Kohtu algatusel täisealisele isikule eestkoste seadmine ja eestkostja määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I (eestkostetav) C (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik III W (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV X (isikukood XXXXXXXXXXX) Eeskosteasutus Tallinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
linn
(Lasnamäe
Linnaosa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses puudutatud isiku IV poolt esitatud tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 14.02.2024 määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud C menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C (puudutatud isik I) esitas tsiviilasjas nr 2-23-1992 hagi F vastu tehingu vaidlustamise nõudes. Kohtul tekkinud kahtluse tõttu isiku teovõime osas määras kohus puudutatud isiku I teovõime hindamiseks ekspertiisi.
2.15.11.2023 kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktist nähtub, et isikul esineb täpsustamata dementsus, mille tõttu ei ole ta kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Ta pole võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, ei orienteeru täpselt enda isikus, ajas, kohas ja situatsioonis, tal on enda sõnul mäluhäired.
3.Harju Maakohus algatas 16.11.2023 määrusega hagita menetluse Cle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Maakohus kaasas 17.11.2023 määrusega puudutatud isikud ja määras Cle riigi õigusabi korras esindaja.
4.Y (puudutatud isik II) toetas eeskostja määramist ja avaldas, et tema emal on viimasel ajal probleeme mäluga. Y on nõus hakkama oma ema eestkostjaks ning kinnitab, et ta on selleks sobiv isik. Viimastel aastatel täidabki ta faktiliselt eestkostja ülesandeid, korraldades ema igapäevaelu.
5.Eestkosteasutus toetas X (puudutatud isik IV) määramist eestkostjaks. X ja F on Y tütred. Sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist leppis kokku kohtumise Cga. Viimast ei olnud võimalik kätte saada telefoni teel, ta ei avanud ust ka pojatütrele. X arvates võis tema isa vanaema enda juurde viia, et hoida ära võõraste liigseid küsimusi. X sõnul külastab tema isa vanaema kord kuus. Isa on keelanud emal kohtuda Fga või tal külas käia. Lapselastel on alati olnud vanaemaga lähedased suhted. Eestkosteasutus leidis täiendavas seisukohas, et seoses vanaema ja lapselapse F vahelise kohtuvaidlusega oleks mõistlik määrata ajutiseks eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus kuni lahendi tegemiseni tsiviilasjas 2-23-1992. Pärast seda võib otsustada, kes lähedastest suudab kõige paremini tema isiklikke ja varalisi huve esindada.
6.X kinnitas soovi hakata vanaema eestkostjaks. Tal on vanaemaga hea kontakt ning ta on valmis jätkama vanaema eest hoolitsemist. Vanaema kinkis 2022. a oma korteri Fle, kuid õdede isa on sundinud vanaema pöörduma korteri tagasisaamiseks kohtusse. Õed on vanaemaga alati suhelnud, kuid pärast korteri kinkimist keelas isa selle ära. Isa soovib saada vanaema eestkostjaks, et osaleda korteriga seotud kohtumenetluses. Ta ei soovi oma ema eest hoolitseda ega sobi eestkostjaks.
7.Puudutatud isikule I määratud esindaja toetas eestkoste seadmist. Arvestada tuleks eestkostet vajava isiku arvamust eestkostja isiku kohta. C on esindajale korduvalt öelnud, et soovib eestkostjaks oma poega Yt, keda ta usaldab. Y kinnitas, et soovib eestkostjana tsiviilasjas nr 2-231992 kohtulahendit. X seevastu on väljendanud, et ta teeks nii nagu vanaema ütleb. Varalise vaidluse tulemuse üle ei peaks otsustama piiratud arusaamisvõimega isik. X ei ole eestkostjaks sobiv. Tallinna linna ajutiseks eestkostjaks määramiseks puudub vajadus. Maakohtu määrus
8.Maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks Y ning luges, et eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. Y on C seaduslik esindaja ning on kohustatud: tegema eestkostjana tehinguid ja toiminguid, pidades silmas C huve; korraldama C elukohta, toimetulekuks vajalikku kõrvalabi, sotsiaalteenuseid ja ravi; esitama 15.04.2024 kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta; esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. C ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.1.Ekspertarvamuse, muude dokumentaalsete tõenditega ja asjas esitatud seisukohtadega on leidnud kinnitust, et esinevad PKS § 203 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Cl esineb täpsustamata dementsus, mille tõttu ei suuda isik kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Selline võimetus on kestva loomuga. TsÜS § 8 lg 2 järgi tuleb Cl tuvastada piiratud teovõime olemasolu.
8.2.Praegusel juhul ei esine PKS § 203 lg 2 teises lauses märgitud olukorda, kus C õiguseid oleks võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu, kuna C ei ole võimeline volitust andma. Cle tuleb määrata eestkostja. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole C suuteline oma seisundist tulenevalt tegema mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta ning see suutmatus on kestev. Määratud esindaja ja eestkosteasutus on leidnud, et eestkoste on vaja seada kõikide asjade ajamiseks. Esitatu pinnalt tuleb asuda seisukohale, et C vajab esindamist kõigis tehingutes ning ei ole võimeline aru saama ka pisitehingute tähendusest. Eestkoste tuleb seada kõikide asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks. C ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute ja toimingute tähendusest ning ei saa ühegi perekonnaõigusliku tehinguga iseseisvalt hakkama. C ei ole võimeline valimisõigust teostama. TsMS § 526 lg 5 järgi tuleb lugeda, et C on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
8.3.Eestkostjaks on soovinud saada nii Y kui ka X. Tallinna linn leidis, et eestkostja valikul tuleks arvestada eelkõige eestkostetava huvide ja poolte omavaheliste suhetega. Määratud esindaja toetas Y eestkostjaks määramist. C kinnitas nii kohtule kui ka esindajale, et tema eest hoolitseb kõige paremini tema poeg Y. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
X ei ole praegusel juhul sobiv isik eestkostja ülesandeid täitma. Seda esmalt põhjusel, et ta ei adu eestkostja ülesannete ulatust ja vastutuse suurust. Tema selgitused selle kohta, et koka ja massööri oskuste tõttu saaks ta vanaemale süüa teha ja vanaema masseerida, viitavad pigem sellele, et X näeb eestkostja kohustusi eeskätt kui isiku hooldaja kohustusi. Eestkostja on samas isiku seaduslik esindaja, kes peab tagama eestkostetava huvide ja õiguste piisava kaitse. Selle kaitse puudulik tagamine on X kui eestkostja kandidaadi puhul teine probleem. Ärakuulamisel esitatud seisukoha järgi lähtuks ta vanaema enda soovist korteriga seotud kohtumenetluse jätkamisel. Eestkostja peab taolised otsused võtma vastu ise, lähtudes eestkostetava huvidest. Vanaema enda „soovi“ samastas ta vanaema huviga, kuigi talle oli teada vanaema soov korterit omada. C ei saa aru, et on omandi juba üle andnud. X leidis, et kuna vanaemal on võimalik korteris elu lõpuni elada, siis ongi vanaema huvid kaitstud. X määramist ei toeta ka C määratud korras esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole tema määramine eestkostjaks põhjendatud. Y puhul võib olla takistuseks eestkostja ülesannete täitmisel ebapiisav eesti keele oskus. Samas on ta kinnitanud, et saab kasutada abi (tema abikaasal olevat piisav keeleoskus) ning täita eestkostja kohustusi nõuetekohaselt. Kohus kuulas Y 14.02.2024 telefoni teel täiendavalt ära ega tuvastanud takistusi tema eestkostjaks määramisel. Vaidlus puudub selles, et ta on seni ema eest hoolitsenud. C ise on soovinud tema määramist eestkostjaks. C eestkostjaks tuleb seetõttu määrata Y. Määruskaebus
9.X esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega määrati C eestkostjaks Y. Kaebuse esitaja palub saata asja maakohtule uueks arutamiseks ning määrata eestkostjaks X või Tallinna linn.
9.1.Maakohus ei ole eestkostja isiku määramisel kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid piisavalt kaalunud. Eestkostjaks tulnuks määrata Tallinna linn. Maakohtule oli selge, et eestkoste vajaduse tekitas eelkõige C hagi (initsieeritud Y poolt) tema lapselapse vastu korteri kinkelepingu vaidlustamiseks. Y on avaldanud soovi kuluka kohtumenetlusega jätkata, et saada korteriomand C nimele tagasi. See on tema ja ta venna kui vara pärijate huvides. Kui maakohtule oli nähtav X „huvi“ mitte jätkata kohtumenetlusega oma õe huvides, tulnuks määrata eestkostjaks objektiivne Tallinna linn, et esindada tsiviilasjas nr 2-23-1992 hageja õigusi objektiivselt. Maakohus kuulas X üle ühe korra, Y kaks korda. Teise ärakuulamise kohta ei ole protokolli koostatud. Maakohus leidis, et X viide teovõimetu vanaema arvamuse tähtsusele seoses kinkelepingu vaidlusega on asjakohatu, kuid samas tugines kohus ise C arvamusele seoses eestkostja isiku määramisega. X selgitas, et hooldaks naisterahvana vanaema paremini. See ei tähenda, et ta ei saa eestkostja ülesannetest aru. Eestkoste üheks osaks on ka eestkostetava hoolduse korraldamine. Seega ei ole etteheidetav oma vanaema lisaks muudele ülesannetele hooldada ja abistada igapäevaelus. Kohus ei pidanud Y puhul oluliseks tema eesti keele puudulikku oskust. Eesti keele oskus on vajalik eestkostetava asjade ajamiseks. Kohus leidis, et Y abikaasa võib selles osas aidata. Kohtul puudus alus kaasata kõrvalisi isikuid eestkostetoimingute tegemisele, kui kõike peab tegema eestkostja ise. C ei soovi oma poja abikaasa abi. Kohus ei kontrollinud ka Y väidet, et ta on
tööandjaga kokku leppinud töögraafikus üle päeva. On üldteada, et ühistranspordi valdkonnas ei ole sellised töötajatega arvestavad graafikud võimalikud. Ei ole eluliselt usutav, et Y hakkab Hagudist oma vabadel päevadel (tema väitel üle päeva) C juurde sõitma, et talle toitu või ravimeid viia. Oma kütuse eest maksis Y C rahaga. Sellest saab järeldada, et ta kavatseb seda ka edaspidi teha. Nimetatu ei ole eestkostetava huvides. Kütusekulu saab vältida, kui eestkostjaks määratakse X või Tallinna linn.
9.2.C pangakontolt nähtuvad kahtlased tehingud, mis on tehtud Y isiklikes huvides. Neist tulenevalt on eaka C ebatõenäoliseks toidukuluks 2023. a novembris 548 eurot, detsembris 503,83 eurot ning 2024. a jaanuaris 236 eurot. Lisaks on C kontolt tasutud korduvalt Y kütuse, auto remondi ja pesemise eest. Sularaha kasutamise kohta andmed puuduvad. Poeg on kasutanud ema rahalisi vahendeid oma isiklikes huvides ja ilmselt teeb seda ka edaspidi. C konto on igakuiselt tühjendatud nullini. Selle raha eest ei ole Y isegi remontinud korteriust, mille Päästeamet lõhkus. Yle ei tohi usaldada C varaliste õiguste kaitsmist. Yl registreeris oma elukoha C juurde. Kui see oli vajalik linnalt hüvede saamiseks, ei ole ta ka seetõttu eestkostjana usaldusväärne.
9.3.Ärakuulamisel nägi kohus pingelisi suhteid eestkostetava poja ja tema tütre vahel. Määrates C eestkostjaks Y, jättis kohus konfliktsituatsiooni lahendamata. X on selgitanud, et isa takistab temal ja teistel sugulastel vanaemaga suhelda ja vanaema aidata. Kuigi vanaema lubab telefoni teel, et homme võib tema juurde tulla, ei ava ta järgmisel päeval ust ega võta telefoni. Vanaema sõnul ei luba poeg tal ust avada ja kellegagi suhelda. Selline olukord kahjustab vanaema tervist, sest ta istub toas ja poeg temaga värskes õhus ei jaluta, lubamata seda teha ka teistel. Tööl käiv Y ei oska ega suuda eaka ema eest pidevalt hoolitseda. X suudab pühendada vanaemale rohkem aega, sest ta töötab osalise tööajaga. Tal on 4-aastane laps ning teised lapsed on suured. Menetluse edasine käik
10.Y ja puudutatud isikule määratud esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Eeskosteasutus leidis, et olemasoleva info põhjal ei saa toetada eestkostjana X või Y. Nende omavahelised vastuolud isiku edasise elukorralduse ja hoolduse teostamise osas on tekitanud konflikte. Isiku huvide ja õiguste kaitsmiseks on põhjendatud vabastada Y eestkostja ülesannetest ja määrata eestkostjaks Tallinna linn.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
13.TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o eestkostja valiku osas.
14.Ringkonnakohus võtab vastu määruskaebusega esitatud tõendid (TsMS § 662 lg 3 alusel).
15.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi. PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele. (RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p-d 12.1–12.2).
16.Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on eestkostjat määrates kohaldanud õigesti materiaalõiguse normi ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § st 659 ja § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.1.Kohus peab eestkoste seadmise menetluses ära kuulama isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse (TsMS § 542 lg 1) ning isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada (TsMS § 525 lg 3). Maakohus kuulas kõik nimetatud isikud ära. Maakohtule ei saa ette heita, et ta pidas vajalikuks täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks ja asja õige lahendamise huvides Y teist korda üle kuulata. Seadusest ei tulene, et kohus peab kõiki isikuid sama arv kordi ära kuulama. Lisaks tuleneb TsMS § 477 lg-st 8, et kohus protokollib hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks ning kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Seega ei pidanud maakohus Y teistkordse ärakuulamise osas protokolli koostama. Maakohus on ärakuulamise asjaolusid oma lahendis käsitlenud.
16.2.Kohus peab arvestama puudutatud isiku sooviga eestkostja isiku määramiseks ning isiku soovist eestkostja isiku valiku suhtes saab kohus kõrvale kalduda vaid siis, kui on oht, et see ei vasta eestkostetava huvidele (TsMS III komm (2018), § 525, p 3.1). Maakohus võttis eestkostja määramisel ühe asjaoluna arvesse C arvamust, kuid kaalus seejuures ka kõiki muid tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus hindas eeskostja määramisel eelkõige seda, kes saaks eestkostja kohustustega paremini hakkama ning kes sobiks eestkostjaks kõige paremini, arvestades selle ülesandega kaasas käivaid kohustusi ja vastutust. Maakohus võttis arvesse, et Y hoolitseb C eest ka juba faktiliselt. Tal on volitus eestkostetava rahaasjade ajamiseks pangas (sh pangakaardi kasutamiseks), ta külastab teda mitu korda nädalas, ostab talle ravimid ja toidu, koristab tema kodu, abistab hügieenitoimingutes ning on teadlik tema tervisega seonduvatest asjaoludest. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et Y soovib ja suudab eestkostetava huve kaitsta ning ta mõistab eeskostjaks saamisega kaasnevaid kohustusi.
16.3.Eestkostja määramisel ei saa olla määravaks see, et Y on meesterahvas ning X naisterahvana saaks vanaema paremini hooldada (sh pesta). Y on selgitanud, et tema abikaasa aitab teda neis toimingutes. Määruskaebuse lisana esitatud telefonikõne salvestisest ei tulene, et see oleks Cle kuidagi vastumeelne. C ütleb salvestatu kohaselt, et tal ei ole pesemisel abi vaja. Kui Yl on
võimalus oma ema hooldamisel kasutada abikaasa abi, ei ole see takistuseks tema eestkostjaks määramisel. Sama põhimõte kehtib ka eesti keelt nõudvate toimingutega abistamisel. Ka X ise on ärakuulamisel maakohtule avaldanud, et tema õde ja sõber saaksid teda asjaajamisel aidata. Vajalikul tasemel keeleoskuse puudumine ei ole eestkostja määramisel takistuseks, kui eestkostjal on võimalik teiste isikute abi kasutada.
16.4.Maakohtul puudus alus kahelda Y väites, et ta on tööandjaga kokku leppinud graafikus, mis võimaldab tal üle päeva tööl käia. Menetlusosaliste ärakuulamise tagajärjel tekib kohtul siseveendumus ning ärakuulamisel avaldatud väiteid ei pea kohus põhjendatud kahtluseta kontrollima. Erinevalt määruskaebuses väidetust ei ole üldteada asjaolu, et ühistranspordi valdkonnas ei ole töötajatega arvestavad graafikud võimalikud. Eelduslikult on erandlike asjaolude esinemisel võimalik tööandjaga paindlikus töögraafikus kokku leppida. Y on ärakuulamisel selgitanud, et tema ema ei saa üle kolme päeva üksinda hakkama, mistõttu tuleb tema juures käia vähemalt kaks korda nädalas. Eeltoodule tuginedes puudub alus kahelda Y väites, et ta hakkab Hagudist oma vabadel päevadel käima C juures.
16.5.Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et tõenditest nähtuvalt kasutab Y ema raha oma isiklikes huvides. C arvelduskonto väljavõttest ajavahemikul 25.09.2023–25.01.2024 (dtl 85–90) nähtub, et eestkostetava pangakaardiga on tehtud igakuiselt makseid toidupoodides mõistlikus ulatuses, kuus keskmiselt 300 euro ringis. Tuleb silmas pidada, et toidupoodidest tuleb sageli osta ka muid esmatarbekaupu. Väljavõttest nähtuvalt on eestkostetava igakuisest sissetulekust (ca 700 eurot) igakuiselt maha läinud kõik arved (korteri kommunaalkulud, telefoni- ja televisiooniteenus) ning apteegist on ostetud ravimeid. X poolt osundanud sularaha väljavõtmised, kütuse võtmine ning muud autoga seonduvad kulud ei võimalda järeldada, et Y on kasutanud C raha viimase nõusolekuta või enda isiklikes huvides. Y on Tallinna linnale selgitanud, et on võtnud kütust selleks, et ema juures käia. Edaspidi teostab kohus TsMS § 4772 lg 1 alusel eestkostja üle järelevalvet ülesannete täitmise kohta. Maakohus on kohustanud Yt esitama iga-aastaselt aruande, milles tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning esitada neid tõendavad dokumendid. Selle põhjal saab kohus hinnata, kas eestkostja on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja kasutanud eestkostetava vara eesmärgipäraselt. Kui eestkostjal tekivad seoses oma kohustuste täitmisega kulud, on tal võimalik PKS §-de 191 ja 192 ning TsMS § 527 alusel taotleda kohtult vastavate kulude hüvitamise määramist.
16.6.Y sissekirjutus C elukoha aadressil ei muuda eestkostjat ebausaldusväärseks ega anna alust tema sobivuses kahelda. Kaebuse väited linnalt soodustuste saamise kohta on oletuslikud.
16.7.X ei ole teinud usutavaks oma väidet, et Y ei lase emal teistega (sh lapselastega) kohtuda ega suhelda. X sõnul ei vasta vanaema telefonile ning ei ava kokkulepitud ajal ust. Asjas esitatud andmete ja tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et Y oleks sellega seotud. Y on ärakuulamisel öelnud, et ema lukustab enda ukse ise ning otsustab, keda ja millal sisse lasta. Ema ei vasta alati ka poja kõnedele. Määruskaebuse lisana esitatud telefonikõne salvestise põhjal ei saa samuti järeldada, et poeg takistaks emal teistega kohtuda. C ütleb küll, et poeg on temaga range ning ei luba tal väidetavalt jalutada, kuid samas möönab hiljem, et käis siiski väljas jalutamas. Seega tuleks C väidetesse
suhtuda kriitiliselt. Juhul, kui Y ongi emal üksinda jalutamise ära keelanud, võib see olla tingitud C mäluga seotud tervislikust seisundist. Kokkuvõttes puudub alus väita, et Y eestkostetava huve kahjustaks.
16.8.Maakohus on võtnud arvesse asjas esitatud seisukohti ja tõendeid ning kujundanud nende põhjal seisukoha, et Y on kõige sobilikum isik C eestkostja ülesandeid täitma. Maakohus küsis Tallinna linnalt täiendavat seisukohta, mille peale soovis linn enda määramist ajutiseks eestkostjaks. Maakohus ei pidanud üksnes linna arvamusest lähtuma. Eestkostjaks määramisel tuleb eelistada füüsilist isikut valla- või linnavalitsusele. Kuna antud juhul on olemas sobiv füüsiline isik, keda eestkostetav ka ise eestkostjaks eelistab, tuleb teda linnavalitsusele eelistada. Ei ole alus arvata, et Y korteri üle peetavas kohtuvaidluses oma ema huve parimal viisil ei esindaks. Heade suhete loomine perekonnaliikmete vahel ei kuulu eestkostja määramise menetluses maakohtu ülesannete hulka.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
18.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel Cle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.