Hageja: V S (IK XXX; elukoht XXX) Kostja: tööandja Alant Ehitus OÜ (RK 11924693, asukoht Järveküla tee 58, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Ida-Virumaa 30322, tel: +372 523 4960, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada Alant Ehitus OÜ ja V S vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.
2.Lõpetada Alant Ehitus OÜ ja V S vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 12.01.2023.
3.Muuta töötamise registris kanded V S töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ja märkida, et V S töölepingu lõppemise alus on TLS § 107 lg 2 ja tööleping on lõppenud 12.01.2023.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse 1/6
2-23-3951 esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Menetluse varasem käik
Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/1860/22 10.02.2023 otsuse (edaspidi Otsus), mille kohaselt töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt hageja nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 280,26 eurot, tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2023, muutis töötamise registris kanded ning mõistis hagejale välja hüvitise summas 981 eurot.
Kostja palus töövaidlus vaadata läbi hagimenetluse korras.
Hageja hagiavaldus ja seisukohad
3.Hageja palus jätta kostja taotlus rahuldamata ning rahuldada hagi töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ulatuses ning nõuetes s.t mõista Alant Ehitus OÜ-lt V S kasuks välja töötasu summas 280.26 eurot. Tuvastada V S ja Alant Ehitus OÜ vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus. Lõpetada V S ja Alant Ehitus OÜ vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2023. Muuta töötamise registris V S ja Alant Ehitus OÜ vahel sõlmitud töölepingu lõppemise kandeid vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 toodud andmetele. Mõista Alant Ehitus OÜ-lt V S kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 981 eurot.
4.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses on hageja selgitanud, et 13.12.2022 läks ta tööle, kuid tööpäeva jooksul tervis halvenes, tõusis palavaik ja tekkis COVID kahtlus. Hageja teavitas töödejuhatajat K M, kes viis ta 13.30 kontrollpunkti ja saatis koju. Koju jõudes helistas hageja arstile ja 14.12.2022 avati töövõimetusleht, kuna 13.12.2022 oli hageja tööl. Kostja ütles lepingu üles ja hageja ei nõustu sellega. Hageja ei ole lahkumisavaldust kirjutanud. Töötasu nõuab hageja detsembri eest.
Kostja seisukohad
5.Hageja töötas kostja juures alates 01.12.2021 autojuhina. Hageja töötasu oli 600 eurot. 05.09.2022 kell 10.25 tekkis kostja ehitusobjektil aadressil XXX kahjujuhtum. Hageja sõitis kaevule otsa. Hageja ja kostja O D vahelises kirjavahetuses tunnistas hageja oma süüd. 09.09.2022 tekkis veel üks kahjujuhtum. Hageja sõitis otsa elektripostile. Hageja ja kostja juhatuse liikme vahelises kirjavahetuses tunnistas hageja oma süüd ja nõustus, et peab selle eest vastutama. 12.09.2022 oli kostja sunnitud kahju parandama. Kaevu ümberpaigaldamise maksumus oli 1350 eurot (töö maksumus 1000 eurot ja kaev ise maksis 350 eurot). Elektriposti taastamise eest kandis kostja kahju 300 eurot. Kokku 2/6
2-23-3951 tekitas hageja kostjale kahju 1650 eurot. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja hakkab kahju hüvitama osade kaupa (150 eurot kuus). Hageja töötasult peeti kinni oktoobris ja novembris kokku 300 eurot Hagejal on hüvitamata 1350 eurot.
6.13.12.2022 sai kostja juhatuse liige teada, et hageja lahkus töökohalt, sellest teatas kostjale objektijuht K M. Kostja püüdis saada hagejalt selgitusi, miks ta töölt lahkus, aga selgitusi ta ei saanud. Kostja pidas seda rikkumist oluliseks rikkumiseks ja teatas, et alates järgmisest päevast on ta tööleping lõpetatud. Samuti teatas ta hagejale, et tasaarvestab detsembri töötasu 225 eurot oma nõudega. 19.12.2022 esitas hageja omapoolse avalduse, milles palus tööleping lõpetada tervislikel põhjustel.
7.Kostja esitas hagejale töövaidluskomisjonis esitatud vastuses tasaarvestusavalduse tööandja kahjunõude tasaarveldamiseks hageja nõudesummaga kattuvas ulatuses.
8.Kostja leiab, et kui kohus tuvastab, et kostja töölepingu ülesütlemine on tühine, siis on tööleping lõpetatud töötaja poolt erakorraliselt alates 23.12.2022 TLS § 91 lg 3 alusel ja puudub alus lõpetada lepingut TLS § 107 lg 2 alusel.
9.Detsembris 2022 töötas hageja tööandja juures alates 01.12.2022 kuni 13.12.2022 ning selle perioodi eest, kostja arvestuse alusel, on tema netotöötasu suurus 224,90 eurot. Töövaidluskomisjoni arvestuse alusel on saamata töötasu suurus sama perioodi eest on 280,26 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Esmalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded on põhjendatud. Poolte vahel oli sõlmitud tööleping (dtl 79), mille kohaselt töötas hageja kostja juures autojuhina ja tema töötasu oli 600 eurot.
12.Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Pooled ei vaidle, et ülesütlemise avaldus on kätte saanud (dtl 97 – 99), seega on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. TLS § 87 kohaselt või töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemisavalduses viidanud ühelegi TLS alusele, kuid tööandja esindaja andis töövaidluskomisjoni istungil selgitusi, et töölepingu ülesütlemise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3 (dtl 108). TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandja on töötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist põhjendanud töötaja 13.12.2022 töölt lahkumisega. Hageja lahkus 13.12.2022 töölt ja ei vastanud kostjale kus ta on ja miks ta lahkus (dtl 48, 56). Töötamise registris on töölepingu lõpetamise alusena märgitud TLS § 88 lg 1 (dtl 32, 81). Hageja on jäänud alates 14.12.2022 töövõimetuslehele (dtl 33). Kostja esindaja oli ka lahkumisest teadlik (dtl 95-96) TLS § 88 lg 3 sätestab täiendava töölepingu 3/6
2-23-3951 erakorralise ülesütlemise eelduse, mille kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud hageja rikkumine selline, et põhjendatud oleks olnud ilma hoiatuseta töölepingu ülesütlemine. Kostja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid ülesütlemist ilma hoiatuseta. Seega on ülesütlemine tühine.
13.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse järgi, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja on palunud arvestad, et kui 14.12.2022 ülesütlemine ei ole kehtiv, siis lõppes leping 19.12.2022, kui hageja esitas omapoolse lepingu ülesütlemise avalduse. Kohus leiab, et kuna kostja esitas 13.12.2022 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõppes tööleping 14.12.2022, ei olnud 19.12.2022 poolte vahel kehtivat töölepingut, mida hageja oleks saanud erakorraliselt TLS § 91 lg 3 alusel üles öelda, seega tuleb kohaldamisele TLS § 107 lg 2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.10.2012 otsuse nr 3-21-82-12 p-s 16 selgitanud, et: „TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles üksnes etteteatamistähtaega järgides. Seega lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel.“ TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt tuli töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Kuivõrd hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 13.12.2022, pidi tööleping etteteatamistähtaja möödumisel TsÜS § 135 lg 1 ja TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt lõppema 12.01.2023. Kohus lõpetab töötajaga sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 12.01.2023.
14.Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. Kohus leiab, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevaks 12.01.2023.
15.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on nõudnud 981 eurot hüvitist, mida kohus peab põhjendatuks võttes arvesse tööstaaži ja asjaolu, et hagejal puudus pooleks päevaks töölt lahkumiseks töövõimetusleht ja hageja ei teavitanud kostjat koheselt lahkumise põhjustest.
16.2022 oli miinimumtasu 654 eurot. Puuduvad tõendid, et hageja töötasu oleks olnud kõrgem kui 654 eurot. Tööandja on seisukohal, et perioodi 1.12.2022 – 13.12.2022 on hageja töötasu 224,90 eurot (dtl 102). Hageja töötas 01.12.2022 kuni 13.12.2022 ehk 9 tööpäeva. 2022. aasta detsembris oli kokku 21 kalendaarset tööpäeva, hageja tööpäevatasu on 31,14 eurot (654 eurot ÷ 21 kalendaarset tööpäeva). Hageja detsembri töötasu on 280,26 eurot (31,14 eurot × 9 tööpäeva).
17.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega 4/6
2-23-3951 tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Riigikohus on 3.04.2024 tsiviilasjas 2-21-7518 tehtud lahendi punktis 16 selgitanud, et: „Kohus lahendab tasaarvestuse vastuväite otsuse põhjendavas osas. Kui kohus jätab hagi rahuldamata, peab otsuse põhjendavast osast nähtuma, kas kohus jätab hagi rahuldamata tasaarvestuse tõttu või muudel põhjustel. Kohus peab kostja tasaarvestuse vastuväite sisuliselt lahendama vaid siis, kui ta leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada. Kui hageja nõue jääb muudel põhjustel rahuldamata, siis ei ole kohtul alust hinnata kostja tasaarvestusnõude põhjendatust ja isegi kui kohus seda teeb, ei ole kohtuotsusel sellisel juhul tasaarvestusnõude seisukohast poolte jaoks siduvat toimet TsMS § 457 lg 2 mõttes.“
18.Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, mida kohus käsitleb tasaarvestuse vastuväitena. Kohus leiab, et hageja töötasu ja hüvitise nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, mille kohus rahuldab.
19.Kostja on palunud hageja nõuded tasaarvestada oma nõudega. Kostjal on hageja tegevuse tõttu tekkinud kahju 1650 eurot, millest 1350 eurot on hüvitamata. Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 16 lg 1-2 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).
21.Kohus leiab, et hageja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi rikkudes kostja vara. 05.09.2022 juhis hageja autot ja sõitis otsa kaevule (dtl 84 jj). Hageja tunnistas oma süüd (dtl 205 jj). 09.09.2022 sõitis hageja otsa elektripostile (dtl 83). Hageja 5/6
2-23-3951 kinnitas oma süüd ja lubas kahju hüvitada (85 jj). Kostja parandas kaevu (dtl 88 jj) ja elektriposti (dtl 215). Kokku tekkis kahju 1650 eurot (dtl 210 jj). Hüvitatud on 300 eurot. Hageja ei ole kohtumenetluse käigus esitanud oma seisukohti ja vastuväiteid. Töövaidluskomisjoni istungil esitatud selgitused (dtl 109) on vastuolus esitatud dokumentaalsete tõenditega, seega lähtub kohus dokumentaalsetest tõenditest. Arvestades töötaja töö iseloomu pidi kahju tekkimise võimalus olema ka hagejale arusaadav – kui hageja sõidab veokiga peab ta ette nägema, et ta võib asju kahjustada ning tema vastutuse määr on ka sellevõrra suurem, et ta juhib suurt veokit. Kohus leiab, et hageja on ise kinnitanud, et on rikkumistes süüdi ja kahju ning hageja tegevuse vahel on põhjuslik seos.
22.Seega rahuldab kohus kostja tasaarvestuse vastuväite ning jätab hageja töötasu ning hüvitise nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUD
23.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades, et hagi osaliselt rahuldati ja osaliselt jäi rahuldamata tasaarvestuse vastuväite tõttu, siis on põhjendatud jätta kohtukulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.