Muud

2-24-3145

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

2-24-3145 Avaldajad abikaasad S B (võlgnik I) ja N B (võlgnik II) esitasid kohtule ühise maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Ühise avalduse järgi on võlgnikul I kohustusi vähemalt 8 võlausaldaja ees enam kui 30 000 euro ulatuses ja võlgnikul II on kohustusi vähemalt 12 võlausaldaja ees enam kui 60 000 euro ulatuses. Avaldajad soovivad võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koos abikaasaga. Avaldajad soovivad maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldajate usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnikud usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võttis 18.03.2024. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgnikute usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks, milles usaldusisikul tuleb esitada kohtule arvamus võlgnikute jaoks sobiva variandi kohta maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. 16.04.2024 esitas usaldusisik kohtule aruande.

Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku ja tema abikaasa kohta selgunud järgmist:

I Vara S B ja N B varad on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud vara ja võlanimekirjades ning mis on lisatud käesolevale aruandele. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et S B ja N B on esitanud 2019. a, 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid, tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu ei ole. Tuludeklaratsioonid on lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p 3 lisatud Maksu- ja Tolliameti vastusele. S B ja N B ei olnud Maksu- ja Tolliameti vastuse ajal, s.o seisuga 26.03.2024, 2023. a tuludeklaratsioone esitanud. Maksu- ja Tolliameti 26.03.2024. a vastuse lisadest nähtub, et S B sai 2023. a II poolaastal maksustatavat tulu B M OÜ-st, kus tema detsembri töötasu oli 904 eurot netos. 2024. a ei ole S B maksustatavat tulu saanud. N B sai 2023. a II poolaastal ja 2024. a kahel esimesel kuul maksustatavat tulu AS-st T S . Tema 2024. a veebruari sissetulek netos oli 816,45 eurot, s.t alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalka. Netosissetuleku 816,46 eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 95,64 eurot. N B nimele on registreeritud korteriomand (66,70 m2) asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Usaldusisikule ei ole korteri seisukord teada. N B arvates on korteri hind 4000 eurot. Usaldusisikul puudub põhjus N B seisukohas kahelda.

2-24-3145 Transpordiameti vastusest nähtub, et S B ja N B nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. S B ja N B nimele pensionikontosid avatud ei ole. Tulenevalt eeltoodus on N B vara hinnanguliselt 4000 eurot, S B usaldusisikule teadaolevat vara ei ole.

II Kohustused S B ja N B võlad on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud ning aruandele lisatud vara ja võlanimekirjades. S B kohustused on usaldusisikule teadaolevalt vähemalt 42 475,53 eurot ja N B kohustused on usaldusisikule teadaolevalt vähemalt 59 487,80 eurot. Seega on abikaasade kohustused kokku vähemalt 101 963,33 eurot. III Võlgnike vara puudutavad täitemenetlused S B vara suhtes oli enne usaldusisiku nimetamist algatatud aktiivsed 11 täitemenetlust: • • •

kohtutäitur A K menetluses oli O I OÜ neli nõuet kokku 13802,13 eurot, A F G OÜ nõue 6751,22 eurot, R OÜ nõue 2122,32 eurot ja S F AS nõue 791,88 eurot; kohtutäitur T A menetluses oli B AS kaks nõuet kokku 11041,21 eurot ja H B AS nõue 840,44 eurot; Kohtutäitur R K menetluses oli M OÜ nõue 1498,36 eurot.

N B vara suhtes oli enne usaldusisiku nimetamist algatatud aktiivsed 12 täitemenetlust: • • •

kohtutäitur A K menetluses oli O I OÜ kolm nõuet kokku 11415,30 eurot, A F G OÜ kaks nõuet kokku 6262,08 eurot, R OÜ nõue 3292,52 eurot, B AS nõue 9205,50 eurot ja S F AS nõue 779,74 eurot; kohtutäitur T A menetluses oli O I OÜ nõue 8600,68 eurot ja H B AS nõue 6273,91 eurot; kohtutäitur R K menetluses oli M OÜ nõue 1412,40 eurot ja M E OÜ nõue 1398,51 eurot.

Võttes aluseks Viru Maakohtu 18.03.2024.a. määruse edastas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord Seisuga 16.04.2024 on S B ja N B kokku vara hinnanguliselt 4000 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 101 963,33 eurot.

2-24-3145 Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks, enamus võlausaldajaid on juba pöördunud oma nõuete sissenõudmiseks kohtutäiturite poole, mis tähendab seda, et S B ja N B ei ole suutnud nõudeid tasuda vabatahtliku täitmise aja jooksul. 2024. a ei ole S B maksustatavat tulu saanud. N B sai 2023. . II poolaastal ja 2024. a kahel esimesel kuul maksustatavat tulu AS-st T S . Tema 2024. a veebruari sissetulek netos oli 816,45 eurot, s.t alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalka. Netosissetuleku 816,46 eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 95,64 eurot. Oluline on, et N B on võlg ka korteriühistu ees kommunaalarvete tasumisel ja E AS ees elektrienergia eest tasumisel. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et S B ja N B maksejõuetus ei ole ajutine, nad on püsivalt maksejõuetud, nad ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnike majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Samas soovisid S B ja N B oma maksejõuetusavalduses algatada kohtul võlgade ümberkujundamismenetlus. Usaldusisik pöördus talle teadaolevate võlausaldajate poole järelepärimisega, milles soovis seisukohta, kas võlausaldajad nõustuvad S B ja N B võlgade ümberkujundamismenetlusega ja kui nõustuvad, siis millistel tingimustel või eelistavad S B ja N B pankrotimenetlust koos võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega. Enamus usaldusisikule vastanud võlausaldajatest nõustus võlgade ümberkujundamise menetlusega, enamus vastanud võlausaldajatest ei ole nõus vähendama oma põhivõlga. Nähtuvalt aruandele lisatud vara ja võlgade nimekirjadest on S B ja N B nõuete põhivõlad kokku 97 927,16 eurot. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kui arvestada põhivõlgnevuste tasumisega 60 kuu jooksul, siis tuleks S B ja N B tasuda võlausaldajatele igas kuus 1632,12 eurot, mis on N B tuludeklaratsioone sissetulek. Isegi kui S B leiab töö, ei jätkuks võlausaldajatele põhivõla tasumiseks 60-kuulise graafiku alusel ja lisaks veel igapäevasteks kulutusteks ka kahest Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast. Arvestades nõuete suurust on S B ja N B usaldusisik seisukohal, et S B ja N B on püsivalt maksejõuetud ja nende suhtes ei saa algatada võlgade ümberkujundamise menetlust. Järgnevaga annab usaldusisik kohtule ja võlgnikele hinnangu, kas S B ja N B suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, algatada võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. S B ja N B on valinud võlgade ümberkujundamismenetluse. Sellest tulenevalt peab usaldusisik vajalikuks informeerida S B ja N B järgnevas:

2-24-3145

FIMS § 16 lg 1 kohaselt usaldusisiku nimetamisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt kuni ümberkujundamise kava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. FIMS § 33 kohaselt ümberkujundamiskava kinnitamise järel arvestatakse nõudelt, mida ümberkujundamiskavaga ümber ei kujundata, viivist ja leppetrahvi alates maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest esialgse õigussuhte järgi. FIMS § 37 lg 2 kohaselt maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmise või menetluse lõppemise korral langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Kokkuvõtvalt juhib usaldusisik S B ja N B tähelepanu asjaolule, et •

võlgade ümberkujundamismenetlus hõlmab vaid sissenõutavaks muutunud kohustusi (seega mitte nende tulevikus tekkivaid kohustusi näiteks korteriühistu ees),

•

kuna üks võlausaldaja soovib võlgade ümberkujundamist perioodiga 36 kuud ja teine võlgade ümberkujundamisega nõustunud nõustub võlausaldaja võlgade ümberkujundamise perioodiga 50 kuud ning mõned võlausaldajad ei avaldanud kava pikkuse perioodi, siis juhul, kui võlgade ümberkujundamismenetlus lõppeb mistahes põhjusel enne kava täitmist (näiteks ka N B kaotab senise töö, S B ja N B haigestuvad, nende sissetulek väheneb, vms), taastub endine olukord tagasiulatuvalt ja võlausaldajatel on õigus arvestada viivist kogu perioodi eest.

Võlgade ümberkujundamismenetlusele on alternatiivne menetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Seega võlgade ümberkujundamismenetlusele alternatiivne pankrotimenetlus (koos kohustustest vabastamise menetlusega) on S B ja N B finantsiliselt ja ajaliselt vähem koormav. Esmalt seetõttu, et kui S B ja N B täidavad kohustustest vabastamise menetluse FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, siis lõppeb kohustustest vabastamise menetlus kolme aastaga olenemata nõuete täitmise ulatusest ning kohus vabastab S B ja N B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende võlausaldajate nõuetest, kes mistahes põhjusel pankrotimenetluses oma nõudeavaldust ei esita. Teisalt on oluline, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega peatuvad viiviste arvestused ja kui kava täitmine mistahes põhjusel katkeb või lõppeb, taastub endine olukord (ehk et viiviste ja ajas kulgevate leppetrahvide arvestus) tagasiulatuvalt, kuid pankroti väljakuulutamisega lõppeb intresside ja viiviste arvestus ja isegi, kui kohus mistahes põhjusel ei vabasta S B ja N B nende pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustes, siis viiviste ja intresside arvestus ei taastu tagasiulatuvalt. Kolmandaks ei ole pankrotimenetluses oluline, millises ulatuses S B ja N B oma kohustusi täidavad, oluline on, et nad tegelevad mõistlikult tulutoova tegevusega või, kui neil sellist tegevust ei ole, siis otsivad seda ja toimub mingilgi määral nõuete rahuldamine.

2-24-3145 Seega kokkuvõtvalt soovitab usaldusisik S B ja N B vabastamise menetlusega.

pankrotimenetlust koos kohustustest

S B ja N B on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse. FIMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Tulenevalt eeltoodust teeb usaldusisik S B ja N B soovi korral oma tahet muuta.

ettepaneku 18.04.2024. a kohtuistungil

Usaldusisik on seisukohal, et S B ja N B on püsivalt maksejõuetud. Maksejõuetuse põhjus on Mõtlematu ja vastutundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. V Muud menetluslikud küsimused Usaldusisik on oma käesolevas aruandes tuvastanud, et S B ja N B on püsivalt maksejõuetud, neil puudub piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, kuid samas on N B vara, mille müügi arvelt saab pankrotimenetluse korral tasuda usaldusisiku tasu. 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. S B ja N B usaldusisik on arvestanud oma tunnitasuks 135 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S. (registrikood XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub:

2-24-3145 2565 eurot, millele lisandub käibemaks 564,30 eurot, kokku 3129,30 eurot vastavalt tasu arvestuse aruandele.

2-24-3145 Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik tegi ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: •

Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB (publ.) E filiaalile, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I F , H OÜ-le, P F OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K OÜ-le, B AS-le, P G OÜ-le, E AS-le, F B p.l.c, KÜ H, M E OÜ, kohtutäiturid T A , R K ja A K (kõik kokku 16 dokumenti), kokku 2,5 tundi;

•

Järelepärimise koostamine ja saatmine võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetluse võimalikkuse kohta - 2 tundi;

•

tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 2 tundi;

•

dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ning võlgnikega ja võlgnike esindajaga - 2 tundi;

•

vara ja võlanimekirjade ning aruande koostamine - 10 tundi;

•

Usaldusisiku toimiku komplekteerimine . 0,5 tundi.

Kokku 19 tundi arvestusega 135 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 2565 eurot, millele lisandub käibemaks 564,30 eurot, kokku seega 3129,30 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 18.04.2024. a kohtuistung ja võlgnike taotlus Usaldusisik selgitas võlgnikele kohtuistungil nende ainelist ja menetluslikku seisu. Võlgnikud olid nõus avaldust muutma ja asendama võlgade ümberkujundamise avalduse pankroti väljakuulutamise avaldusega. Võlgnikud kirjutasid kohtuistungil uue avalduse, milles loobusid võlgade ümberkujundamisest ning paluvad kuulutada välja pankrot ja algatada võlgadest vabastamise menetlus. Kohus võttis avalduse asja materjalide juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgnike maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb mõlema võlgniku osas rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

2-24-3145 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. FiMS § 11 lg 4 kohaselt võivad abikaasad esitada ühise maksejõuetusavalduse. FiMS § 11 lg 5 kohaselt kui abikaasad või registreeritud elukaaslased esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 6 II lause kohaselt kui abikaasad või registreeritud elukaaslased on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus mõlema suhtes FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud menetlusliku otsustuse eraldi. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. Arvestades seda teeb kohus pankroti välja kuulutamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamise mõlema võlgniku suhtes eraldi. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 16.04.2024 on S B ja N B kokku vara hinnanguliselt 4000 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 101 963,33 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et S B ja N B maksejõuetus ei ole ajutine, nad on püsivalt maksejõuetud, nad ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnike majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Arvestades nõuete kogusuurust on S B ja N B usaldusisik seisukohal, et S B ja N B on püsivalt maksejõuetud ja nende suhtes ei saa algatada võlgade ümberkujundamise menetlust. Kokkuvõtvalt soovitab usaldusisik S B ja N B pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamise menetlusega. Võlgnikud esitasid kohtuistungil kohtule uue avalduse, milles loobuvad võlgade ümberkujundamisest ning paluvad kuulutada välja pankrot ja algatada võlgadest vabastamise menetlus. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga ja loeb tuvastatuks, et võlgnikud on maksejõuetud ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikud soovisid muuta oma avaldust, palusid pankroti väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

2-24-3145 PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgnike pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ta on võlgniku usaldusisik FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnike S B ja N B pankroti, nimetab võlgnike S B ja N B pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikud usaldusisiku aruande ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

2-24-3145 FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikel ei ole vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi osas. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgnike usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikele järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus mää13

2-24-3145 rab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lg alusel, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 2565 eurot arvestusega 19 tundi hinnaga 135 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 564,30 eurot, kokku 3129,30 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 135 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S. (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 2565 eurot, millele lisandub käibemaks 564,30 eurot, kokku 3129,30 eurot, tuleb mõista välja võlgnikelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. PankrS § 91 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega kohus kohaldas ärikeeldu või keeldus selle

2-24-3145 kohaldamisest, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.