Pankrotiõigus

Jaotis, % 29,167 3,042 5,171 2,114 1,144 4,352 16,735

2488,87 1548,09

II II

6,261 3,895

4255,92

II

10,707

1318,06

II

3,316

5021,39

II

12,633

581,62

II

1,463

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 09.07.2025 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: S.B omab järgmisi arvelduskontosid: Swedbank AS arvelduskontot nr XXXX, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 02.05.2024, oli 52,08 eurot ja arvelduskontot nr XXXX, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 02.05.2024, oli 58,05 eurot; AS LHV Pank arvelduskontot nr XXXX, mille saldo oli 0,00 eurot. Vastavalt võlgniku sooviavaldusele lubas pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes S.B-l kasutada arvelduskontot XXXX, mistõttu ei kuulu selle konto jääk pankrotivara hulka. Kuna 2024.a maikuu sissetuleku arestimisele mittekuuluva summa hulka kuulus ka teise Swedbank AS arvelduskonto, s.o arvelduskonto XXXX jääk summas 52,08 eurot, mille pankrotihaldur kandis S.B käsutuses olevale kontole, siis ei kuulu ka 52,08 eurot pankrotivara hulka. S.B omas Swedbank AS-is limiidikontot nr XXXX, mille pankrotihaldur sulges. S.B on saanud maksustatavat tulu OÜ-st Xxxx ja talle on teinud väljamakseid Xxxx. Alates oktoobrist 2025 saab S.B pensioni Xxxx. Arestimise tulemusena on pankrotivarasse laekunud kokku 2 933,07 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Kokku on haldur kulutanud S.B pankrotimenetluses 21,5 tundi, arvestusega 145,00 eurot tunnis, seega on halduri tasu kokku 3 117,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 748,20 eurot, kokku 3 865,70 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust on pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed kokku 3 865,70 eurot, millest 2 933,07 eurot saab katta pankrotivara arvelt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei tehta. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud valitsed. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Bondora AS, registrikood 11483929 Moneyzen OÜ, registrikood 12541882 AS LHV Finance, registrikood 12417231 Holm Bank AS, registrikood 14080830 Swedbank AS, registrikood 10060701 Revensen OÜ, registrikood 16625699 Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479 ESTO AS, registrikood 14180709 B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK Incure OÜ), registrikood 11542046

Tunnustatud ja saamata Rahuldam Jaotis, nõue (EUR) isjärk % 11 593,61 II 29,167 1209,14 II 3,042 2055,59 II 5,171 840,44 II 2,114 454,68 II 1,144 1729,84 II 4,352 6652,25 II 16,735 2488,87 1548,09

II II

6,261 3,895 3

B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK Incure OÜ), registrikood 11542046 B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK Incure OÜ), registrikood 11542046 B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK Incure OÜ), registrikood 11542046 Svea Finance AS, registrikood 11200943

4255,92

II

10,707

1318,06

II

3,316

5021,39

II

12,633

581,62

II

1,463

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta, seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 21.05.2024. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel 4

pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Haldur on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 21,5 tundi, tunnitasuga 145.00 eurot. Pankrotihaldur taotleb kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 3 117,50 eurot, millele lisandub 24% käibemaksu summas 748,20 eurot, s.o kokku 3 865,70 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasule ei esitanud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 3 865,70 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 2 933,07 eurot, tuleb halduri tasu osaliselt, s.o summas 2 933,07 eurot, mõista välja pankrotivarast. Ülejäänud halduri tasu osas, s.o 932,63 eurot (sh käibemaks), palub haldur anda võlgnikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 27.10.2025 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 5 1 piirmäärasid, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 932,63 eurot (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 02.05.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus 5

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 02.05.2024, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud E.M. Kohus leiab, et S.B usaldusisikuks tuleb seega nimetada E.M. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.