Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-6274
Tsiviilasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esindajad ringkonnakohtus (registrikood 90006399) Puudutud isik X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-6274 muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.23. aprillil 2024 esitas sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 22. aprillist 2024 ja sama päeva õhtul kell 21.55 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Taotluse kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohtlik iseendale ja teistele. Samuti ei ole puudutatud isik võimeline oma ravivajadust ise hindama. Kohtule esitatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (F23.0 äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta). Puudutatud isik saabus
22.aprillil 2024 elukaaslasega psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Puudutatud isiku elukaaslane selgitas, et puudutatud isikul on olnud stressirohke periood ning viimaste nädalate jooksul on ta olnud ümbritseva suhtes paranoiline, mõttekäik on muutunud hüplikuks ning probleeme on ka unega. Puudutatud isik oli nõus haiglaraviga. Puudutatud isiku seisund halvenes oluliselt sama päeva õhtul ning ta hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Puudutatud isik vajas mehaanilist ohjeldamist (rahustav ravi ei aidanud). Haiglaravil viibides ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik avaldab paranoilisi mõtteid ning tal puudub haiguskriitika. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine neljapäevase haiglaravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema turvaline toimetulek kodustes tingimustes.
2.Harju Maakohus rakendas 24. aprilli 2024. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni neli päeva alates tema 22. aprilli 2024. a kell 21.55 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase ja rahustava toimega ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 26. aprillil 2024 kell 21.55 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
3.Avaldaja teavitas 25. aprillil 2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud ja ta vajab jätkuvalt haiglaravi. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus pikendas 25. aprilli 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 22. aprillil 2024 kell 21.55 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase ja rahustava toimega ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 1. juunil 2024 kell 21.55 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
4.1.Isiku tahtest olenematu ravi võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal (PsAS § 13 lg 2). 2 (5)
Kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1). TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
4.2.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire. Avaldusest ja sellele lisatud psühhiaatrite arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isik võib raskest psüühikahäirest tingituna ja ravita jäämisel olla ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega nii endale kui ümbritsevale. Puudutatud isik on varasemalt statsionaarsel ravil olnud 19. oktoobrist 2021 kuni 17. detsembrini 2021. Viimati käis puudutatud isik ambulatoorsel vastuvõtul 13. märtsil 2024. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik kohtule, et ta ei ole määratud ravimeid võtnud nii, nagu arst on määranud. Puudutatud isiku raviarst avaldas ärakuulamisel, et puudutatud isik laulab haiglas ja räägib segast juttu. Raviarst tõi esile, et puudutatud isik suulise rahustamisele ei allu, kuid pärast esmast impulssravi on isik rahulikum. Puudutatud isik on jätkuvalt kriitiline selles osas, miks ta haiglas viibima peab. Eeltoodust järeldas maakohus, et puudutatud isiku raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika (ei pea ennast haigeks ja nõuab koju lubamist) ning väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Ka puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab avaldaja taotlust. Maakohus leidis, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on põhjendatud puudutatud isikus suhtes pikendada esialgset õiguskaitset ja paigutada puudutatud isik 40 päevaks kinnisesse asutusse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja tema tahtest olenematu ravi lõpetada. Puudutatud isiku hinnangul on 40 päeva põhjendamatult pikk aeg raviks. Puudutatud isik tuli haiglasse vabatahtlikult, kuid ta ei soovinud haiglasse ööseks jääda, mistõttu tekkis haigla töötajatega konflikt. Vaidlustatud määruse tegemise ajaks oli puudutatud isik juba rahunenud ja tundis end hästi. Puudutatud isik ei mõista, miks ta peab viibima haiglas ega või arsti poolt määratud ravimite võtmist kodus jätkata. Puudutatud isik on veendunud, et ta ei suuda haiglas paraneda.
6.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.
7.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on 3 (5)
seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
10.Praeguses asjas on maakohus 24. aprilli 2024. a määrusega kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ning vaidlustatud määrusega pikendanud puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamist kuni 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). 24. aprilli 2024. a psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire –äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta (F23.0). Puudutatud isik saabus
22.aprillil 2024 psühhiaatriakliinikusse küll vabatahtlikult ning nõustus esmalt haiglaraviga, kuid sama päeva õhtul halvenes puudutatud isiku seisund oluliselt, mistõttu tuli ta hospitaliseerida tahtest olenematuks psühhiaatriliseks raviks. Puudutatud isik muutus kahtlustavaks, rahutuks ja nõudis koju laskmist. Samuti avaldas puudutatud isik paranoilisi mõtteid (dtl 10). Puudutatud isiku raviarsti avaldatust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund ka pärast kolme päevast haiglas viibimist, mistõttu on vajalik jätkata tahtest olenematut ravi (dtl 32).
12.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ohustab ta haiglaravita enda ja ümbritsevate elu ja turvalisust. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku käitumine haiglas olnud ettearvamatu (puudutatud isik ei maganud öösel, kloppis ustele ja äratas kaaspatsiente) ning oma seisundist tulenevalt on ta vajanud korduvalt mehaanilist ohjeldamist (rahustav ravi seisundit ei parandanud, dtl-d 10 ja 76). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega võib puudutatud isik ravita jäämisel endale viga teha ja olla ka teistele ohtlik. Seejuures on maakohus puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamisel arvestanud puudutatud isiku raviarsti hinnangut, mille kohaselt puudub puudutatud isikul koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel ta on psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele (dtl 32).
13.Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka PsAS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldus. Maakohus on teinud kindlaks, et puudutatud isikule ei piisa muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, sest tal puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ka määruskaebusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik enda ravivajadust. Riigikohus on varasemalt leidnud, et muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt nt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Puudutatud isik on määruskaebuses avaldanud soovi jätkata raviga kodus, kuid samas on puudutatud isik maakohtule ärakuulamisel avaldanud, et ta ei ole määratud ravimeid võtnud nii, nagu arst on määranud. Sellises olukorras ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades.
14.Kolleegium leiab, et kuivõrd puudutatud isiku raviarsti hinnangust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund pärast kolmepäevalist ravi (dtl 32), siis leidis maakohus põhjendatult, et isik vajab jätkuvat haiglaravi. Seejuures on ka määratud esindaja avaldust toetanud. Kolleegium märgib täiendavalt, et asjaolu, et puudutatud isik ise on seisukohal, et tal puudub 4 (5)
raske psüühikahäire ja ta ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda asjatundjate seisukohtades. Vastuseks määruskaebuse väitele ravi tähtaja osas märgib kolleegium, et maakohus on küll pikendanud tahtest olematu ravi tähtaega 40 päevani, kuid kui puudutatud isiku seisund paraneb sedavõrd, et tema raviarsti hinnangul on tahtevastase ravi eeldused ära langenud ja võimalik on jätkata koduse raviga, saab puudutatud isiku raviarst vastava otsuse teha ka enne 40 päeva saabumist.
15.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
16.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.