lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-10362/74

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-10362/74
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1771
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-10362

Tsiviilasi

Janar Karakatši avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. juuni 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janar Karakatši 28. juuni 2023 määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Janar Karakatš (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

esindajad

Puudutatud isikud:

1.Sirje Kõiv (isikukood XXXXXXXXXXXX)
2.Taivo Sakk (isikukood XXXXXXXXXXXX)
3.Enno Sakk (isikukood XXXXXXXXXXXX)
4.Rõuge vald (Rõuge Vallavalitsuse kaudu)

RESOLUTSIOON

1.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Jätta Tartu Maakohtu 13. juuni 2023 määruse resolutsioon muutmata.
2.Jätta Janar Karakatši määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Janar Karakatši kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses oli Janari Karakatši (avaldaja) avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Menetlusse kaasati Sirje Kõiv (puudutatud isik I), Taivo Sakk (puudutatud isik II) ja Enno Sakk (puudutatud isik III).

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohtu 13. juuni 2023 määrusega rahuldati avaldus ja määrati avaldajale kuuluvale X kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikule I kuuluva XX kinnistu. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus selgitas, et kuivõrd puudutatud isik I ei olnud valmis tegema koostööd juurdepääsu määramisel ilma kohtu sekkumiseta, siis oleks tema menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendamatu. Samas määratakse juurdepääs siiski avaldaja huvides ning see riivab teatud ulatuses puudutatud isiku I omandiõigust. Maakohtu hinnangul võib juurdepääsutee määramist käsitleda maasuhete korrastamisena, mis on nii avaldaja kui ka puudutatud isiku I huvides. Nii saab avaldaja endale juurdepääsutee ning juurdepääsu määramine võimaldab puudutatud isikul I reguleerida avaldaja poolt enda kinnistu kasutamist ja saada selle eest tasu. XXX kinnistu omanike (puudutatud isikud II ja III) osalemine menetluses on olnud vähene ning seetõttu ei kahjusta menetluskulude nende endi kanda jätmine XXX kinnistu omanike huve. Nendest kaalutlustest lähtudes jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja ja teiste puudutatud isikute menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Maakohus on menetluskulude jaotuse üle otsustamisel rikkunud kaalutlusõigust ja -kohustust. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-18-11359 ega TsMS § 172 lg 1 mõttest ja eesmärgist ei tulene, et menetluskulude menetlusosaliste kanda jätmiseks piisab üksnes asjaolust, et avalduse rahuldamine on nii avaldaja kui ka puudutatud isiku I huvides. Menetluskulude jaotuse üle tuleb sõltumata avalduse menetlemise tulemusest otsustada konkreetse kohtuasja asjaolude alusel, kõiki asjaolusid põhjalikult ja vastastikuses koostoimes kaaludes. Üksnes maasuhete korraldamises mõlema poole huvide nägemine ja sellest tulenevalt menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda ei ole kõigi asjaolude arvestamine ja kaalumine. Avaldaja pöördus kohtusse puudutatud isiku I käitumise tõttu. Maakohus ei ole puudutatud isiku I käitumist menetluses ja enne seda arvestanud (puudutatud isik I avaldas kavatsust senine juurdepääs lõpetada, esitas hulgaliselt põhjendamatuid väiteid jm). Lisaks käitus puudutatud isik I menetluse ajal pahauskselt, muutes järjepidevalt enda kinnistu seisundit, seejuures ka ennast kahjustavalt (maaküttetorustiku paiknemiskoha ebaõige näitamisega).

Avalduse esitamise tingis üksnes puudutatud isik I, kes asus ajalooliselt ja kogukondlikult väljakujunenud maakasutust põhjendamatult ja üksnes omakasuliselt eirama. Puudutatud isik I hakkas ise enda privaatsust ühtäkki tahtlikult vähendama - ehitas saunaterrassi senise lehmalauda ukse asemele otse sõidutee äärde, kanalisatsiooniaugu sõiduteele, eemaldas põõsad tee ja eluhoone akende vahelt, viibis lakkamatult juurdepääsuteel või vähemalt vaatles seda, samuti vaatles naabreid. Maakohus on puudutatud isiku I privaatsusriivet hinnanud ebaõigesti. Puudutatud isiku I käitumine ja valeväidete esitamine menetluses on suurendanud avaldaja menetluskulusid. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine kahjustab avaldajat. Näideteks puudutatud isiku I käitumisega avaldajale tekitatud menetluskuludest on kulu arboristi arvamusele 774 eurot ja kinnisvaraekspertiiside kulu kokku 1377, 60 eurot. Tegemist oli asjas vajalike tõenditega, mille hankimise põhjustas üksnes puudutatud isik I ja millise kulu avaldaja kanda jätmine on ebaõiglane.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

4.Puudutatud isik I palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isik I ei nõustu avaldaja väidetega, et ta ei olnud nõus tegema koostööd ilma kohtu sekkumiseta ja peaks seetõttu kandma avaldaja menetluskulud. Puudutatud isik I ei ole olnud pahauskne ega ole ähvardanud juurdepääsuteed sulgeda. Puudutatud isik I ei ole juurdepääsu kordagi takistanud. Puudutatud isik I tegi omapoolse ettepaneku uue juurdepääsutee asukoha arutamiseks ning kompromissiks. Küüniline on heita puudutatud isikule I ette paari põõsa eemaldamist ja enda aias viibimist. Puudutatud isiku I saun on olnud koguaeg samas kohas ning selle asukohta pole muudetud. Puudutatud isik I nõustub, et maakohus jättis puudutatud isiku I privaatsusriive hindamata. Puudutatud isik I on esitanud tõendi, et maaküttesüsteem on rajatud nii, et see ei takista uue ligipääsutee rajamist XX kinnistu paremale servale. Puudutatud isik I tegi fotosid X kinnistule liikumise kohta enda väidete tõendamiseks. Avaldaja ise on esitanud palju asjassepuutumatuid väiteid, sh lähedaste terviseseisundi kohta. Ka puudutatud isikule I on menetluse pikkus tekitanud põhjendamatuid kulusid. Avaldaja ise on tekitanud endale põhjendamatult menetluskulusid.
5.Puudutatud isik III avaldas, et on nõus määruskaebuse menetlemisega.
6.Rõuge vald leidis, et tema enda menetluskulude valla kanda jätmine ei kahjusta praegusel juhul Rõuge valla huve.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 6. mail 2024 TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja ja teiste puudutatud isikute kulud puudutatud isiku I kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja saab vaidlustada menetluskulude jaotust üksnes teda ennast puudutavas osas. Puudutatud isikud II, III ja Rõuge vald ei ole maakohtu määrust menetluskulude nende endi kanda jätmise osas vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus selles osas jõustunud. Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi üksnes osas, milles maakohus jättis avaldaja kulud tema enda kanda ega jätnud neid puudutatud isiku I kanda.

9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
10.Käesolevas asjas vaidlustas avaldaja soovitud ja senini kasutuses olnud juurdepääsu tee asukoha eelkõige puudutatud isik I. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades tuleb muuhulgas arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve. Asjaolu, et koormatava kinnisasja omaniku kasuks mõistetakse juurdepääsu talumise eest välja tasu, ei anna iseenesest veel alust pidada juurdepääsu määramist ühtlasi ka puudutatud isiku huve teenivaks (Riigikohtu 20. detsembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901, p 17). Seega tuli maakohtul eelkõige kaaluda, kas on alus jätta menetluskulud avaldaja kanda või esineb alus sellest eeldusest kõrvale kaldumiseks. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui on tehtud kaalutlusviga või väljutud diskretsioonipiiridest. Käesoleval juhul on maakohus menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmisel tuginenud sellele, et juurdepääs on määratud avaldaja huvides ja see riivab ka puudutatud isiku omandiõigust, samuti on juurdepääsutee määramisega korrastatud maasuhteid. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on asjaoludega, millega kohus saab menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 alusel arvestada. Seega ei ole maakohus menetluskulude jaotuse otsustamisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu puudub alus maakohtu määruse muutmiseks menetluskulude jaotuse osas.
11.Maakohtu määruse muutmiseks menetluskulude jaotuse osas ei anna alust ka määruskaebuse väited. Avaldaja on määruskaebuses tuginenud puudutatud isiku I käitumisele maakohtu menetluses. Puudutatud isik I on vastuseks avaldaja väidetele esitanud omapoolsed väited avaldaja käitumise osas maakohtu menetluses. Maakohtu määratud ajalooline juurdepääsu tee avaldaja kinnistule kulgeb puudutatud isiku I kinnistu keskelt, mis riivabki puudutatud isiku I omandiõigust nagu maakohus põhjendatult märkis. Avaldaja väited selles, et privaatsuse riive puudub, ei ole tee paiknemist (vt III kd lk 3) ja asjas tuvastatud asjaolusid arvestades põhjendatud ning kohtu hinnangu õigsust ei mõjuta ka see, et asja lahendanud kohtunik ise paikvaatlust läbi ei viinud, vaid selle teostas asja eelnevalt menetlenud kohtunik. Puudutatud isikule I ei saa ette heita, et ta esitas kohtumenetluses endapoolse nägemuse juurdepääsutee muu võimaliku asukoha suhtes, kohus pidi seda puudutatud isiku I ettepanekut menetluses kaaluma ning seetõttu tekkisid avaldajal täiendavad menetluskulud. Asja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isik I ka faktiliselt takistanud avaldajal oma kinnistule juurdepääsu. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jätta puudutatud isiku I kanda ka avaldaja kulusid arboristi arvamusele 774 eurot ja kinnisvaraekspertiisidele 1377, 70 eurot. Asja materjalide kohaselt soovis avaldaja tõendada arboristi (P. Kivisild) arvamusega (I kd lk 166199), et sõidutee rajamine avaldaja kinnistu lõunapiirist eluhoone poole asuvasse alasse tähendab X kinnistu tarbeaia olulises osas hävitamist ja ülejäänud osa negatiivset mõjutamist, kaoks ajaloolise talukoha miljöö oluline osa (I kd lk 131). Arvamuse kohaselt oli töö eesmärgiks avaldaja kinnistul

kasvavate viljapuude hindamine ja uue juurdepääsutee rajamise mõjude hindamine viljapuuaiale. Seega ei ole avaldaja tõendi esitamist põhjendanud puudutatud isiku eksitava väitega puude halva seisukorra osas, vaid avaldaja esitas arboristi 30 leheküljelise arvamuse oma positsiooni toetamiseks. Põhjendatud on ka puudutatud isiku seisukoht vastuväites määruskaebusele, et iseenesest ei välista üksnes elujõulised viljapuud tee rajamist, kui selline teevariant poolte huvide kaalumisel põhjendatuks osutub. Käesolevas asjas see nii ei olnud. Puudutatud isiku I kinnistu väärtuse vähenemine omas asjas tähtsust juurdepääsutasu suuruse määramisel. Kinnistu väärtuse vähenemise tõendamiskoormus oli menetluses selle väite esitamisel puudutatud isikul I. Vastavad selgitused tõendamiskoormise jaotumise kohta nähtuvad ka maakohtu 20. juuni 2022 määrusest (II kd lk 114). Käesoleval juhul soovis avaldaja juba ennetavalt tõendada, et olemasolev juurdepääsu tee puudutatud isiku I kinnisasja väärtust ei mõjuta (kinnisasja hindajate kirjalikud arvamused 11. augustil 2022 (II kd lk 128, 137). Seega täitis avaldaja nimetatud tõendeid esitades puudutatud isiku I tõendamiskoormist. Maakohus möönis lõpplahendis, et puuduvad tõendid selle kohta et juurdepääsutee tõttu puudutatud isiku I kinnisasja väärtus väheneks, st puudutatud isik I sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud avaldaja seisukoht, et puudutatud isik I peab talle hüvitama kinnisvaraekspertiiside kulu 1377, 60 eurot. Kuivõrd maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude suurust, siis ei andnud maakohus ka hinnangut avaldaja menetluskulude suurusele, sellekohased määruskaebuse väited ei ole asjakohased.

12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd määruskaebemenetluses osalenud puudutatud isikutel ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt menetluskulusid (sh esindajakulusid) tekkinud, puuduvad kindlaksmääratavad ja avaldajalt väljamõistetavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium