Janek Leevandi hagi OÜ Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused vastu nõusoleku saamiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning Priiuse Puhketalu OÜ vastu tuvastusnõudes Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 5. jaanuari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Priiuse Puhketalu OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja II): Priiuse Puhketalu OÜ (registrikood 12648367), seaduslik esindaja Jaanus Silm Vastustaja (hageja): Janek Leevand (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Priiuse Puhketalu OÜ 22. jaanuari 2024. a määruskaebusele lisatud haridust tõendav dokument; Janek Leevandi
8.veebruari 2024. a seisukohale lisatud e-äriregistri väljavõtted; Priiuse Puhketalu OÜ 15. veebruari 2024. a menetlusdokumendile lisatud arved ja pangakonto väljavõtted; Janek Leevandi 4. märtsi 2024. a seisukohale lisatud kaubamärkide andmebaasi ja e-äriregistri väljavõtted.
Jätta Priiuse Puhketalu OÜ määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
5.jaanuari 2024. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda ja neid ei hüvitata. Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli Janek Leevandi (hageja) hagiavaldus OÜ Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused (kostja I) vastu nõusoleku saamiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning Priiuse Puhketalu OÜ (kostja II) vastu tuvastusnõudes.
2.Viru Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.
3.Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2023. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
18.jaanuari 2023. a otsus ja asjas tehti uus otsus. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ning muutis menetluskulude jaotust, jättes hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda ning kostja II menetluskulud hageja kanda.
4.Riigikohtu 6. novembri 2023. a määrusega keelduti kostja I kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus lahendas 5. jaanuari 2024. a määrusega kostja II taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks, võttes aluseks maakohtu menetluses 21. novembril 2022 ja ringkonnakohtu menetluses 6. juunil 2023 esitanud menetluskulude nimekirjad. Maakohus jättis kostja II taotlused rahuldamata. Maakohus leidis, et käesolevas menetluses ei ole võimalik kostja II menetluskulusid hagejalt välja mõista, sest kostjat II esindas menetluses Jaanus Silm, kes on äriregistri väljavõtte kohaselt kostja II ainus juhatuse liige alates 13. juunist 2016. Seega ei ole kostjat II esindanud isik lepinguline esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 1 või p 2 tähenduses. Kostjal II ei saanud tekkida ka kohtuväliseid menetluskulusid menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude näol TsMS § 144 p 1 tähenduses. Poole seadusliku esindaja menetluskuludena hüvitatakse tema sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnaseid kulutusi ning saamata jäänud töötasu või muud püsivad sissetulekud (TsMS § 144 p 2). Nende kulude hüvitamist ei ole kostja II aga oma menetluskulude nimekirjas nimetanud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja II on seisukohal, et maakohus on tema taotluste rahuldamata jätmisega rikkunud TsMS § 144 p-s 1, § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatut. Maakohus on läinud vastuollu senise pikaajalise Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt äriühingu juhatuse liige ei pea osutama
äriühingule tasuta õigusabiteenust ning menetlusosalise lepingulise esindaja kulutusi ei saa pidada põhjendamatuks üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise seaduslik esindaja. Kostja II on põllumajandusettevõte, mille juhatuse liikme kohustuseks ei ole äriühingu tasuta nõustamine ja esindamine keerulises õigusvaidluses kohtumenetluses. Asjaolu, et äriühingu juhatuse liige on samaaegselt ka lepinguliseks esindajaks, ei anna alust jätta kostja II taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Jaanus Silm vastab lepingulise esindaja TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele. Jaanus Silm on esindanud kostjat II käesolevas tsiviilasjas alates kostja II kaasamisest kuni käesoleva ajani, mis nähtub tsiviilasja toimikus olevatest kostja II menetlusdokumentidest ja kohtuistungite protokollidest. Jaanus Silm on füüsiline isik ja tema osalemine menetluses oli kohtule ja hagejale teada ning selgesti nähtav. Kõik maakohtus ja ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on kohtule nähtavad ja kontrollitavad ning need on oma iseloomult selgelt sellised, mida ei pea juhatuse liige tasuta äriühingule osutama. Jaanus Silm on väljastanud kostjale II enda osutatud teenuste eest arved OÜ Kirula Holding alt. Tegemist on äriühinguga, mille vahendusel Jaanus Silm õigusabi osutab ja mis kasutab kaubamärki Moor & Silm Law Firm (tegemist on kaubamärgiga, mitte äriühingu nimega). Kostja II lepingulise esindaja töötunnihind oli menetluse alguses (2022. aastal) 130 eurot ja 2023. aastal oli see 140 eurot, mis arvestades kostja II lepingulise esindaja enam kui 20 aastast töökogemust ja asja keerukust on tavapärased ja mõistlikud töötunnihinnad.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud kostja II kanda. Kostja II ei ole oma esimesele menetlusdokumendile (11. mail 2022) lisanud volitust, mis tõendaks, et Jaanus Silm esindab kostjat II OÜ-le Kirula Holding väljastatud volikirja alusel. OÜ-le Kirula Holding väljastatud volikirja ei ole kostja II esitanud ka koos täiendavate tõenditega. Kohtuistungitel ei ole Jaanus Silm väitnud, et osaleb kostja II volitatud esindajana. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et Jaanus Silm on nõustunud, et osaleb menetluses kostja II seadusliku esindajana. Kostjal II ja OÜ-l Kirula Holding puudub käesolevas menetluses igasugune seos, seega on tõendamata, et OÜ-l Kirula Holding on õiguslik alus esitamaks kostjale II arveid õigusteenuse eest. Kostja II ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kohustus tasuda OÜ-le Kirula Holding kostjale osutatud õigusteenuse eest. Patendiameti andmebaasi kohaselt on kaubamärgi Moor & Silm Law Firm omanikuks OÜ Magis Õigusbüroo, mitte OÜ Kirula Holding. OÜ-l Kirula Holding puudub igasugune seos OÜga Magis Õigusbüroo.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde järgnevad tõendid: kostja II 22. jaanuari 2024. a määruskaebusele lisatud haridust tõendav dokument; hageja
8.veebruari 2024. a seisukohale lisatud e-äriregistri väljavõtted; kostja II 15. veebruari 2024. a menetlusdokumendile lisatud arved ja pangakonto väljavõtted; hageja 4. märtsi 2024. a seisukohale lisatud kaubamärkide andmebaasi ja e-äriregistri väljavõtted.
10.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal II on Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2023. a otsuse alusel õigus nõuda oma maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramist ja ka hagejalt väljamõistmist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjat II esindanud Jaanus Silm osales menetluses kostja II seadusliku esindajana või lepingulise esindajana ja kas kostjal II on tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on esindaja, kelle esindusõigus põhineb esindatava tehtud tehingul, st tema antud volitusel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 lg 2). Lepinguliseks esindajaks kohtus võivad olla advokaadid, õiguse õppesuunal magistrikraadiga muud isikud ja teised TsMS §-s 218 nimetatud isikud. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindusõigust tõendav dokument tuleb lisada esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile. Volikirja ei pea esitama, kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat (TsMS § 339). Käesolevas asjas kaasas maakohus 19. aprillil 2022 menetlusse kostja II, kelle ainukeseks juhatuse liikmeks on Jaanus Silm. Äriühingute seaduslike esindajate andmeid saab kohus kontrollida äriregistrist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et Riigikohtu praktika kohaselt kehtib põhimõte, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea äriühingu juhatuse liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid (vt RKTKm, 18.06.2014, 3-2-162-14, p-d 13-14). Seega juriidilise isiku seaduslik esindaja võib tegutseda lepingulise esindajana ning tema esinduskulud tuleks sel juhul põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitada. Jaanus Silm esitas kohtule kostja II esindajana menetlusdokumente, kus märkis endaga seotud ettevõttena Moor & Silm Law Firm. Määruskaebemenetluses esitatud seisukoha järgi väljastas Jaanus Silm kostjale II osutatud teenuste eest arved OÜ Kirula Holding alt. Tegemist on äriühinguga, mille vahendusel Jaanus Silm õigusabi osutab ja mis kasutab kaubamärki Moor & Silm Law Firm. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja II esitanud asjaolusid, mille kohaselt saaks asuda seisukohale, et Jaanus Silm osales menetluses kostja II lepingulise esindajana. Menetlusdokumentides viide Moor & Silm Law Firm-ile ei ole piisav, et jaatada selle järgi Jaanus Silma soovi osaleda menetluses kostja II lepingulise esindajana. Teisele poolele peab olema aru saada, kas osaühingut esindab seaduslik või lepinguline esindaja, et ta saaks muu hulgas hinnata menetlusega kaasneda võivaid menetluskulusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Jaanus Silm oleks esitanud kohtule volikirja, mille kohaselt esindab ta kostjat II lepingulise esindajana. Jaanus Silm ei ole advokaat, kes TsMS § 339 lg 1 järgi lepingulise esindajana volikirja esitama ei pea. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et kohtud on Jaanus Silma pidanud kostja II seaduslikuks esindajaks ning Jaanus Silm ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Jaanus Silm esitas oma haridust tõendava dokumendi, millest nähtub, et ta vastab lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, alles menetluskulude kindlaksmääramise menetluses määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on Jaanus Silm kostja II esindajana käitunud seega vastuoluliselt. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et Jaanus Silm esindas kostjat II menetluses seadusliku esindajana.
Kuna Jaanus Silm esindas kostjat II seadusliku esindajana, puuduvad kostjal II, arvestades tema taotlusi, hüvitatavad menetluskulud. Maakohus jättis õigesti kostja II menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldamata.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.