Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-10043
Kohtuasi
X avaldus Y vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes Y vastuavaldus X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik Puudutatud isik: Y (isikukood lepinguline esindaja Tiia Raudmägi
Menetluse liik
XXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y määruskaebusele lisatud tõend (e-kirjavahetus Cga perioodil 08.03.2024– 13.03.2024) asja materjalide juurde võtmata.
2.Jätta rahuldamata Y taotlus nõuda Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt välja lõhnauuringu arve, mis on tehtud 06.10.2022 Vääna-Jõesuus aadressil Männimetsa tee 6b-6 läbi viidud lõhnauuringu kohta.
3.Jätta rahuldamata Y taotlus 17.01.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
5.Jätta Harju Maakohtu 27.02.2024 määrus muutmata.
6.Jätta määruskaebuse menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-23-10043 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 14.07.2023 Harju Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult välja 8291 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2023 kuni nõude täitmiseni.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isik naabrid ridaelamus asukohaga Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 6b. Avaldajale kuulub reaalosana eluruum nr 6 ning puudutatud isikule eluruum nr 5.
3.Puudutatud isiku küttekatla kütusemahutite täitmisel raske kütteõliga 01.07.2022 voolas suur kogus rasket kütteõli tehnoruumi põrandale, kust see valgus edasi ning imbus ehitise ühise betoonist vaheseina sisse ning avaldaja eluruumi põranda- ja seinakonstruktsioonide vahele. Puudutatud isik ei võtnud tarvitusele piisavalt vajalikke abinõusid takistamaks raske kütteõli reostuse levikut avaldaja korteriomandisse. Ehkki puudutatud isiku väitel olevat ta oma tehnoruumi põrandalt kütteõli kokku kogunud ning ruumi tuulutanud, ei olnud see piisav selleks, et takistada õlireostuse edasist levikut vahetult kõrval asuva avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse. Raske kütteõli reostuse tagajärjel eritus vänge kütteõli aur avaldaja sauna- ja pesuruumi ning sealt edasi eluruumidesse. Puudutatud isiku tehnoruum asub avaldaja sauna- ja pesuruumi seina taga. Vaatamata ruumide pidevale tuulutamisele mitme kuu vältel (mis oli suvekuudel võimalik), ei kadunud kütteõli hais ära. Terviseameti hinnangul põhjustab toksilise raske kütteõli aurude sissehingamine terviseprobleeme, seejuures pikemaajaline kokkupuude võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Avaldaja elukaaslasel tekkis keldrikorrusel pesu pestes pidev peapööritus ja iiveldus. Terviseameti hinnangul võib kütteõliaur olla eriti ohtlik peres olnud kolmekuu vanuse imiku tervisele.
4.Puudutatud isiku kui kinnisasja omaniku vastutus tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 ja VÕS § 143 koostoimest. Puudutatud isik jättis järgimata kinnisasja omanikule kohustusliku käibes vajaliku hoolsuse. Puudutatud isik ei kontrollinud ega taganud vajalikku ohutust oma kütusemahutite täitmisel raske kütteõliga, mistõttu tekkis olukord, kus kütteõli mahutite täitmisel raske kütteõliga valgus suur kogus tervisele äärmiselt ohtlikku õli maha. Puudutatud isiku abikaasa Q kinnitas avaldajale, et kütteõli laadimise ajal ei viibinud ta kohapeal, vaid läks poodi. Ainuüksi nimetatud fakt kinnitab, et seeläbi oli rikutud puudutatud isikul lasuv eriomandi eseme korrashoiu- ja hoolsuskohustus. Juhul kui puudutatud isik (või tema esindaja/abikaasa) oleks olnud kütteõli laadimise ajal kohal ning pööranud piisavalt tähelepanu ja näidanud üles mõistuspärast hoolsust, oleks ta kohe märganud raske kütteõli mahavoolamist ning seeläbi oleks olnud välditav või vähemalt oluliselt vähendatud reostuse kahjuliku mõju ulatus ning kahjulik toime avaldajale.
5.Puudutatud isiku elukaaslase Q esmane reaktsioon ja e-kiri avaldajale kinnitas toimunud reostuse omaksvõttu ja lubadust see probleem lahendada („SY et sellise jama põhjustasin. Tegelen aktiivselt lahendustega, mis lõpetaks lõhna levimise“).
6.Avaldajale ja puudutatud isikule seoses kütteõli lekkega puhastusteenust osutanud AKO Eesti OÜ kinnitas avaldajale, et puudutatud isiku ruumist valgus kütteõli avaldaja ruumidesse
2-23-10043 läbi seina ääres oleva deformatsioonivuugi. Kütteõli imendus betooni sisse ning selle tekitatud lõhn muudab avaldaja sauna kasutamise võimatuks. Samuti kinnitas AKO Eesti OÜ, et ainuüksi pindade väline puhastamine ei pruugi lahendada probleemi, kuivõrd selle põhjus on kütteõliga saastunud betoon, mis eraldab jätkuvalt lõhna.
7.Avaldaja esitas tõendina KK 05.09.2022 arvamuse avaldaja korteriomandis kütusereostuse hindamise kohta. Avaldajat konsulteerinud ehituspetsialisti KK ning samuti olukorraga tutvumas käinud puhastusfirma AKO Eesti OÜ esindaja KL hinnangul ei asunud kütteõli haisu tekkeallikas mitte sauna puuvooderdise ja laudise pealispinnal, vaid selle taga, betoonblokist seina sees. Seetõttu oli kütusereostuse likvideerimiseks vaja maha võtta avaldaja saunaruumi seina vooderlauad ning seejärel tuvastada ja piiritleda, kui kaugele on reostus levinud. Seejärel tuli betoonplokkseinale teha auruisolatsioon, mis takistaks õliaurude levikut edasi eluruumidesse.
8.Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ 14.10.2022 lõhnauuringu kohaselt tuvastati avaldaja ridaelamu boksis kõige suurem lõhna tugevus 0-korruse ruumides ning keskmine tugevus elutoas. Uuringu teostamise ajal soovitasid Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ spetsialistid mitte mingil juhul elada taolise kütteõlihaisu sees.
9.Kütteõli lõhna likvideerimiseks pidi avaldaja teostama oma saunaruumis remonditööd. Vajalikud remonditööd olid järgmised: 1) lava ja kogu ruumi ulatuses voodrilauad võeti lahti ja utiliseeriti; 2) seinast eemaldati soojustus ja roov kogu ruumi ulatuses ja utiliseeriti; 3) teostati hüdroisolatsioon, mis takistab edasise õliaurude leviku; 4) taastati sauna soojustus, voodrilaudis ja lava. Reostuse likvideerimist ja sellega kaasnenud tööde käiku jälgis asjatundjana ehitusinsener KK. Asjatundja 12.04.2023 arvamus kinnitab, et ehitustööd avaldaja saunaruumis toimusid puudutatud isiku boksis toimunud kütteõlilekkest tingitud õliaurude leviku tõkestamiseks.
10.Avaldaja nõue kahju hüvitamiseks on 8291 eurot ning see hõlmab järgnevate kulude hüvitamise nõuet: 1) sauna isolatsiooniga seotud remondi- ja ehitustööd 4671 eurot; 2) remondi-ja ehitusjärgne koristus 360 eurot; 3) ehituseksperdi hinnang 720 eurot; 4) kohtueelne õigusabi 900 eurot; 5) asenduspinna üürikulu 1640 eurot.
11.Avaldaja palus jätta puudutatud isiku vastuavalduse rahuldamata. Puudutatud isiku seisukoht ja vastuavaldus
12.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
13.Nõue on esitatud vale isiku vastu. Kahjujuhtumi toimumise eest on vastutav Eesti Diisel AS, kuna pumbalukustuse automaatika rikke tõttu Eesti Diisel AS poolt kütuse pumpamise käigus sattus mõningal määral kütteõli hoovi (kütteõli pumbatakse katlaruumi hoovis asuva täiteluugi kaudu) ning katlaruumi, peamiselt mahutite peale ja mõnevõrra ka põrandale. Põrandale läks umbes 5 liitrit kütteõli. Samal päeval pärast õnnetust tuli kohale Eesti Diisel AS teine töötaja, kes tõi kaasa absorbendi, millega sai kütteõli põrandalt ära koristatud ning esialgne puhastus tehtud. Nii sai õnnetus samal päeval likvideeritud. Puudutatud isiku pere puhastas ise korduvalt katlaruumi ka pärast 01.07.2022. Lisaks käis 12.07.2022 kohal spetsiaalne puhastusbrigaad Tank Clean OÜ-st. 08.08.2022 teostas Nordic Air OÜ
2-23-10043 ventilatsioonitorude puhastuse koos agregaatide kontrolliga. 24.09.2022 teostas puhastusfirma AKO Eesti OÜ teistkordselt katlaruumi põhjaliku puhastuse.
14.Küttemahutite täitmisel tekkinud liigse surve tõttu deformeerus puudutatud isiku katlaruumis mahutite ülemine osa ja lekke vältimiseks utiliseeriti mahutid 15.07.2022, pärast seda puudub Männimetsa 6b-5 katlaruumis igasugune võimalus kütteõli aurude edasiseks tekkeks ja levikuks. Mahutid ise katki ei läinud ja igasuguste riskide maandamiseks otsustas puudutud isik ennetavalt mahutid katlaruumist eemaldada.
15.Tõendamata on, et kütteõlihais pärines puudutatud isiku korteriomandist. Kütteõli lõhn võis tulla ka avaldaja enda katlaruumist, kus kütusemahutid võisid lekkida. KK on kinnitanud, et avaldaja enda katlaruumis oli samuti tunda kütteõli lõhna. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda katlaruumi korrasoleku kohta.
16.Männimetsa 6b-5 katlaruumi põrandalt ei saanud kütteõli Männimetsa 6b-6 ridaelamuboksi valguda, sest katlaruumi põranda kalded on trapi poole ja kütteõli ei olnud põrandal nii palju. Kütteõli naaberboksi konstruktsioonide vahele ei läinud. Kütteõli ei saanud kuidagi seina sisse sattuda, sest seda oli ainult umbes 5 l mahutite vahetus ümbruses ja mahutid ise asusid välisseina, mitte avaldaja seina vastas. Aur võis alguses levida, kuid see oleks pidanud hajuma juba juulis. Juulis avaldaja aga lõhna üle väga ei kurtnud. Puudutatud isik käis ka ise avaldaja ridaelamboksis ja kütteõlilõhna ei tundnud. Avaldaja elas koos perega, sh beebiga, kogu suve oma ridaelamuboksis. Ei ole eluliselt usutav, et kui hais oli nii tugev, oleks seal beebiga elamist jätkatud.
17.On arusaamatu, millistel uuringutel põhineb AKO Eesti OÜ väide, et kütteõli on valgunud naabrite juurest läbi deformatsioonivuugi ja on imendunud betooni sisse. Tegu on puhastusfirma oletusega, mitte tõendiga.
18.Kahju tekkimist ei tõenda 06.10.2022 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ teostatud lõhnauuring, kuna see ei olnud ametlik akrediteeritud mõõtmine. Tunnistaja C kinnitas istungil, et konkreetse lõhna esinemist ei uuritud. Seega ei tõenda see uuring kütteõli lõhna esinemist, samuti ei tõenda see kuidagi väidetava kütteõli reostuse päritolu.
19.Kahju tekkimist ei tõenda KK asjatundja arvamus. KK on avaldajaga varem ärilist koostööd teinud isik. KK tegi puudutatud isiku katlaruumis fotosid, kuid mingeid proove ei teinud. Väide, et seina nurgas on õlireostuse jälgi ja mustus põrandal on kütteõli, on KK meelevaldne väide. Seal on ainult tahma jälgi, mis on tekkinud katla väljatõmbetoru puhastamisel. KK arvamuses toodud väited ja järeldused on ebausaldusväärsed.
20.Puudutatud isik ei vastuta KK asjatundja arvamuse kulude eest, kuna teda ekspertiisi läbiviimisele ei kaasatud ja ta ei ole selliseks ekspertiisiks nõusolekut andnud. Sauna ehituskulu tuleb vähendada 50% võrra, kuna eelmine sauna sisseseade oli üle 10 aasta vana ja seega osaliselt amortiseerunud. Samuti ei ole põhjendatud advokaadikulude hüvitamise nõudmine, kuna puudutatud isik oli nõus nõuetele vastava ekspertiisi tellimisega ja kui see oleks tuvastanud lõhna leviku just puudutatud isiku eluruumidest, siis oleks puudutatud isik olnud nõus ka vastutama.
21.03.11.2023 esitas puudutatud isik vastuavalduse, milles palus avaldajalt välja mõista 1730,88 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.10.2023 kuni nõude täitmiseni.
2-23-10043
21.1.Seoses avaldaja poolt esitatud alusetu kahjunõudega on puudutud isik teinud kulutusi avaldaja kohtueelsetele nõuetele vastamisel ja on vajanud selleks õigusabi. Puudutatud isiku õigusabikulud seoses avaldaja alusetute nõuetega on 1430,88 eurot.
21.2.Lisaks on tagantjärele selgunud, et puudutatud isiku poolt AKO Eesti OÜ-lt 26.09.2022 täiendava puhastuse tellimine oli põhjendamatu. Puudutatud isik tellis täiendava puhastuse üksnes seetõttu, et avaldaja esitas jätkuvalt kaebusi haisu kohta, kuigi puudutatud isiku ruumides enam mingit haisu ei olnud. Seega, kuna avaldaja nõuded põhinesid ekslikele faktiväidetele, oli vastava puhastuse kulu 300 eurot otsene varaline kahju (AKO Eesti OÜ arve nr 220980). Maakohtu määrus ja põhjendused
22.Harju Maakohtu 27.02.2024 määrusega rahuldati avaldaja avaldus osaliselt ja jäeti puudutatud isiku vastuavaldus rahuldamata. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 6651 eurot ja viivise põhinõudelt (6651 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis avaldaja avalduse menetlemisega seotud menetluskulud 80,22% ulatuses puudutatud isiku kanda ning 19,78% ulatuses avaldaja kanda ning puudutatud isiku vastuavaldusega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku 31.01.2024 taotluse 17.01.2024 ärakuulamise protokolli parandamiseks.
23.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: 1) avaldaja on korteriomandi Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 6b-6 omanik; 2) puudutatud isik on korteriomandi Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 6b-5 omanik; 3) 01.07.2022 toimunud puudutatud isiku korteriomandi küttekatla kütusemahutite täitmisel lekkis raske kütteõli tehnoruumi; 4) avaldaja korteriomand ei olnud kindlustatud.
24.Maakohus viitas VÕS § 115 lg-le 1, §-dele 127 ja 128 ning KrtS § 31 lg 1 p 1, § 31 lg-tele 4 ja 5 ning märkis, et avaldaja nõuab puudutatud isikult kahjuhüvitist, mis on tekkinud seoses puudutatud isiku poolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega.
25.Puudutatud isiku korteriomandi koosseisu kuuluvas katlaruumis voolas 01.07.2022 kütusemahutite täitmisel teadmata kogus rasket kütteõli ruumi põrandale. Puudutatud isiku katlaruum on puudutatud isiku eriomandi eseme koosseisus ning kütusemahutid ning õlikatel olid vajalikud üksnes puudutatud isiku korteriomandi kütmiseks. Seega oli puudutatud isikul kohustus katlaruumis asuvad seadmed hoida sellises korras ja kasutada neid selliselt, et need ei põhjustaks kahju kolmandate isikute varale. KrtS § 31 lg 4 sätestab korteriomaniku kohustuse tagada eriomandi eseme korrashoiu ning hoiduda tegevustest, mis tooksid teistele isikutele kaasa ülemäärased mõjud. Seega vastutab avaldaja ees KrtS § 31 lg 4 alusel puudutatud isik, olenemata asjaolust, et väidetav kahju on tekkinud kolmanda isiku tegevuse ja/või tegevusetuse tulemusel.
26.Maakohus viitas järgmistele asjas tähtsust omavatele tõenditele ja ütlusele.
26.1.Avaldaja ning puudutatud isiku abikaasa Q on 11.07.2024 pidanud kirjavahetust (dtl 15), kus avaldaja on kirjutanud järgmist: „Mul on kodus räme tõmm sees ehk arvan, et mõistlik
2-23-10043 oleks tellida tööstuslik puhastus nii, et nad pesevad sinu katlamaja nii ära ja äkki suudavad ka seina seest millegiga seda nõgi püüda! Mul kodus keldris on hullumaja.“
26.2.Seejärel vastas puudutatud isiku abikaasa Q: „SY et sellise jama põhjustasin. Tegelen aktiivselt lahendustega, mis lõpetaks lõhna levimise /.../ Pakuks Sulle ventilaatorit kedrisse õhuvärskendamiseks nagu sinu kolleeg soovitas. Lõhna nanotehnoloogial õhupuhastus firmaga kohtun reedel (proovin varem ScentAir). Ventolatsioonipuhastus on tellitud ja plaanis järgmine nädal teostada.“
26.3.Samuti on asjatundja arvamuse koostaja KK käinud avaldaja korteris ning 22.09.2022 kinnitanud, et kütteõli aurud levivad kogu hoones, kusjuures kõige rohkem oli kütteõli levikut tunda keldrikorrusel vahetult reostuse läheduses (dtl 16). Ka asjatundja arvamuse (dtl 31-41) kokkuvõttes on märgitud järgmist: „Naabri juures tekkinud õlireostuse tagajärjel on ridaelamuboksi keldriruumi (Männimetsa 6b-6) läbi naabritevahelise seina imendunud õlireostus, mis eritab eluruumidesse kütteõli aurusid. Keldrikorrust on tänaseks tuulutatud kaks kuud. Kütteõli aurud levivad endiselt. See tähendab, et õlireostus on endiselt hoone konstruktsionnides ja naabril seda likvideerida pole olnud võimalik.“ Asjatundja arvamuse koostaja KK käis ka ärakuulamisel tunnistajana ütlusi andmas ning on märkinud, et „käisime kõnealust ridaelamuboksi üle vaatamas ja andma hinnangut olemasolevale olukorrale, X kutsel. Seis selline, et kogu boks lõhnas diislireostuse järgi. Kõige suurem all saunakompleksis“ (dtl 289 – istungiprotokoll, ajamarker 00:26:33). Puudutatud isiku korteriomandi koosseisu kuulunud katlamaja osas märkis KK järgmist: „jah, oli imbumise jälgi konstruktsioonil, oli näha. Pigem oli seinte alaservas näha, imbumise jälgi, olid tumedamad. Alaservas 5 cm oli näha, oli kivisein, viimistluseta, oli imbunud, tumedam rant jooksis all servas“ (dtl 289 – istungiprotokoll, ajamarker 00:29:52 ja 00:43:05). KK selgitas kütteõli lõhna levimist avaldaja korteriomandisse järgmiselt: „õlireostuse imbumine konstruktsiooni, kui põranda alla pinnasesse ilmselt. X saunaruumis, kus aurude leviku intensiivsus kõige suurim. Põrand valatakse seinte vahel, seal on jäetud väike vuuk. Vuugist oli kõige rohkem kütteõli auru tunda, kui ninaga tõmmata. Ilmselt jooksis põranda alla pinnasesse ja läbi betoonploki, kuna see on piisavalt poorne ja saab sinna imbuda“ (dtl 290 – istungiprotokoll, ajamarker 00:30:51).
26.4.06.10.2022 teostati lõhnauuring avaldaja korteris, mille kohta valmis 14.10.2022 akt (dtl 20-29), millest nähtub, et korteri elutoas ning 0-korruse eesruumis, pesuruumis ning leiliruumis esines mingit lõhna, kusjuures tugevaim oli lõhn 0-korruse pesuruumis ning leiliruumis. Uuringuakti kinnitanud C käis istungil tunnistajana ütlusi andmas ning märkis, et ei uuritud mitte konkreetse lõhna esinemist, vaid lõhna intensiivsust ja tugevust (dtl 287 – istungiprotokoll, ajamarker 00:12:35). Tunnistaja kinnitas, et ei käinud ise uuritavas korteriomandis, mistõttu ei oma tähtsust tema ütlus selle kohta, millise lõhna esinemist tunnetati. Samuti ei selgitatud välja lõhna päritolu (dtl 288 – istungiprotokoll, ajamarker 00:15:09 ja 00:15:12).
26.5.KK on 11.11.2022 koostanud ülevaate tööde seisust (dtl 47) ning on märkinud, et: „On eemaldatud lava ja seinast voodrilaud koos soojustuse ja rooviga. Seina avades selgus et õliaurud levisid ruumi kõige intensiivsemalt seina ja põranda vahelisest praost ja seina alaosas läbi ploki. Alumise plokirea alaservas oli ka visuaalselt näha õlilekke imbumisjälge läbi seina“ (dtl 48 – foto).
26.6.KK on 22.12.2022 koostanud ülevaate tööde seisust (dtl 43) ning on märkinud, et: „esialgne hüdroisoleerimise maht ei taganud õliaurude leviku tõkestamist. Selleks sai lisaks tehtud täiendav maht hüdroisolatsiooni kõikidel leiliruumi seintel ala- ja keskosas. Õliaurud
2-23-10043 levisid endiselt pinnasest betoonpõranda vuugi kaudu. Hetkel kütteõliaurude levikut leiliruumis enam ei tuvasta. ... Lisaks haises kogu sauna konstruktsioon, voodrilauad k.a. lava kütteõli järgi, mis tuli viia täies mahus utiili.“
26.7.AKO Eesti OÜ, st puhastusfirma, kes teostas töid mõlema menetlusosalise juures (dtl 206 – töödejuhi kiri), esindaja KL on 28.09.2023 (dtl 169) märkinud järgmist: „Esmasel ülevaatusel ja välisel vaatlusel on naabrite juures toimunud avarii kütteõliga mis on valgunud läbi seina ääres oleva deformatsioonivuugi. Kütteõli imendunud betooni sisse ning tekitab olulise lõhna mis muudab sanitaarpindade ja sauna kasutamise võimatuks. Antud lõhna mõju inimeste tervisele võib olla erinev aga tekitab kindlasti iiveldust, peavalu ning antud ruumide kasutamine olmeruumide osana pole võimalik. Puhastusteenused pindade puhastamiseks võivad olla abiks aga ei pruugi lahendada probleemi kuna lõhna põhjus on kütteõliga saastunud betoon mis eraldab jätkuvalt uut lõhna. Soovitan kasutada ehituseksperdi professionaalset teenust et juhtum lahendada jäädavalt.“
26.8.AKO Eesti OÜ eripuhastustööde juht MH on 28.09.2023 (dtl 206) selgitanud, et kütteõli reostuse puhul on võimatu tagada, et poorsetest pindadest (betoonist põrand ja fibo-plokk sein) saadakse kätte kõik sinna imendunud kütteõli. Puudutatud isik tellis AKO Eesti OÜ-lt 20.09.2022 tehnoruumi eripuhastustööd, mis teostati 24.09.2022. AKO Eesti OÜ ülesanne oli püüda eemaldada võimalikult suures osas betoonpõrandasse ja fiboplokkseina imendunud kütteõli jääke. Ruumis oli tunda kütteõlile iseloomulikku lõhna. AKO Eesti OÜ teostas tööd ja olukord paranes veidi, kuid lõplikult ei olnud neil võimalik reostuse jääke likvideerida ja iseloomulikku lõhna eemaldada.
26.9.Ärakuulamisel on tunnistaja Q märkinud, et jõudis katlamajja alles pärast seda, kui kütuseveok oli lahkunud, ning märkas, et kütusepaagid olid kummis, st oli näha, et toimus ülepumpamine, ülerõhk oli paaki läinud (dtl 295 – istungiprotokoll, ajamarker 01:16:04). Tunnistaja märkis, et kütust oli paakide peal ja põrandal (dtl 295 – istungiprotokoll, ajamarker 01:16:04). Tunnistaja täpsustas: „sain kõndida, märg oli lihtsalt. Mitte, et kummikud oleks jalga pidanud panema. Katlaruumi põrand oli märg, kuskilt tuli peale. Kiht ei saa suur olla, sest igas katlaruumis peab olema äravool.“ (dtl 295 – istungiprotokoll, ajamarker 01:20:02). Ütlused, mis puudutavad kütteõli lõhna puudutatud isiku katlamajas, on aga vastuolus muude asjas esitatud ja kogutud tõenditega. Tunnistaja Q on märkinud, et pärast esimest puhastusfirma külastust enam kütteõli lõhna tunda ei olnud (dtl 297 – istungiprotokoll, ajamarker 01:35:06; dtl 300, ajamarker 02:05:33). Samas on puudutatud isik tellinud veel puhastusteenuse, lisaks on kütteõli lõhna hilisemat eritumist puudutatud isiku katlamajast kinnitanud avaldaja (dtl 304 – istungiprotokoll, ajamarker 02:36:35), AKO Eesti OÜ eripuhastustööde juht MH ning ka puudutatud isik ise (dtl 305 – istungiprotokoll). Lisaks on tunnistaja Q kinnitanud, et avaldaja korteriomandis puudus pärast sündmust kütteõlile iseloomulik lõhn (dtl 299 – istungiprotokoll, ajamarker 01:51:22), mis on vastuolus avaldaja, asjatundja KK ja Keskkonnauuringute Keskuse lõhnatugevuse ekspertrühma kogetuga.
26.10.Avaldaja on vande all antud ütlustes märkinud, et „juuli algul jõudsin koju. Hais, jooksin alla katlamajja. Kõik korras, puhas. Kogu alumine korras haises võikalt. Läksin sauna poole, jõudsin sauna eesruumi, pahvnutt üleval, rääkimata leiliruumist. Kuskilt nagu jookseks midagi. Vänge lõhn üleval. Siis sain aru, et kuskilt lava alt naabri seina poolt. Jooksin naabri Q juurde. Küsisin, et mis juhtunud. Ql pea maas, ütles, et tean küll. Kütuse ülelaadimisel juhtus reostus, peame tegelema kuidagi. Jooksin alla. Võigas. Tuba oli teist värvi“ (dtl 301 – istungiprotokoll, ajamarker 02:14:08). Avaldaja lisas, et: „põrand oli määrdunud. Autodel ületäiteandurid on peal. Seal ei ole, et kui tellid 1400 liitrit ja on lukus, ei ole. Autol on sektsioon (2000 l, 3000 l,
2-23-10043 4000 l) Kui ei ole andurit küljes nagu tol korral ei olnud kahjuks, mis peaks pumba seiskama, kui mahutid saavad täis, siis lööb kõik kauba maha, kaua kuni autojuht saab aru, et midagi on valesti. ... Kedagi all ei olnud ja diislit lendas kahte lehte. Ventiilide, tihendite, torude vahelt. Mahutid olid deformeerunud, ei tea, kas ka mahutite vahelt. Olukord oli jube. Dislaga põrand kaetud. Trapp oli, pump oli kõrvale tõstetud. Q oli nõutu. Ütles, et pump on nahkas, pole mõeldud raske kütteõli või kütteõli pumpamiseks. See põhjus, miks see väikene põrandakene oli kaetud rakse kütteõliga. Seal pole ka renne, ülespööret, kividest äär, et ei saaks minna vuuki, põranda alla seda kütet. Läheb seina alla, seina sisse ja nii ta minu juures oli“ (dtl 301 – istungiprotokoll, ajamarker 02:16:51). „Kui ruumi astusin, siis seinad, mahutid, kõik oli koos. Tuleb kõva survega. Kui keegi ei ütle stopp all ja ületäiteandurit ei ole seinas, mis elektroonne, mis peatab pumba autos, siis tuleb maha täie vingaaliga. Kui mahutid olid ümmargused ja tihendite vahelt lekkis kütust. Lendab väga suure survega igas suunas. Oli ka laes. Olime ukse peal“ (dtl 302 – istungiprotokoll, ajamarker 02:19:02).
26.11.Puudutatud isik on vande all antud ütlustes märkinud katlaruumis levinud haisu kohta, et see vähenes ajas: „01.07.22 õnnetus, 12.07 Tank Clean käis koristamas, enne seda Eesti Diisel koristas. 15.07 tuli Tank Clean meie palvel ja utiliseeris õli ja mahutid ja tegi jälle koristuse. Peale seda oli väga vähe tunda. Septembris puhastuse tegime peale naabri nõuet. Kasutas 13.08.22 külastust Kga nõudes nagu ekspertiisiaktina. Mõtlesime, et teeme selle Ako Puhastuse veel. Peale seda oli kindlasti kadunud.“ (dtl 305 – istungiprotokoll). Puudutatud isik märkis, et käis 06.10.22 avaldaja keldris ja esimesel korrusel, tundis üldist kopitanud lõhna, kuid puudus kütteõlile iseloomulik lõhn (dtl 305 – istungiprotokoll).
27.Maakohus leidis, et esitatud tõenditest tuleneb kogumis see, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Arvestades asjas antud selgitusi, on väga tõenäoline, et kütusemahutite täitmisel lekkis puudutatud isiku katlaruumi piisavalt suur kogus kütteõli, mis sai sealt edasi tungida põranda ja seina vahelise deformatsioonivuugi kaudu ehitise konstruktsioonidesse ja sealt omakorda avaldaja korteriomandi 0-korrusel paiknevasse saunakompleksi. Tähtis ei ole tuvastada, kui suur kogus kütteõli ülepumpamisel lekkis, tähtis on vaid see, kas see sai konstruktsioonidesse imbuda – kohtu hinnangul sai. Kuivõrd metallist küttemahutid olid deformeerunud, on ilmne, et kütuse pumpamisel oli kasutusel väga tugev surve, mistõttu on ilmne, et surve all lekkima hakanud toruliitmikud ja ventiilid piserdasid kütust igas suunas. Sellises kontekstis on usutav avaldaja ütlus, mille kohaselt esines kütteõli mitte ainult mahutitel ja veidi ka põrandal, vaid ka katlaruumi uksel, seintel ja laes. Mitmed isikud on vahetult kinnitanud kütteõlile iseloomuliku lõhna esinemist avaldaja saunaruumides. Otsitud ning paljasõnalised on puudutatud isiku viited, mille kohaselt võib vaidlusalust haisu põhjustada avaldaja enda korteriomandist pärinev kütusereostus. Ka kõik muud oletuslikud ja teoreetilised käsitlused veenvad ega tõendatud ei ole. Naabri põhjustatud kütteõlile iseloomulikku lõhna ei saa pidada selliseks mõjutuseks, mida avaldaja peaks olema kohustatud taluma – tegemist ei ole tavakasutuse tulemusel tekkinud mõjuga.
28.Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, et vastav rikkumine oleks olnud vabandatav, seega vastutab ta kohustuse rikkumise eest. Seega on tõendatud, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg-s 1 sätestatud kohustust ning vastutab selle eest.
29.Kohus pidas avaldajale tekkinud kahju põhjendatuks 6651 euro ulatuses.
29.1.Kahju kõrvaldamiseks vajalikud sauna isolatsiooniga seotud remondi- ja ehitustööd on 4671 eurot, remondi-ja ehitusjärgne koristus 360 eurot ja ehituseksperdi hinnang 720 eurot. Remondi- ja ehitustööd viidi läbi etapiviisiliselt ning teostatud tööd olid rikkumise kõrvaldamiseks hädavajalikud. Avaldaja on asjatundja arvamusega ja AKO Eesti OÜ
2-23-10043 eripuhastustööde juhi selgitustega tõendanud – ning on ka üldteada –, et pindade pealmise puhastamise tulemusel ei ole võimalik saavutada pindade sisse imendunud mustuse eemaldamist. Tuleb pidada mõistetavaks, et ehitustööde järgselt tuleb ruumi puhtusetase taastada, mistõttu on põhjendatud ka koristamisega seotud kulu. Rikkumise tuvastamiseks ja asjatundlikuks kõrvaldamiseks oli vajalik asjatundja kaasamine, kuivõrd ei ole võimalik eeldada, et erialaste teadmisteta kõnealune kahju efektiivselt kõrvaldatud saaks.
29.2.Avaldaja kohtueelne õigusabi on põhjendatud. Avaldaja esitas puudutatud isikule nõudekirja, mistõttu pidi avaldaja õigusabi saamiseks pöörduma advokaadibüroo poole. Avaldaja kandis puudutatud isiku tegevuse tõttu õigusabikulusid kokku 900 eurot. Tegevusteks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Avaldajale on osutatud õigusabi hinnaga 180 eurot tund (sh käibemaks). Kuivõrd tegemist on advokaadiga, nõudekiri on sisukas ja maht on märkimisväärne ning tegemist on keskmiselt keeruka nõudega, on kohtueelse õigusabi tunnihind põhjendatud ja mõistlik.
29.3.Kohus jättis rahuldamata asenduspinna üürikulu nõude 1640 eurot, kuna avaldaja nõue oli tõendamata.
30.Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kohustuse hoida eriomandi eset korras ning seda kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, kaitse-eesmärk on kahtlemata hoida ära teistele korteriomanikele tekkiv võimalik kahju.
31.Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui puudutatud isik oleks oma katlamajas korraldanud mahutite täitmise viisil, et sellega ei oleks tekkinud kahjulikke mõjutusi avaldaja korteriomandile, siis ei oleks avaldaja korteri saunakompleks kahjustada saanud.
32.Tõendamata on väited, et avaldaja saun oli osaliselt amortiseerunud või juba kahjustatud. Avaldaja on tõendanud, et saun oli heas seisukorras (dtl 173 – foto saunast enne kahju tekkimist), kusjuures saun oli koos ülejäänud korteriomandiga üsna hiljuti renoveeritud. Seega ei esine alust kahjuhüvitise vähendamiseks (VÕS § 139).
33.Puudutatud isiku vastuavaldus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lgs 1 sätestatud kohustust ning vastutab selle eest. Seega ei ole täidetud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise kohustuse eeldus – avaldaja ei ole puudutatud isiku suhtes õigusvastaselt käitunud. Ka täiendava puhastuse tellimisega 26.09.2022 AKO Eesti OÜ-lt seotud nõue on põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, millist kohustust on avaldaja väidetavalt rikkunud. Puhastuse tellis puudutatud isik ja tegi seda enda korteriomandile. Ka pärast kõnealust AKO Eesti OÜ puhastust oli puudutatud isiku katlaruumis tunda kütteõlile iseloomulikku lõhna. Seda on kinnitanud avaldaja (dtl 304 – istungiprotokoll, ajamarker 02:36:35), AKO Eesti OÜ eripuhastustööde juht MH ning ka puudutatud isik ise (dtl 305 – istungiprotokoll).
34.Maakohus leidis, et puudutatud isiku taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud. TsMS § 477 lg 8 sätestab, et menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt TsMS §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Seega puudub puudutatud isikul õiguslik alus protokolli parandamist nõuda.
2-23-10043
35.Kohus on rahuldanud nõude osaliselt, s.o 80,22 % ulatuses (avalduse hind 9285,92 eurot vs. rahuldatud avalduse hind 7449,12 eurot). Vastuavalduse on kohus jätnud terves ulatuses rahuldamata. Seega on õiglane jätta: (i) avalduse menetlemisega seotud menetluskulud 80,22% ulatuses puudutatud isiku kanda ning 19,78% ulatuses avaldaja kanda; (ii) vastuavaldusega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus
36.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles avaldaja avaldus rahuldati, ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja rahuldada puudutatud isiku vastuavaldus ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
36.1.Puudutatud isik esitas taotluse nõuda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-lt välja lõhnauuringu arve, mis on tehtud 06.10.2022 Vääna-Jõesuus aadressil Männimetsa tee 6b-6 läbi viidud lõhnauuringu kohta.
36.2.Puudutatud isik esitas taotluse 17.01.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks alljärgnevate ebatäpsuste osas: 1) 01:38:25 on kirjas: Tehakse vannina, seinad tõstetakse seina ääres kõrgemale. Puudutatud isik palub parandada: Tehakse vannina, servad tõstetakse seina ääres kõrgemale; 2) 01:55:53 on kirjas: jah, kui õnnetus juhtus, et palju me süüdi oleme. Puudutatud isik palub parandada: kui õnnetus juhtus, noh et kui palju meie süüdi oleme. Kui auto sõidab vastu seina, mis siis, et mina tellisin.
36.3.Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana uue tõendi (e-kirjavahetus Cga 08.03.2024– 13.03.2024).
37.Määruskaebusele lisatud tõendi osas selgitas puudutatud isik, et tõendamaks avaldaja valeväiteid proovis puudutatud isik saada Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt lõhnauuringu kulude kohta arvet. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse esindaja C kinnitas, et arve on edastatud, kuid ütles, et ta ei saa seda saata, kuna avaldaja keelas selle ära. Puudutatud isik leiab, et avaldaja on lõhnauuringu maksumusega vassinud ning on soovinud puudutatud isikult enam raha välja nõuda, kui oli uuringu tegelik kulu. Sama suhtumine iseloomustab kõiki teisi kulusid.
38.Puudutatud isik leiab, et nõue on esitatud vale isiku vastu ja 01.07.2022 kahjujuhtumi eest vastutab AS Eesti Diisel. Puudutatud isik ei ole rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 (alternatiivselt on rikkumine vabandatav). Maakohus ei sisustanud, milles seisnes puudutatud isiku korrashoiukohustus, mida puudutatud isik väidetavalt rikkunud oli. Puudutatud isiku katlaruum oli 01.07.2022 täiesti korras. Igal juhul oli puudutatud isiku rikkumine vabandatav. Puudutatud isik täitis oma hoolsuskohustust (kontrollis enne kütuse tellimist vajamineva kütuse kogust; viibis kütuse toomisel kodus, kontrollis katlaruumi tankimise ajal, lekke avastamisel asus koheselt koristama jne). Kütteõli valgumine põrandale tulenes kütuseveoki pumbalukustuse automaatika rikkest, mis ei kuulu eriomandi koosseisu. Kohe pärast kütteõli põrandale voolamist asus puudutatud isiku pere kütteõli koristama, täites seega korrashoiukohustust. Pärast koristust puudutatud isiku juures ja mahutite eemaldamist 15.07.2024 oli kütteõli puudutatud isiku katlaruumist täielikult eemaldatud ning seega ei saanud enam levida ka aurud.
2-23-10043
39.Tõendamata on, et väidetav hais on seotud 01.07.2022 kahjujuhtumiga. Lõhnareostus võib pärineda ka avaldaja enda korteriomandist. 11.07.2022 e-kirjas ei ole puudutatud isik end juhtunus süüdi tunnistanud. Q ja puudutatud isik avaldaja ridaelamuboksis kütteõli lõhna ei tundnud.
40.Kohus on ebaõigesti leidnud, et kütteõlireostus levis korteriomandi konstruktsioonide sisse. Puudutatud isiku vande all antud ütlused ja Q tunnistused tõendavad vastupidist. Kütteõli ei saanud seina imbuda, sest mahutid asusid välisseina juures (eemal naabri seinast) ja mahutite pealt valgus mahutite ette põrandale umbes 5 liitrit õli, mis kuivatati absorbendiga. Õli valgus põranda kaldenurga tõttu hoopis naabri seinast eemale, st põranda keskel asuva trapi poole. Kohus on jätnud avaldaja tõendite usaldusväärsuse täielikult hindamata. Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit ega uuringu tulemust kütteõli hulga ja konstruktsioonidest läbivalgumise kohta. Visuaalse vaatlusega ei ole võimalik seda kindlaks teha. Materjaliproove ja ekspertiise kütteõli konstruktsioonidesse valgumise osas tehtud ei ole. Viis liitrit kütteõli ei valgunud üldse seinani, seega ei saanud valguda seina sisse. Puudutatud isiku ja Q ütlusi kinnitavad ka KK 05.09.2022 arvamuse lisades toodud fotod. Fotolt 2 nähtub, et katla/paisupaagi juures põrandal on tahm. KK väitis, et tegu ei saa olla tahmaga, sest puudub puuküttekatel, kuid tahm tekib ka kütteõli põlemisel katlas. Fotol 3 nähtuvad paisupaagi all olevad ajalehed on pandud sinna varem katla puhastamisest tuleneva tahma kogumiseks ja need ajalehed on kuivad. Fotolt 4 nähtub, et paagile tõstetud pappkast on kuiv (õlist oleks kuivades jäänud randid pappkastile, need puuduvad).
41.Kütteõli koguse osas vaidleb puudutatud isik vastu maakohtu väitele, et tegu oli teadmata koguse kütteõliga. Puudutatud isik märgib, et põrandale läks umbes viis liitrit kütteõli. Meelevaldne on ka maakohtu järeldus, et „on ilmne, et toruliitmikud ja ventiilid piserdasid kütust igas suunas“.
42.KK väitis puudutatud isiku katlamaja kohta, et seinte alaservas oli kütteõli imbumise jälgi, kuna need olid tumedamad. Q on selles osas selgitanud, et seinte alaservad on töödeldud koos põrandakattega, seega näivadki tumedamad. Avaldaja ruumides on seina alaserva mustad plekid lihtsalt mustus. Lihtsalt oletuste alusel, et tegu on kütteõliga (ilma proove tegemata), ei saa lugeda tõendatuks, et tegu on kütteõli plekkidega.
43.Ebausaldusväärsed on KK ütlused, et kütteõli lõhna oli tunda seinte ja põranda vahelisest vuugist. Seina ja põranda vahele on tehtud deformatsioonivuuk. See täidetakse tavapäraselt tiheda vuugiseguga, mis on veekindel. Lisaks oli puudutatud isiku katlaruumi põrand tehtud veekindlaks ning sealt ei saa kütteõli läbi minna.
44.Ekspertiisiakti teostanud KK on avaldaja sõber. KK 05.09.2022 ekspertarvamus on tegelikkuses asjatundja arvamus, mitte ekspertarvamus. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga.
45.Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ 06.10.2022 läbiviidud lõhnauuring ei tõenda kütteõlist tingitud lõhna olemasolu avaldaja keldris ja teistes ruumides, samuti seda, et see lõhn pärineb puudutatud isiku katlaruumist.
46.KL ja MH 28.09.2023 e-kirjad ei ole usaldusväärsed tõendid. Eluliselt ei ole usutav, et puhastustööde tegijad mäletaksid üle aasta hiljem täpselt objektil juhtunut. Puudutatud isik leiab, et 28.09.2023 e-kirjade sisu on ette antud avaldaja poolt. Enne puhastust oli kütteõli lõhn vaevu hoomatav ja pärast puhastust ei olnud seda üldse.
2-23-10043
47.Maakohus ei arvestanud puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja kuludele. Ehitaja kutsumine objektile ja hinnapakkumise saamine on tavapäraselt tasuta, selleks ei ole vaja koostada n-ö asjatundja arvamust, mis maksab 720 eurot. Avaldaja advokaadi nõudekiri on kolm lehekülge. Seega ei vasta õigusteenuse maht 5 tunnile. Kuigi arve on 19.10.2022 kuupäevaga ja maksetähtaeg oli 26.10.2022, on arve tegelikult tasutud 13.07.2023, st vahetult enne kohtusse pöördumist, mis kinnitab asjaolu, et arve on näiline ja kulud näidatud spetsiaalselt antud kohtuasja jaoks. Sauna remondi puhul ei ole kohus arvestanud puudutatud isiku vastuväidet amortisatsiooni kohta. Kohus viitas vaid paljasõnaliselt, et saun oli koos ülejäänud korteriomandiga hiljuti renoveeritud.
48.Maakohus ei ole kohtukulude proportsiooni jagamisel üldse arvesse võtnud, et puudutatud isik on juba kohtueelselt pakkunud õigusrahu huvides kompromissi 4000 eurot, seega selles ulatuses tuleks TsMS § 163 lg 2 alusel jätta kohtukulud ka avalduse rahuldamisel avaldaja enda kanda. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
49.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik on rikkunud teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust. KrtS § 31 ja AÕS § 143 koostoimes kohustavad kinnisasja omanikku tagama, et ei tema ega kolmandad isikud ei kahjustaks naaberkinnisasja omaniku õigusi ning viimasel on nõudeõigus kinnisasja omaniku vastu, kust kahjulikud mõjutused on pärit. Asjakohatud on puudutatud isiku püüdlused vaidlustada ja tuvastada maha valgunud raske kütteõli täpne kogus ning etteheited maakohtule, et seda kogust ei ole täpselt määratud. Avaldaja hinnangul ei oma lõppkokkuvõttes määravat tähendust puudutatud isiku katlaruumis maha valgunud raske kütteõli täpne kogus, vaid asjaolu, et see oli piisav selleks, et põhjustada rasket, tervisele ohtlikku ja pikaajalist haisureostust avaldaja korteriomandis.
50.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
51.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid. Maakohus ei ole lahendi tegemisel rikkunud menetlusõiguse ega materiaalõiguse norme, mis annaksid alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei ole maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
52.Esmalt lahendab kolleegium kooskõlas TsMS § 442 lg 5 esimese lausega (koosmõjus TsMS §-ga 659) puudutatud isiku menetluslikud taotlused.
52.1.Puudutatud isik on määruskaebuse lisana esitanud uue tõendi (e-kirjavahetus Cga 08.03.2024–13.03.2024), millega soovib tõendada avaldaja valeväiteid ning seda, et avaldaja on esitanud lõhnauuringu arve suuruse kohta ebaõigeid väiteid. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõend tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata, kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga (TsMS § 238 lg 1). Tõendi sisust nähtuvalt uurib puudutatud isiku lepinguline esindaja Clt lõhnauuringu maksumuse kohta. Vaidlus puudub, et avaldaja 06.10.2022 lõhnauuringu eest
2-23-10043 tasutu hüvitamist puudutatud isikult ei nõua. Seega ei oma nimetatud tõend asja lahendamisel tähtsust. Puudutatud isik väidab ka, et kirjavahetusest nähtub, et C on kinnitanud, et avaldajale on lõhnauuringu arve edastatud, kuid avaldaja keelas selle arve edastamise puudutatud isikule. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluses e-kirjavahetuses esitas sellise väite puudutatud isiku lepinguline esindaja, mitte C.
52.2.Puudutatud isik esitas määruskaebuses taotluse tõendite kogumiseks ning palub nõuda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-lt välja lõhnauuringu arve, mis on tehtud 06.10.2022 Vääna-Jõesuus aadressil Männimetsa tee 6b-6 läbi viidud lõhnauuringu kohta. Ringkonnakohus kordab, et avaldaja ei taotle puudutatud isikult 06.10.2022 teostatud lõhnauuringu eest tasutu hüvitamist, mistõttu ei oleks asjaomane arve asjakohane tõend (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata.
52.3.Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka puudutatud isiku taotluse 17.01.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Maakohus jättis puudutatud isiku taotluse õigesti rahuldamata, kuna TsMS § 477 lg 8 järgi ei ole menetlusosalisel hagita menetluses õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt TsMS §-le 53 ning puudutatud isik võib vastuväited protokollile esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kolleegium märgib, et TsMS § 50 lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Seejuures ei pea istungiprotokoll olema stenogramm ega kajastama menetlusosaliste avaldatud seisukohti sõnasõnalt. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud, kuidas rikkus protokolli tema soovitud paranduste tegemata jätmine tema õigusi ja kuidas see võis mõjutada maakohtu lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku välja toodud parandused sellised, mis mõjutasid asja lahendamise tulemust.
53.Järgnevalt annab kolleegium hinnangu määruskaebuse väidetele ja lahendab asja sisuliselt.
54.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja ja puudutatud isik naabrid ja korteriomanikud ridaelamus asukohaga Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 6b. Avaldajale kuulub reaalosana eluruum nr 6 ning puudutatud isikule eluruum nr 5. 01.07.2022 puudutatud isiku korteriomandi küttekatla kütusemahutite täitmisel lekkis raske kütteõli puudutatud isiku tehnoruumi. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isiku eriomandi piiridest valgus kütteõli edasi ning imbus ehitise ühise betoonist vaheseina ning avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse ning eritas seetõttu avaldaja korteriomandisse kütteõli lõhna. Tegemist on korteriomanike vahelise vaidlusega, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Seetõttu lahendab kohus asja hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1).
55.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 21, 42). Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 47, 48; RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 14). Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16 ja seal viidatu kohtupraktika). Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
2-23-10043 KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanikud kaasomanikena peavad AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 20). KrtS § 31 lg 3 järgi kohaldatakse KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste täitmisel AÕS §-s 143 sätestatut. AÕS § 143 lg 1 esimese lause järgi ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. AÕS § 143 lg 2 järgi, kui AÕS § 143 lg-s 1 nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
56.Avaldaja märgib, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, kuna ei suutnud takistada kütteõlireostuse edasist levikut vahetult kõrval asuva avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse. Kütteõlireostuse tagajärjel eritus vänge kütteõliaur avaldaja korteriomandi keldrikorruse sauna- ja pesuruumi ning sealt edasi eluruumidesse.
57.Ringkonnakohus märgib, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika): 1) teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
58.Omandi kahjustamise korral saab avaldaja esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
59.Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei nõustu puudutatud isikuga, et avaldaja on esitatud nõude vale isiku vastu ja 01.07.2022 kahjujuhtumi eest vastutab AS Eesti Diisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik on käesoleval juhul rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat eriomandi korrashoiu kohustust ja eriomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust ning seega on avaldaja õigustatult esitanud kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu. Puudutatud isikut ei vabasta vastutusest asjaolu, et väidetavalt käitus hooletult AS Eesti Diisel, kes teostas kütteõli pumpamise puudutatud isiku kütusemahutitesse. Korteriomanik on kohustatud tagama oma kohustuste täitmise ka juhul, kui korteriomandit kasutavad teised isikud (KrtS § 31 lg 4) ja juhul, kui ta ise viibib eemal (KrtS § 31 lg 5). Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 33). Seega on praegusel juhul kahjustatud korteri omanikul (avaldajal) võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt
2-23-10043 korteriomanikult (puudutatud isikult), kuna kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 16).
60.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on tõendanud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise puudutatud isiku poolt. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kütteõli leke on lähtunud puudutatud isiku eriomandi piirest, on imbunud avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse ning eritanud seetõttu avaldaja eluruumidesse kütteõli lõhna. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli kohustus oma katlaruumis asuvad seadmed hoida sellises korras ja kasutada neid selliselt, et need ei põhjustaks kahju kolmandate isikute varale.
61.Puudutatud isik märgib, et tema ega tema abikaasa Q avaldaja ruumides kütteõli lõhna ei tundnud. Puudutatud isik leiab, et tema katlaruumi põrandalt ei saanud kütteõli avaldaja ridaelamuboksi üldse valguda, sest esiteks on katlaruumi põranda kalded trapi poole ja teiseks ei olnud kütteõli põrandal nii palju. Puudutatud isik väidab, et kütteõli ei saanud kuidagi seina sisse sattuda, sest seda oli ainult umbes 5 liitrit mahutite vahetus ümbruses ja mahutid ise asusid välisseina vastas, mitte avaldaja seina vastas. Puudutatud isik oma väidete kinnitamiseks dokumentaalseid tõendeid (TsMS § 272) esitanud ei ole, vaid on eeltoodud asjaolude kohta andnud istungil vande all ütlusi (TsMS § 229 lg 2, § 267) ning lisaks on tunnistajana andnud ütlusi puudutatud isiku abikaasa Q (TsMS § 229 lg 2, § 251). Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik ei ole enda vande all antud ütluste ega tunnistaja Q antud ütlustega suutnud veenvalt ümber lükata avaldaja väiteid, tunnistaja KK ütlusi ja avaldaja esitatud tõendeid kütteõlilekke ja kütteõli lõhna levimise kohta avaldaja ruumides. Puudutatud isiku vande all antud ütlused ja puudutatud isiku abikaasa Q tunnistajana antud ütlused on selles osas vastuolus muude asjas esitatud tõenditega.
61.1.Asjatundja KK 05.09.2022 arvamuse kohaselt on puudutatud isiku juures tekkinud õlireostuse tagajärjel avaldaja ridaelamuboksi keldriruumi läbi seina imendunud õlireostus, mis eristab avaldaja eluruumidesse kütteõliaure. KK on 17.01.2024 istungil (ajamärked 00:26:33, 00:29:52; 00:30:51; 00:34:01; 00:43:05) tunnistajana kinnitanud, et vestlusest puudutatud isiku elukaaslase Qga ja avaldajaga selgus, et puudutatud isiku katlaruumist valgus kütteõli konstruktsioonide vahele ja põranda alla, kust kütteõli lekkis avaldaja ridaelamuboksi. Tunnistaja tõi välja, et kütteõli imbumise jälgi oli näha puudutatud isiku katlaruumi seinte alaservas. Tunnistaja leidis, et kütteõli lõhna avaldaja eluruumides põhjustas kütteõli imbumine seinakonstruktsiooni, põranda alla pinnasesse ja läbi betooniploki. Seda, et kütteõli võib imbuda läbi betooniploki, oli tunnistaja hinnangul visuaalselt näha ja seina konstruktsioonis oli tunda kütteõli lõhna.
61.1.1.Ringkonnakohus ei nõustu, et KK 05.09.2022 asjatundja arvamuse puhul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Puudutatud isik väidab, et KK on avaldaja sõber. 17.01.2024 istungil selgitas tunnistaja KK, et ta on avaldajaga varem ühe projekti raames läbi käinud, kuid tegemist ei ole avaldaja sõbraga ja KK tunneb avaldajat suhteliselt lühikest aega (ajamärked 00:41:11; 01:08:18).
61.2.Avaldajale ja puudutatud isikule puhastusteenust osutanud AKO Eesti OÜ töödejuhi KL 28.09.2023 e-kirja kohaselt oli välise vaatluse kohaselt puudutatud isiku juures toimunud kütteõli avarii. Kütteõli oli valgunud avaldaja ruumidesse läbi seina ääres oleva deformatsioonivuugi ning avaldaja ruumides oleva lõhna põhjus oli kütteõliga saastunud betoon, mis eraldas jätkuvalt lõhna. AKO Eesti OÜ eripuhastustööde juhi MH 28.09.2023 ekirja kohaselt teostati puudutatud isiku tehnoruumi puhastustööd eesmärgiga eemaldada võimalikult suures osas betoonpõrandasse ja fiboplokkseina imendunud kütteõli jääke, kuid lõplikult ei olnud võimalik reostuse jääke likvideerida. Ringkonnakohus leiab, et paljasõnalised
2-23-10043 on puudutatud isiku väited, et KL ja MH 28.09.2023 e-kirjad on ebausaldusväärsed tõendid. Asjaolu, et puudutatud isik ei pea eluliselt usutavaks, et puhastustööde tegijad mäletaksid üle aasta hiljem täpselt objektil juhtunut, selliseks asjaoluks ei ole.
61.3.Kütteõli lõhna esinemist avaldaja ruumides on kinnitanud avaldaja oma 17.01.2024 istungil antud ütlustega. Lõhna levimist avaldaja ruumides on kinnitanud ka asjatundja KK oma 22.09.2022 e-kirjas, 05.09.2022 asjatundja arvamuses ning ka tunnistajana 17.01.2024 istungil (ajamärge 00:26:33). AKO Eesti OÜ töödejuhi KL 28.09.2023 e-kirja kohaselt oli AKO Eesti OÜ esmasel ülevaatusel ja välisel vaatlusel kütteõli imendunud betooni sisse ning tekitas lõhna, mis muutis avaldaja sanitaarpindade ja sauna kasutamise võimatuks. Lõhna põhjustas kütteõliga saastunud betoon, mis seda jätkuvalt eraldas. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodud tõendeid, ei saa üksnes puudutatud isiku ja tema abikaasa Q ütlused selle kohta, et nemad avaldaja ruumides lõhna ei tundnud, tõsikindlalt lükata ümber järeldust, et avaldaja eluruumides kütteõli lõhn esines.
62.Praegusel juhul on avaldaja esitatud tõenditega ja vande all antud ütlustega muutnud usutavaks ja veenvaks, et puudutatud isiku eriomandi piirest lekkis kütteõli avaldaja korteriomandi konstruktsioonide sisse ning kütteõliaur eritus avaldaja eluruumidesse. Puudutatud isik ei ole ütlustega veenvalt ümber lükanud ega ka muul moel tõendanud oma väiteid selle kohta, et kütteõli lõhna avaldaja ruumides üldse ei esinenud, et see võis tulla avaldaja enda katlaruumist või et puudutatud isiku katlaruumi põrandalt ei saanud kütteõli avaldaja ridaelamuboksi üldse valguda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust, millises koguses kütteõli puudutatud isiku katlaruumi põrandale valgus.
63.Kui kahju tekitanud asjaolu (praegusel juhul kütteõlileke) on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, jaguneb tõendamiskoormus kohtupraktika järgi selliselt, et hea usu põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et tema rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21 koos selles viidatud praktikaga; RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, 15.1; RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 18). Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust. Puudutatud isik ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et tema rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Puudutatud isik ei ole esile toonud VÕS § 103 lg-s 2 sätestatud asjaolusid vääramatu jõu esinemise kohta. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus, et puudutatud isik on oma hoolsuskohustust vajalikul määral täitnud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isik ei taganud vajalikku ohutust, kui tema kütusemahuteid täideti kütteõliga, mistõttu tekkis olukord, kus mahutite täitmisel valgus kütteõli maha ja sai lekkida korteriomandite vahel olevasse seina.
64.Kütteõlileke sai alguse puudutatud isiku korteriomandi eriomandi esemest ning puudutatud isik rikkus oma korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustust ja eriomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust. Puudutatud isikul on korteriomandi omanikuna kohustus hüvitada avaldajale kui teise korteriomandi omanikule kütteõli lekkimise tagajärjel tekkinud kahju. Maakohus pidas põhjendatuks avaldajale tekkinud kahju 6651 euro ulatuses (remondi- ja ehitustööd 4671 eurot, remondi-ja ehitusjärgne koristus 360 eurot, ehituseksperdi hinnang 720 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 900 eurot).
2-23-10043
65.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks puudutatud isiku väiteid, et ehitaja kutsumine objektile ja hinnapakkumise saamine on tavapäraselt tasuta ja seetõttu ei ole asjatundja KK arvamuse eest tasutud 720 eurot põhjendatud kulu. Asjatundja arvamuses on tuvastatud avaldaja ruumides esineva kütteõli lõhna põhjus ning välja toodud, kuidas saab õlireostuse lokaliseerida ja pidurdada õliaurude levikut avaldaja ruumidesse. Tegemist on avaldaja nõude tõendamiseks vajaliku ja asjakohase tõendiga.
66.Avaldaja esitas nõude ka kohtueelsete õigusabikulude 900 eurot hüvitamiseks (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3). Puudutatud isik leiab, et avaldaja kohtueelsed õigusabikulud ei ole põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kohtueelsed õigusabikulud on puudutatud isiku rikkumisega põhjuslikus seoses, põhjendatud ja mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse arvel märgitud toimingud (kliendi esitatud materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga, nõudekirja koostamine kahju hüvitamise ettepanekuga, kooskõlastamine kliendiga ning vastaspoolele edastamine) olid avaldaja huvide õigeaegseks ja kvaliteetseks kaitsmiseks vajalikud. Nimetatud toimingute ajakulu 5 tundi saab pidada põhjendatuks. Samuti ei saa advokaadi puhul pidada ülemääraseks 150 euro suurust tunnihinda (millele lisandub käibemaks). Seejuures ei oma tähtsust, millal avaldaja talle esitatud arve tasus. Ringkonnakohus selgitab, et selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused olema tingimata juba kantud, vaid need võivad tekkida ka tulevikus (VÕS I komm (2016), § 128, p 4.2.3; RKTKo 21.06.2011, 32-1-55-11, p 14).
67.Puudutatud isik leiab, et sauna remondikulu tuleb vähendada 50% võrra, kuna eelmine sauna sisseseade oli üle 10 aasta vana ja seega osaliselt amortiseerunud. Ringkonnakohus märgib esiteks, et paljasõnaline on puudutatud isiku väide, et avaldaja saun oli amortiseerunud. Puudutatud isik oma väidet tõendanud ei ole. Lisaks on avaldaja selgitanud, et renoveeris oma korteriomandi, sh saunaruumi täies mahus aastatel 2019 ja 2020 ning on 28.09.2023 esitanud foto saunast enne 01.07.2022 juhtumit. Avaldaja esitatud foto ühtib teiste tsiviilasja materjalide hulgas olevate fotodega (st usutav on, et tegemist on fotoga avaldaja saunast) ning foto metaandmete järgi on see tehtud 19.06.2020.
68.Lisaks, isegi kui käesoleval juhul oleks tegemist olukorraga, kus avaldaja saun oleks olnud amortiseerunud, siis ei pruugiks see anda alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Sellisel juhul oleks väidetava kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, sest praegusel juhul ei oleks avaldajal objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine). Seega ka amortiseerunud ning seetõttu objektiivselt väheväärtusliku asja hävimise korral peaks kahju tekitaja VÕS § 132 lg 1 kohaselt hüvitama kulud, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uus asi on vanaga võrreldes oluliselt väärtuslikum, siis ei tohiks sellist kasu VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest vastasel korral ei oleks kahju kannatajal üldse võimalik uut asja soetada. See omakorda aga muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara koosseisu säilimine vara väärtusest sõltumata (vt VÕS § 127 lg 5; RKo 25.10.2004, 3-2-1-115-04, p 26; VÕS I komm (2016), § 127, p 4.12).
2-23-10043
69.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja tõendanud puudutatud isiku poolt kohustuse rikkumise, puudutatud isik vastutab rikkumise eest ja rikkumine ei ole vabandatav ning avaldajal on tekkinud eelnevalt tuvastatud ulatuses kahju. Ringkonnakohus nõustub, et kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kohustuse hoida eriomandi eset korras ning seda kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, kaitse-eesmärk on hoida ära teistele korteriomanikele tekkiv võimalik kahju. Samuti nõustub ringkonnakohus, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, kuna avaldaja ei oleks pidanud teostama asjaomaseid remondi-, ehitus- ja koristustöid, tellima asjatundja arvamust ega õigusabi, kui puudutatud isik ei ole oma kohustust rikkunud (VÕS § 127 lg 4). Seega on maakohus rahuldanud avaldaja avalduse põhjendatud ulatuses.
70.Maakohus jättis puudutatud isiku vastuavalduse õigesti rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et talle on tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku nõude eeldused ei ole VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi täidetud. Kuna puudutatud isik on oma KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulevat kohustust rikkunud ning avaldajal tekkis sellest tulenevalt kahju, on avaldaja õigustatult üritanud kohtueelselt tekkinud vaidlust lahendada ning pöördunud hiljem ka kohtusse. Seega puudub kohustuse rikkumine avaldaja poolt, mis on puudutatud isiku nõude eelduseks. Puudutatud isik leiab, et talle tekkinud kahjuks on ka AKO Eesti OÜ-lt tellitud 26.09.2022 puhastuse kulu 300 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka vastava nõude osas on täitmata VÕS § 115 lg 1 eeldused. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, millist kohustust on avaldaja väidetavalt rikkunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
71.Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, siis ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta määruse resolutsioonis märgitud menetluskulude jaotust konkreetsel juhul põhjendatuks pidas. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29) ning mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesoleval juhul jagas maakohus menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 20.03.2019, 2-17-11804/175, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud ja kolleegiumil ei ole alust maakohtust teistsugusele seisukohale asuda.
72.Ringkonnakohus ei nõustu, et praegusel juhul on täidetud eeldused TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks. TsMS § 163 lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Puudutatud isik on välja toonud, et ta oleks nõus kompromissina tasuma 4000 eurot (17.01.2024 istungi protokoll 00:02:20). Praegusel juhul rahuldas maakohus avaldaja nõude 6651 euro ulatuses ning jättis rahuldamata 1640 euro ulatuses (asenduspinna üürikulu). Seega ei rahuldanud maakohus avaldaja nõuet puudutatud isiku poolt kompromissina pakutud ulatuses ning puudub alus TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks.
73.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
2-23-10043
74.Kuna maakohus ei ole kindlaks määranud menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu otsustada (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).
75.Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.