Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-5460
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 10.04.2024 ja 14.04.2024 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 14.04.2024 määruse resolutsiooni p-s 3 esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 20.05.2024 kell 03.00 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
2.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 14.04.2024 muutmata.
3.Jätta Harju Maakohtu 10.04.2024 määrus muutmata.
5.Harju Maakohtu 14.04.2024 määruse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Pikendada X suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 10.04.2024 kell 03.00 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
5.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
5.3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 20.05.2024 kell 03.00 või mõnel eelneval päeval, kui
raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
5.4.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
5.5.Jätta menetluskulud riigi kanda.
6.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja) esitas 10.04.2024 Harju Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse X (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. Ühtlasi palus avaldaja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt rakendati psühhiaatriakliinikus puudutatud isiku suhtes alates 10.04.2024 kell 03.00 tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Asja materjalidest nähtuvalt viibis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esimest korda. Varasemast oli teada, et 2017. aastal suunas perearst isiku ärevushäire tõttu psühhiaatri vastuvõtule.
3.Käesolevalt tõid ema ja õde puudutatud isiku psühhiaatriakliiniku valvetuppa otse lennujaamast. Ema ja õde käisid isikul Kreekas järel, kuivõrd neil tekkis hirm, et ta võib kujutada endale ohtu. Puudutatud isik saatis lähedastele korduvalt sõnumeid selle kohta, et tahab raha mürgisüstiks, kuna ei suuda enam elada. Valvetoas kurtis isik, et inimesed teavad tema kohta asju, mida nad tegelikult teada ei tohiks, teda jälgitakse pidevalt, kommenteeritakse ja filmitakse. Isik avaldas suitsiidmõtteid ning soovis mürgisüsti. Kreekas elades oli ta rahalistes probleemides, mistõttu oli mitu päeva söömata. Lähtudes puudutatud isiku psühhootilistest ajenditest juhindunud käitumisest, otsustas valvearst isiku hospitaliseerida tahtest olenematuks psühhiaatriliseks raviks 10.04.2024 kell 03.00.
4.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks oli puudutatud isiku seisund muutusteta. Isiku sõnul oli tegemist juriidilise probleemiga, tema Facebooki ja Instagrami kontodele murti sisse ning keegi kureeris kõike, mida ta sotsiaalmeedias nägi. Samuti kasutati sealt saadud infot ära, et tema läbisaamist erinevate inimestega rikkuda. Ta tegi korduvalt veebipolitseile selles osas avaldusi, kuid olukord ei muutunud. Kontodele sisse häkkinud inimesed lavastasid ta töövõimetuks, jälgisid pidevalt tema sõnumeid ning käisid teda pildistamas, just nendel
hetkedel, mil tal oli raha otsas. Hiljuti proovis puudutatud isik Kreekas hotelli varem sisse saada ning kirjutas hotelli omanikule sõnumi, mille peale hakkas keegi tema kõrvaltoas täpselt neid sõnu kasutades räppima. Isiku hinnangul oli see märk selle kohta, et tema kontosse häkkinud inimesed olid muutunud väga julgeks ega vaevunud seda enam isegi varjama. Kreekas üüris isik korterit ning maksis selle eest kaks kuud ette, kuid pidi korterist lahkuma, kuna seal liikus tema manipuleerimine telefonist väljapoole. Isiku õde ja vend olid tema vastu ning mõjustasid ema uskuma, et ta on hull. Kui ema ja õde tulid talle Kreekasse järele, siis ta nendega kaasa minna ei soovinud. Esialgu jäi ta edasi Kreeta saarele, kuid kuna raha oli otsas, kõht oli väga tühi, korterisse ei olnud võimalik tagasi minna ning ta oli sunnitud ööbima tänaval, kus oli öösel väga jahe, siis nõustus ta lõpuks sellega, et ema ostab talle lennupileti tagasi Eestisse. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9). Tal puudus täielikult haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võis ta oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse mõttekäigu ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik eelkõige iseendale. Psüühilise seisundi tõttu ei olnud ta võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Tema seisundist lähtuvalt ei olnud alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel, mistõttu taotles avaldaja kohtult luba puudutatud isiku ravi jätkamiseks nii esmase õiguskaitse korras neljaks päevaks kui selle pikendamist ning luba tahtevastaselt ravimite manustamiseks.
5.Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et tal ei olnud midagi viga. Ta läks emaga õe poole, et seal ööbida, aga poolel teel tuli õde vastu ja ütles, et ta ööbib täna teises kohas ning tõi ta haiglasse. Puudutatud isiku asemel pidi hoopis tema õde haiglas olema. Õde ründas teda Kreekas, et saaks tõendi selleks, et teda haiglasse panna, aga Kreekas see plaan ei töötanud. Isik tunnistas, et saatis emale suitsiiditeemalisi sõnumeid, kuid seda seepärast, et 38 või 39 inimest on tema sotsiaalmeediasse sisse murdnud ja tekitavad selliselt talle erinevaid olukordi. Ema pidi aru saama, et tema saadetud sõnumeid ei tohi lugeda, kuid ilmselt ei osanud ema neid rakendusi nii hästi kasutada, et sõnumid kustutada või saatja blokeerida. Näiteks lõid need inimesed sellise olukorra, et kui ta ootas hotelli ukse taga sisse registreerimise aega, siis tuli hotellist välja üks inimene ja andis talle hotelli juhataja telefoninumbri, et talle helistada ja läks seejärel ära. Kui puudutatud isik hotelli juhatajale helistas, siis see sama inimene, kes talle enne numbri andis, hakkas teises toas räppima täpselt nende samade sõnadega, mida hotelli juhataja telefonis rääkis ja mida teises toas viibija ei oleks saanud kuulda. Puudutatud isik tundis, et teda jälitatakse erinevate rakenduste kaudu.
6.Ärakuulamisel jäi raviarst varasemalt avaldatu juurde ja lisas, et puudutatud isik hakkas kohtuniku ja arsti nimest nägema erinevaid tähendusi ja looma seoseid erinevate tema eluga seotud sündmuste vahel. Enda suhtes oli isik negatiivselt meelestatud ning suitsiidioht oli kõrge.
7.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas taotluse rahuldamist. Maakohtu 10.04.2024 määrus
8.Maakohus rakendas 10.04.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning lubas kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 10.04.2024 kell 03.00 kuni 14.04.2024. Samuti andis kohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus tugines PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei olnud muul viisil võimalik, asus maakohus seisukohale, et esines alus kohaldada
esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isiku käitumine oli psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna iseendale ja ümbritsevatele. Isik oli selgelt segaduses ega saanud korraldada sellises seisundis enda elu ka mitte elementaarsel määral. Väljaspool haiglat ei olnud tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused olid täidetud ja viivitusega võis kaasneda oht nii isikule endale kui ka ümbritsevatele. Tervislikku seisundit arvestades vajas puudutatud isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võis isik vabalt haiglast lahkuda, mis tooks kaasa ravi katkemise ja selle ebaõnnestumine, mis ei ole isiku huvides. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et puudutatul isikul on raske psüühikahäire (F23.9), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustaks ta raske psüühikahäire tõttu eelkõige iseennast. Maakohtu 14.04.2024 määrus
9.Maakohus pikendas 14.04.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates tema tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o alates 10.04.2024. Kohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi lõpeb 20.05.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Samuti andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti ning veendus ärakuulamisel, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tema käitumine oli psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna iseendale ja ümbritsevatele. Isik oli selgelt segaduses ega saanud sellises seisundis korraldada enda elu ka mitte elementaarsel määral. Haiglaravita jätmisel ohustaks ta eelkõige iseennast. Määruskaebus
10.Puudutatud isik esitas maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles palus need tühistada ja vabastada ta kinnisest asutusest. PsAS §-s 11 ettenähtud eeldused kinnisesse asutusse paigutamiseks ei olnud täidetud, kuivõrd puudutatud isikul puudus raske psüühikahäire. Psühhootiline episood, mida avalduses kirjeldati, oli valestimõistmise tagajärg. Kuigi puudutatud isik rääkis mürgisüstist, siis ei mõelnud ta seda tõsiselt. Isiku ema ei uskunud, et välismaal olles ja töötades võivad inimesed olla võõramaalaste suhtes halvemini meelestatud. Ateenas ei kogenud puudutatud isik kiusu, kuid väiksemates piirkondades räägiti temast halvasti ning häkiti tema sotsiaalmeedia kontodesse. Kuigi puudutatud isik ei rääkinud kreeka keelt, siis sai ta sõnatüvede järgi aru, et räägitakse temast ja temaga seonduvast, näiteks tema allergiatest ja varasematest töötamistest. Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.
12.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks, kuid täpsustada tuleb maakohtu 14.04.2024 määruse resolutsiooni p-i 3,
märkides kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaja. Maakohtu määrused jäävad TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 sisuliselt muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kuigi määruskaebuse lahendamise ajaks on vaidlustatud määrustega rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaeg lõppenud, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele ja põhjendatusele. TsMS § 543 lg 3 järgi saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja möödumine määruskaebuse lahendamist.
16.Maakohus kohaldas 10.04.2024 määrusega esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja pikendas psühhiaatriahaiglasse paigutamist 14.04.2024 määrusega kuni 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul selgitas maakohus nõuetekohaselt välja PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Puudutatud isik ei toonud määruskaebuses välja selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks põhjendamatult.
17.Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). 10.04.2024 psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9). Tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu püsiks ta haiglaravita jäädes ohtlik eelkõige iseendale. Veendumus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, tekkis maakohtul ka isiku ärakuulamisel. Valvearsti avaldatust nähtuvalt ei muutunud seisund ka pärast 4-päevast haiglas viibimist (dtl 36). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite ja valvearsti seisukohtades. Seega esinesid käesoleval juhul PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.
18.Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (s.t isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p 14; RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2; RKTKm 2-15-3662, 14.02.2018, p 14). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 215-3662, p 14.1; RKTKm 2-16-10435, 20.03.2019, p 18).
19.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti ka puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2). Psühhiaatrite arvamusest nähtus, et isiku käitumine oli tema psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse mõttekäigu ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik eelkõige talle endale. Maakohus märkis põhjendatult, et oma tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud puudutatud isik võimeline oma elu ka elementaarsel määral korraldama (s.o katma oma baasvajadused). Samuti avaldas isik suitsiidseid mõtteid, mistõttu oli suitsiidioht kõrge. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku ohtlikkus on maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus.
20.Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Riigikohtu praktika kohaselt eeldab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Raviarsti 13.04.2024 arvamusest tulenevalt puudus puudutatud isikul koostöövalmidus raviks (dtl 36). Olukorras, kus isik ei mõistnud ravivajadust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades. Maakohus märkis põhjendatult, et väljaspool haiglat ei ole kontrollitav ravimite korrektne manustamine ning vabatahtliku ravi korral võib isik haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tahtest olenematu ravi kohaldamiseks täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
21.TsMS § 534 lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Psühhiaatrite 10.04.2024 hinnangu kohaselt ei olnud puudutatud isiku seisundit arvestades tõenäoline tema seisundi paranemine 4-päevase ravi vältel. Raviarsti 13.04.2024 arvamuse kohaselt ei muutunud isiku seisund ka pärast esialgset haiglas viibimist, tal puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel kujutaks ta ohtu endale ja ümbritsevatele isikutele. Kuivõrd psühhiaatrite ja raviarsti arvamusest tulenevalt oli esialgse õiguskaitse pikendamine vajalik, oli maakohtul õigus vastavalt isiku tervislikule seisundile esialgset õiguskaitset pikendada. Asjaolu, et puudutatud isik psühhiaatrite hinnanguga ei nõustu, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel.
22.Eelnevast tulenevalt olid ringkonnakohtu hinnangul antud juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks 40 päevani. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Maakohtu 14.04.2024 määruses määrati esialgne õiguskaitse ja tahtest olenematu psühhiaatriline ravi kuni 20.05.2024 ilma kellaajalise täpsuseta. Ringkonnakohus täpsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 20.05.2024 kell 03.00 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 46.5)
24.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
25.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.