, reageerib koheselt. Vajab töötajate poolt rahustamist, olukorra selgitamist, suunamist. Puudutatud isikul I puudub haiguskriitika, ta ei suuda hinnata oma tervislikku seisundit, planeerida arstikülastusi ega kinni pidada raviskeemist. Ravimeid võtab töötaja kätteandmisel range kontrolli all. Kohati on depressiivne ning võib esineda suitsiidseid mõtteid.
14.3.Psühhiaatri 04.01.2024 tõendist nähtub, et vastuvõttudel on puudutatud isik I pinges, vihane, teisi süüdistav. Tema arutlused on enesekesksed ja lapsikud. Ta on veendunud, et probleeme peabki lahendama ainult vägivallaga. Käitumiselt on ta impulsiivne. Esineb enesevigastamisis, manipulatiivset käitumist. Ravimite suhtes on ta valiv, sageli keeldub neid võtmast ja samas räägib, kuidas ravimid teda ei aita.
14.4.Sillamäe üksuse iseloomustuse kohaselt puudutatud isikul I haiguskriitika puudub, ravi vajadusest aru ei saa. Valmispandud ravimeid võtab probleemideta. Väga impulsiivne ja kõrge enesehinnanguga. Puudutatud isik I on suhteliselt iseseisev, kuigi pole alati võimeline iseseisvalt toime tulema oma emotsioonidega. Konfliktolukordades võib endast välja minna ja häält tõsta. Peab jälgima, et tao ei sattuks ohtlikkesse olukordadesse, ise ohtu ei taju. Eksimusi tunnistab, kuid alati leiab, et teised on süüdi. Alguses püüdis puudutatud isik I käituda nii, nagu oli harjunud teistes kohtades, kuid peale reeglitega tutvustamist läks tema käitumine märgatavalt paremaks. Tiimijuht tõi välja, et Sillamäe üksuses on rangemad reeglid kui Merimetsa üksuses ning puudutatud isiku I käitumise märkimisväärne paranemine võib olla seotud sellega.
14.5.Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik I on väga impulsiivne, ohtu ei taju ja konfliktolukordades võib endast välja minna, mis toob kaasa kokkupõrkeid kaaspatsientidega. Vajab töötajate poolt rahustamist, olukorra selgitamist, suunamist. Puudutatud isikule I on vaja igapäevaeluga toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud 5 (7)
Sillamäe üksuses. Seega saab väita, et muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust I endast tulenevate põhjuste tõttu ja täidetud on SHS § 105 lg 1 p 3 eeldused.
15.Määruskaebuses väidetakse ka seda, et maakohus jättis põhjendamatult TsMS § 540 lg 1 kohaldamata ja puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise peatamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja ka selles osas jääb maakohtu järeldus muutmata.
15.1.TsMS § 540 lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Kinnisesse asutusse paigutamise peatamise saab määrata, kui paigutamise eeldused on täidetud, kuid arvestades isiku tervislikku seisundit oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all. TsMS § 540 lg 1 eesmärk on võimaldada kohtutel kohaldada isiku õigusi oluliselt vähem piiravat alternatiivi isiku kinnisesse asutusse paigutamisele või tema sealt vabastamata jätmisele. Isiku kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsel juhul on paigutamine põhjendatud ja vältimatult vajalik, võrreldes isiku suhtes mõjutusvahendite kohaldamisega väljaspool kinnist asutust (RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p-d 19 ja 19.2). Seega on kohtumenetluses võimalik tuvastada isiku ohtlikkus, kuid samas leida, et ohtlikkuse prognoos ei tingi kohe vabaduse võtmist kinnisesse asutusse paigutamise teel. Kinnisesse asutusse paigutamise avalduse eesmärkide saavutamiseks võib piisata sellest, kui isikule seatakse tingimused ja kohustused, mis distsiplineerivad teda oma raviga tegelema ja paremini käituma ning mille täitmisel ei kujuta ta endast ohtu iseendale ega teistele (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 15.6).
15.2.Praegusel juhul on tuvastatud, et puudutatud isikule I on vaja igapäevaeluga toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud Sillamäe üksuses. Seega ei ole alust arvata, et puudutatud isik I suudaks peatamise tingimustes ettenähtavat režiimi järgida ning hoiduda ennast ja teisi ohustavast käitumisest.
16.Õige on määruskaebuse väide, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme sellega, et jättis puudutatud isiku I ära kuulamata.
16.1.Maakohus põhjendas puudutatud isiku I ära kuulamata jätmist asjaoluga, et kohus on ta varasemas menetluses isiklikult ära kuulanud 13.03.2023 ehk vähem kui aasta enne praeguse menetluse alustamist.
16.2.TsMS § 536 lg 1 ls 1 kohaselt peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist isiku isiklikult ära kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu. TsMS § 5391 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise menetluses vajalik isiku ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ja isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Üheaastase perioodi arvestamisel tuleb juhinduda sellest, et tähtaja arvutamine algab viimasest ärakuulamisest ning kui tähtaeg möödub uue menetluse jooksul ja enne menetlust lõpetava määruse tegemist, tuleb ärakuulamine siiski uuesti läbi viia.
16.3.Samas on maakohus oma vea parandanud ja puudutatud isiku I ära kuulanud 16.04.2024. Puudutatud isiku I väited ei lükka ümber ringkonnakohtu eespool p 14.5 järeldust, et täidetud on SHS § 105 lg 1 p 3 eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Puudutatud isik I kinnitas, et tema hakkama saamine on paranenud märkimisväärselt alates ajast, mil ta Merimetsa üksusest Sillamäe üksusesse üle toodi. Seega just rangemad reeglid on aidanud kaasa tavapäraste nõuetega toimetulekuks ning leebemad abimeetmed ei ole puudutatud isiku I puhul võimalikud. Maakohtu poolt puudutatud isiku ärakuulamata jätmine ei toonud seega kaasa sisuliselt ebaõiget lahendit.
17.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks puudus seaduses nõutud eksperdiarvamus. 6 (7)
17.1.TsMS § 537 lg 1 ls-d 1 ja 5 sätestavad, et kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes juhul, kui paigutamise eelduste kohta, muu hulgas isiku ohtlikkuse prognoosi kohta, on olemas eksperdiarvamus, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud eksperdiarvamusena arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. TsMS § 5391 lg 1 järgi kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Kui isik on olnud kinnises asutuses üle nelja aasta, ei või kohus üldjuhul teha ekspertiisi ülesandeks isikule, kes asutusse paigutatut seni on ravinud või tema seisundi kohta ekspertiisi teinud või kes on ametis asutuses, kuhu isik on paigutatud.
17.2.Asja materjalides on psühhiaatri KKi 04.01.2024 tõend puudutatud isiku I kohta, mida ringkonnakohtu arvates saab käsitleda TsMS § 537 lg 1 ja § 5391 lg 1 nõuete kohase eksperdiarvamusena. TsMS ei näe ette, et isiku ümberpaigutamisel ühest hoolekandeasutuse üksusest teise, tuleb lasta teha uus ekspertiis.
18.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isiku I esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
19.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.