Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-5433
Tsiviilasi
Tallinna linna (Tallinna Sotsiaal- ja Tervisuhoiuameti kaudu) avaldus X psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. mai 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965), esindaja RS esindajad ringkonnakohtus Puudutud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et määrus kuulub viivitamatult täitmisele selle kättetoimetamisest kinnisesse asutusse paigutatavale isikule ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire näol, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isiku käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud ning ta ei mõista enda ravivajadust. Ravita jäämisel võib puudutatud isik oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale (psühhootilisest seisundit tulenev ajukahjustus süveneb; võib käituda psühhoosielamustest lähtuvalt ettearvamatult), kuid ka ümbritsevatele (luulumõtted ja kuulmismeelepetted hõlmavad puudutatud isiku kõrval elavaid naabreid, võib õigluse jalule seadmiseks omakohut kasutada; kiirabi poolt kirjeldati käitumist agressiivsena, üritas politsei eest põgeneda). Maakohus leidis arsti arvamusele, puudutatud isiku ja arsti ärakuulamisele tuginedes, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tulenevalt oma seisundist on puudutatud isik psühhiaatrite hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Puudutatud isik end haigeks ei pea ega ravimeid arsti määratud skeemi järgi tarvitama ei soostu, mistõttu ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
ravimeid võtta, kui see võimaldab tal koju minna. Ringkonnakohus ei pea selle lubaduse täitmist tõenäoliseks, sest puudutatud isik on määruskaebuses avaldanud ka seda, et ta ei vaja ravi seisundi vastu, mida tal ei ole. Arvestades, et puudutatud isik eitab diagnoositud rasket psüühikahäiret ning seni kohaldatud raviga ei ole puudutatud isiku seisund muutunud, ei ole puudutatud isik võimeline iseseisvalt kodustes tingimustes raviga jätkama. Sellises olukorras ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist abi muul viisil, kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades. Ravi jätkumist psühhiaatriahaiglas on pidanud vajalikuks nii sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaatrid (dtl 68) kui kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbi viinud psühhiaater (dtl 82). Täiendavalt märgib kolleegium, et asjaolu, et puudutatud isik ise on seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire ning ta ei ole ohtlik, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda asjatundjate seisukohtades.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.