2-24-3145/32 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: N.B omab pankades järgmisi arvelduskontosid: Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxxx, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 02.05.2024, oli 0,00 eurot ja arvelduskontot nr xxxx, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 02.05.2024, oli 207,12 eurot; AS-is LHV Pank arvelduskontot nr xxxx, mille saldo oli 0,00 eurot; AS-i COOP Pank arvelduskontot nr xxxx, mille saldo oli 0,29 eurot. N.B omas Swedbank AS-is limiidikontot nr xxxx, mille pankrotihaldur sulges. Vastavalt võlgniku sooviavaldusele lubas pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes N.B-l kasutada arvelduskontot xxxx, mistõttu ei kuulu selle konto jääk pankrotivara hulka. Kuna AS COOP Pank arvelduskonto jääk on väiksem kui ülekande tasu, siis ei arvesta pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes AS COOP Pank arvelduskonto jäägiga kui varaga. Võlgnikule kuulus korteriomand asukohaga XXX-i, registriosa nr xxxx, katastritunnusega xxxx. Pankrotihaldur korraldas korteri müügiks enampakkumise alghinnaga 4 000 eurot, mis oli edukas ja pankrotivara hulka laekus 4 000 eurot. N.B on pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu xxxx ja AS-ist xxxx ning talle on teinud väljamakseid xxxx. Arestimise tulemusena on pankrotivarasse laekunud kokku 8 102.06 eurot. Panga intresse on laekunud 42.61 eurot. Seega on pankrotivaras väljamakseteks kokku 12 144.67 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluseaegse vähemkinnipeetud tulumaksu tasumine Maksu- ja Tolliametile 35 eurot; usaldusisiku tasu 3 129.30 eurot koos käibemaksuga (alus: Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.05.2024 määrus). Halduri tasu - haldur on kulutanud N.B pankrotimenetluses 24 tundi, arvestusega 145.00 eurot tunnis, seega on halduri tasu 3 480.00 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 835.20 eurot, s.o kokku 4 315.20 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad. Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele: Omega Invest OÜ 782,91 eurot, Moneyzen OÜ 88,87 eurot, AS LHV Finance 49,31 eurot, Modena Estonia OÜ 70,07 eurot, Holm Bank AS 464,37 eurot, Bondora AS 695,95 eurot, Swedbank AS 140,75 eurot, Revensen OÜ 219,73 eurot, B2 Impact OÜ 238,44 eurot, B2 Impact OÜ 75,95 eurot, B2 Impact OÜ 548,48 eurot, Svea Finance AS 46,14 eurot, Aktiva Finance Group OÜ 1 040,99 eurot ja ESTO AS 203,21 eurot. Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas menetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur korraldas vara säilimise ja müügi.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgu nõuded: Omega Invest OÜ 8 508,97 eurot, Moneyzen OÜ 965,66 eurot, AS LHV Finance 535,69 eurot, Modena Estonia OÜ 761,33 eurot, Holm Bank AS 5 047,04 eurot, Bondora AS 7 564,05 eurot, Swedbank AS 1 529,69 eurot, Revensen OÜ 2 388,33 eurot, B2 Impact OÜ 2 591,15 eurot, B2 Impact OÜ 825,28 eurot, B2 Impact OÜ 5 960,93 eurot, Svea Finance AS 501,80 eurot, Aktiva Finance Group OÜ 1 1313,98 eurot ja ESTO AS 2 208,56 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväidet esitanud. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on mõtlematu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub N.B pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur on seisukohal, et kuna käesolevas menetluses olnud vara maht oli hoolimata tema tegevusest väike, haldur ei esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 12. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Haldur on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 24 tundi, tunnitasuga 145.00 eurot. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 3 480.00 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 835.20 eurot, s.o kokku 4 315.20 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasule ei esitanud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 4 315.20 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, OÜ-le Sentire MK arvelduskontole. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 02.05.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue 5

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud E.M. Kohus leiab, et N.B usaldusisikuks tuleb seega nimetada E.M. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. 6