I. U. ja K. L. avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: I. U. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Avaldaja II: K. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaana Nõgisto (Advokaadibüroo Jaana Nõgisto, asukoht Kalevi 28-3, 10135 Tallinn, e-post: XXX) Puudutatud isik: A. G. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Ärakuulamise aeg ja koht
05.02.2024, Tallinn
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I. U. ja K. L. avaldus.
2.Määrata kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX kinnistule (asukoht XXX) ja registriossa nr XXX kantud XXX kinnistule (asukoht XXX) juurdepääs avalikult kasutatavale XXX teele üle registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu (asukoht XXX) vastavalt määrusele lisatud plaanile punase piirjoonega tähistatud asukohale, laiusega 4 meetrit ja pikkusega 105 meetrit ning XXX kinnistu äärses pöördekohas laiusega 6 meetrit ning pikkusega 8 meetrit (pindala kokku 468 m2) järgmistel tingimustel: 2.1 Kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu ja registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu igakordsetel omanikel ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada juurdepääsuteed aastaringselt, ööpäevaringselt, jalgsi ja sõiduvahenditega; 2.2 Juurdepääsutee korrashoid on kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu ja registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu igakordsete omanike ühine kohustus, korrashoidu teostatakse vastavalt nimetatud kinnistute omanike vajadustele ja äranägemisele;
3.Kohustada kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu igakordset omanikku taluma registriossa nr XXX ja registriossa nr XXX sisse
kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks seatud ja käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktist 2 tulenevat juurdepääsu. Kohustada registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu ja registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu igakordseid omanikke alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest tasuma võrdsetes osades registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu igakordsele omanikule aastas juurdepääsutasu. Iga-aastane juurdepääsutasu suurus koosneb esimese poolaasta tasust ning teise poolaasta tasust. Esimese poolaasta tasu suurus on 186,43 eurot + võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär jooksva aasta 1. jaanuari seisuga. Teise poolaasta tasu suurus on 186,43 eurot + võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär jooksva aasta 1. juuli seisuga. 2024. aasta esimese poolaasta tasu suurus on 198,93 eurot (186,43 eurot + 12,5%). Iga-aastane juurdepääsutasu (esimese poolaasta tasu + teise poolaasta tasu) tuleb tasuda jooksva aasta eest hiljemalt 31. detsembriks. Kohustada A. G.i (isikukood XXX) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkus, et kinnistu on koormatud kinnistusraamatu registriossa nr XXX ja registriossa nr XXX kantud kinnistute igakordsete omanike kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 30.04.2024 tsiviilasjas nr 2-22-4905 tehtud kohtulahendile. Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud plaan (Lisa 1). Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus
8.Jätta avaldajate menetluskulud, mis on tekkinud pärast 13.01.2023 toimunud kohtuistungit täielikult puudutatud isiku kanda, välja arvatud eksperdikulu, mis jääb 33,88% ulatuses puudutatud isiku kanda.
9.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.Mõista A. G.ilt I. U. ja K. L. kasuks menetluskulud summas 2340,71 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta sätestatud tähtaja järgimiseks taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.I. U. (avaldaja I) ja K. L. (avaldaja II) (ühiselt avaldajad) esitasid 04.04.2022 Harju Maakohtule avalduse kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamiseks ning tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes. Avaldajale I kuulub XXX asuv XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ning avaldajale II XXX kinnistu (registriosa nr XXX), millelt puudub
ligipääs avalikult XXX teelt. Ainuvõimalik ligipääs avalikult teelt avaldajate kinnistule on mööda teelõiku, mis asub A. G.ile (puudutatud isik) kuuluval XXX kinnistul (registriosa nr XXX). Tee on ajalooliselt olnud juurdepääsuna kasutusel avaldajate kinnistutele pääsemiseks. Avaldajad on pöördunud puudutatud isiku poole kinnistu koormamiseks juurdepääsuõigusega avaldajate kinnistute kasuks, avaldajad pakkusid puudutatud isikule ühekordset hüvitist 1500 eurot. Puudutatud isik keeldus sooviavaldust arutamast enne, kui selgub, kui palju on Maaamet ja Kose Vallavalitsus puudutatud isikule väidetavalt kahju tekitanud. Avaldajad paluvad juurdepääsuõiguse määrata järgnevatel tingimustel: -
juurdepääs asub avalduse Lisa 4 skeemi kohasel punase piirjoonega tähistatud alal;
-
juurdepääsu laius on ligikaudu 4 meetrit ja pikkus ligikaudu 115 meetrit;
-
juurdepääs on ööpäevaringne ja aastaringne;
-
juurdepääsu tohib kasutada nii jalgsi kui sõidukiga (sh vajadusel veoki või haagissõidukiga, kui see on vajalik tehnika, ehitusmaterjalide või prügiveoks või muuks sarnaseks otstarbeks);
-
juurdepääsu hooldamine ja korrashoid jääb XXX ja XXX kinnistute igakordsete omanike ühiseks ülesandeks ning toimub vastavalt nende kinnistute omanike ja/või kasutajate vajadusele juurdepääsu kasutada;
-
juurdepääsutasu suuruse määrab kohus.
Avaldajad selgitasid, et juurdepääsuks taotletav tee asub maatulundusmaa kinnistul. Tee ei läbi õueala, selle kasutamine ei koorma puudutatud isiku õigusi ülemääraselt. Tee osas oleks potentsiaalne juurdepääsutasu avaldajate hinnangul umbes kuus eurot aastas.
2.Kohus võttis 05.05.2022 määrusega avalduse menetlusse ning korraldas 11.11.2022 vaatluse XXX kinnistul ja seda ümbritsevatel kinnistutel. Puudutatud isik selgitas, et XXX kinnistu eelmise omanikuga on olnud neil tee kasutamise osas suuline kokkulepe ning ta on ka praeguse XXX kinnist omanikuga rääkinud, et võib teed kasutada tasuta.
3.Puudutatud isik esitas kohtule 12.01.2023 seisukoha, milles ei nõustu avaldajate sooviga. Puudutatud isik märkis, et läbirääkimiste asemel loodavad avaldajad reaalservituudi saamiseks kohtule, kes tühistaks olemasoleva kokkuleppe ja määraks üle XXX kinnistu ühepoolselt ligipääsu ning kannaks selle kitsendusena kinnistusraamatusse. Juurdepääsu ei ole puudutatud isik takistanud. Seadus ei nõua tee kasutamise puhul reaalservituudi sõlmimist. Kasutamise tähtaeg on tähtajatu seni, kuni on sõlmitud teeservituut või tee on võõrandatud. Juurdepääsu kasutamise tasu on null eurot, kuid korrashoiu eest pidi vastutama avaldaja I, kes ei ole viie aasta jooksul midagi teinud. Seega on avaldajatel ligipääs avalikult kasutatavale teele olemas. Kinnistusraamatu kanded on vabatahtlikud, kui ei ole tegemist AÕS § 158 kirjeldatud juhtumitega või puudub ligipääs.
4.13.01.2023 toimunud kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et tal ei ole kirjaliku lepingu vastu midagi, aga ta ei soovi pakutud tingimustel sõlmida notariaalset lepingut. Avaldajate esindaja kinnitas, et puudutatud isik on talunud juurdepääsu, aga kokkulepet ei ole poolte vahel sõlmitud. Avaldajatel puudub kinnistutele juurdepääs, ühtki avaldajate kinnistutega piirnevat avalikku teed ei ole. Puudutatud isik märkis, et varasemalt on juurdepääsuteede eest antud tasu rohkem kui kolm eurot aastas. Puudutatud isik ei nõustu kinnistusraamatusse kantava koormatisega, kuna seda saaks määrata üksnes siis, kui kokkulepet ei ole. AÕS § 156 puhul ei ole määratud, milline peab olema lepingu vorm. Antud juhul on suuline kokkulepe olemas. Ekspertiisi määramist puudutatud isik vajalikuks ei pea, kuna selliseid tehinguid tehakse Kose vallas pidevalt ning vaadata tuleks tehtud tehingute keskmist hinda. Puudutatud
isik märkis, et peab õigeks, et talle makstaks ühekordset tehingutasu, mis võiks olla näiteks 10 000 eurot.
5.Kohus määras 31.10.2023 ekspertiisi, et välja selgitada XXX kinnistu väärtus ilma juurdepääsutee talumiskohustuseta ning juurdepääsutee talumiskohustusega. Ekspert esitas 28.11.2023 eksperthinnangu, mille kohaselt 4 m laiuse ja 115 m pikkuse juurdepääsutee talumise kohustuse tõttu väheneb kinnisasja turuväärtus 366 euro võrra. Hinnatava vara ühiku turuväärtus väärtuse kuupäeva on 7967 €/ha. Ekspert lähtus asjaolust, et maa omanikule korrashoiukohustust ei teki.
6.05.02.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele juurdepääsutasu igaaastase makse arvutamise põhimõtteid lähtuvalt Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 2-1920416 ja 2-18-12098. Puudutatud isiku hinnangul saab seal viidatud valemit kasutada üksnes juhul, kui ei ole juurdepääsulepingut olemas. Samuti tõi puudutatud isik välja, et tema hinnangul ei ole tee laiuseks 4 meetrit piisav, kuna arvestada tuleb ka muldkehaga ning haljastuse ja lumelükkamiseks vajamineva alaga.
7.Avaldajad esitasid 09.02.2024 juurdepääsutee ligikaudse asukoha täpsustatud skeemi ning täpsustatud andmed tee laiuse osas, mis hõlmab puudutatud isiku poolt kohtuistungil osutatud pöördekohta. Avaldajate hinnangul kulgeb juurdepääsutee 105 meetri ulatuses 4 meetri laiusena ning 8 meetri ulatuses 6 meetri laiusena. Kokku on juurdepääsutee pindala sellisel juhul 468 m2.
8.Puudutatud isik esitas 21.02.2024 seisukoha, milles leiab, et 6-4m x 115m on ilmselgelt liiga kitsas ala, kuna tee hooldusega seonduv võtab enda alla oluliselt suurema ala. Samuti tuleb arvestada, et tänase seisuga on kokkuleppe kohaselt avaldajate huvides nende kasutuses 112m x 115m ala. Juurdepääsutee ei saa olla kitsam kui seda on jätkuna olemasolev munitsipaaltee, mille laius on 7,5 meetrit. Mõistlik oleks olemasolev 1340m 2 ala mõõta eraldi kinnistuks ja kanda see notariaalse lepingu alusel kasutusse või munitsipaalomandisse. Ekspertiisis ei ole välja toodud kinnistu väärtust. Samuti ei ole ekspert hinnanud kogu XXX kinnistu väärtust peale selle sisuliselt kolmeks jagamist ja kandeid kinnistusraamatusse. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, esitatud seisukohtadega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
11.Puudub vaidlus, et avaldajale I kuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXX), avaldajale II XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ning puudutatud isikule XXX kinnistu (registriosa nr XXX). Maa-ameti kaardi väljavõttelt nähtub, et avaldajatele kuuluvatele kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt puudub.
12.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajatel on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas, kuna puudutatud isik ei takista avaldajatel avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsemist üle oma kinnistu ning kokkulepe juurdepääsutee kasutamiseks on kehtiv. Avaldajad on kinnitanud, et puudutatud isik on senini juurdepääsu talunud, kuid soovivad juurdepääsuõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
13.Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 156 alusel võib kohtusse pöörduda ka olukorras, kus avaldajat pole küll takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on keeldutud
senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult ja korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 16 ning Riigikohtu 15.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-517, p 17). Iseenesest on õiguslikult korrektne kasutada juurdepääsuteed ka üksnes suulise lepingu alusel, kuid see ei välista juurdepääsuteele õigustatud isikult nõuda märkuse kinnistusraamatusse kandmist ka juhul, kui tee kasutamisele mingeid takistusi ei teha ning pooltel puudub ka vaidlus juurdepääsutee kasutamise tingimuste üle. Kohtule esitatud kirjavahetustest nähtuvalt on avaldajad pöördunud puudutatud isiku poole juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks, kuid kohtuvälisele kokkuleppele jõudmine ei ole olnud tulemuslik.
14.Kohus on paikvaatluse käigus tuvastanud, et juurdepääsutee kulgemine üle puudutatud isiku kinnistu on objektiivselt, tehniliselt ning maakorralduslikult võimalik. Tee on puudutatud isiku kinnistul olemas, puudutatud isik on senini juurdepääsu talunud ning avaldajad kõnealust teed ka kasutavad. Vaatluse, kohtule esitatud skeemi ning Maa-ameti kaardirakenduse põhjal ei nähtu teisi mõistlikke alternatiive juurdepääsuvõimaluse loomiseks mujalt kui puudutatud isiku kinnistult.
15.Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 156 lg 1 kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul alati määrata teeniva kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista. Erandina on tasu välja mõistmata jätmine lubatav üksnes juhul, kui teeniva kinnisasja omanik on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi (Riigikohtu 16.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Kuigi puudutatud isik on kohtule selgitanud, et on senini taganud avaldajatele juurdepääsu ilma selle eest tasu nõudmata, on puudutatud isik kohtumenetluses väljendanud enda nägemust periooditasu ja ühekordse tehingutasu suuruse osas. Seega tuleb kohtul sellest järeldada, et menetlusosalistel on vaidlus kinnistusraamatusse kantava juurdepääsuõiguse tasu üle.
16.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juurdepääsutasu välja arvestada perpetuiteedi põhimõtte alusel (Riigikohtu 01.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.5): Juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatise vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) x diskontomäär.
16.1.Ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isiku kinnistu turuväärtus 7967 eurot hektari kohta. Kinnisasja väärtuse vähenemine on ekspertiisiakti kohaselt 4 meetri laiuse ja 115 meetri pikkusega tee puhul 366 eurot (4m x 115m = 460m 2 ehk 0,046ha; 0,046ha x 7967€/ha = 366€). Puudutatud isiku hinnangul ei ole 4 meetri laiune tee piisav, kuna arvestada tuleb ka haljastuse ning lumelükkamiseks vajaliku alaga. Avaldajad täpsustasid kohtule, et tee pöördekohas tuleks arvestada tee laiuseks 6 meetrit, mis oleks 8 meetri ulatuses, kuid 105 meetri ulatuses kulgeb tee kaardiserveri mõõtmise järgi 4 meetri laiusena. Avaldajate taotlusest lähtudes on põhjendatud juurdepääsutee, mille laius on 4 meetrit ning pöördekohas 6 meetrit. Kohtu hinnangul on see piisav, et teenindada kahele kinnistule pääsemist. Isegi, kui juurdepääsutee jätkuks olev XXX tee on taotletavast teelõigust laiem, ei pea kinnistule juurdepääsuks kasutatav tee olema sama lai, kui seda on avalikkusele kasutatav eratee. Kohtu hinnangul ei ole juurdepääsutee laiuse määramisel möödapääsmatult vajalik arvestada, et juurdepääsuteele peaksid mahtuma lumevallid. Kui avaldajad on soovinud juurdepääsuteed laiusega 4 meetrit, on nad eelduslikult arvestanud, et sellise laiusega teed on neil võimalik ka otstarbeliselt kasutada. Sealjuures tuleb avaldajatel endil tagada, et juurdepääsutee hooldamisega ei koormataks puudutatud isiku kinnistut laiemalt kui seda on taotletud juurdepääsutee laius. Kui teelt lükatavat lund ei ole võimalik jätta vallina juurdepääsutee alasse, tuleb avaldajatel tagada lume äravedu.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldajatele tuleb juurdepääsutee määrata vastavalt nende esitatud täpsustatud plaanile (dtl 283).
16.2.Lähtudes juurdepääsutee mõõtmetest (4m x 105m + 6m x 8m), väheneb kinnisasja väärtus juurdepääsutee tõttu (0,0468ha x 7967€/ha) 372,8556 euro (ümardatult 372,86 euro) võrra. Riigikohus on 13.12.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-18-12098 (p 17) selgitanud täiendavalt, et perpetuiteedi põhimõtet rakendades tuleb tasu määramiseks kasutada ka VÕS § 113 lg 1 teise lause järgset intressimäära (diskontomäära). Diskontomäär koosneb VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kahest komponendist: VÕS § 94 lg 1 järgsest intressimäärast, millele lisandub 8% aastas. Iga-aastast juurdepääsutasu indekseeritakse vastavalt diskontomäära muutumisele. Kuna diskontomäär muutub kahel korral aastas, koosneb juurdepääsutasu iga-aastane suurus esimese poolaasta tasust ning teise poolaasta tasust. Esimese poolaasta tasu arvutatakse 1. jaanuaril kehtiva diskontomäära abil ning teise poolaasta tasu 1. juulist kehtiva diskontomäära abil (Riigikohtu 13.12.2023 määrus tsiviilasjas 2-18-12098, p 17.2). Seega tuleks juurdepääsutasu suurus arvestada esimese poolaasta kohta järgnevalt: 186,43 eurot (372,86/2 ehk pool kinnisasja väärtuse vähenemisest) + diskontomäär jooksva aasta 1. jaanuari seisuga. Teise poolaasta kohta järgnevalt: 186,43 eurot (372,86/2 ehk pool kinnisasja väärtuse vähenemisest) + diskontomäär jooksva aasta 1. juuli seisuga. Kohtumääruse tegemise ajal on diskontomäär 12,5% ( 4,50% VÕS § 94 lg 1 alusel + 8% VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel). Seega on 2024. aasta esimesel poolel juurdepääsutasu suurus 198,93 eurot (186,43 eurot + 12,5%). 2024. aasta teise poole tasu arvutatakse 1. juulist kehtiva diskontomäära abil. Kohus määrab, et juurdepääsutasu tuleb tasuda jooksva aasta eest hiljemalt 31. detsembriks. Kuna juurdepääsutee määratakse mõlema avaldaja huvides, tuleb juurdepääsutasu tasuda avaldajatel võrdsetes osades. 16.3 Asjaolu, et ekspert ei ole toonud ekspertiisiaktis selgelt välja puudutatud isiku kinnistu koguväärtust, vaid üksnes väärtuse ühe hektari kohta, ei tähenda, et ekspertiisi ei saaks sellest tulenevalt lahendi tegemisel arvesse võtta. Ka ei saa nõustuda puudutatud isiku seisukohaga, et juurdepääsuteega jagatakse puudutatud isiku kinnistu kolmeks, mistõttu oleks ekspert seda kinnistu väärtuse vähenemise hindamisel arvesse võtma. Tee, mis on juba ka puudutatud isiku kinnistul olemas, kulgemine üle põllumaa ei takista eelduslikult põllumaa otstarbelist kasutamist.
17.Kohtu hinnangul ei ole avaldajate esitatud tingimused juurdepääsutee kasutamiseks puudutatud isiku huvisid üleliigselt koormavad. On põhjendatud anda avaldajatele juurdepääs enda kinnistuteni ka transpordiga. Eelduslikult puudutab juurdepääsuõigus nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutavaid isikuid (Riigikohtu 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 21). Samas lahendis on Riigikohus viidanud muuhulgas sellele, et reeglina peaks elamiseks kasutatavale kinnisasjale olema tagatud juurdepääs ka autoga (p 22). Arvestades, et juurdepääsutee kulgeb puudutatud isiku kinnistult, mille otstarve on maatulundusmaa, ei saa transpordiga liiklemine oluliselt puudutatud isikut häirida. Samuti jääb tee korrashoiukohustus avaldajate kanda.
18.Avaldajad on palunud juurdepääsu kandmist kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on nõutav kinnisasja omaniku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa juurdepääsutee kohta kanne tehakse. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohtulahendi täidetavuse tagamiseks tuleb puudutatud isiku nõusolek
kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega. Kohus täpsustab resolutsioonis märkuse sõnastust. Menetluskulud
19.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult avaldajate huve. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul on juurdepääsu määramine olnud avaldajate huvides, kuid osaliselt on avaldajate menetluskulud tingitud puudutatud isiku käitumisest. Kohtu hinnangul on puudutatud isik esitanud kohtule menetluse käigus mitmeid põhjendamatuid taotlusi, samuti vastuolulisi seisukohti ning keeldunud põhjendamatult ka ekspertiisi läbiviimisest. Samuti on puudutatud isik keeldunud kohtuväliselt kokku leppimast eksperdi isikus ning sellega seoses on ekspertiisikulud osutunud kallimaks. Kohus on selgitanud puudutatud isikule menetluses korduvalt, et avaldajatel on ka kokkuleppe olemasolu korral õigus nõuda juurdepääsutee kasutamise õigust puudutava märkuse kandmist kinnistusraamatusse. Ka on puudutatud isik esitanud kompromissi läbirääkimiste tingimusteks, et avaldaja II peab puudutatud isikuga selleks otse suhtlema. 05.02.2024 toimunud kohtuistungil on kohus lahendanud puudutatud isiku mitmeid taotlusi, millest ei ole sõltunud konkreetse vaidluse lahendamine. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud jätta avaldajate menetluskulud osaliselt puudutatud isiku kanda. Kohus jätab puudutatud isiku kanda avaldajate menetluskulud, mis on tekkinud pärast 13.01.2023 toimunud kohtuistungit, kuna alates sellest ajast on kohtu hinnangul menetluskulud tingitud puudutatud isiku käitumisest. Muus osas jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 sätestab, et asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
23.Avaldajaid esindas tsiviilasjas vandeadvokaat Jaana Nõgisto. Kohtule 13.01.2023, 05.02.2024 ning 24.04.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osundati avaldajatele õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude hüvitamist nõutakse koos käibemaksuga.
23.1.13.01.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kandsid avaldajad menetluskulusid seoses õigusabiga kokku 887 eurot (5,25 tundi hinnaga 140 eurot tunnis + km).
Kuivõrd kohus jätab kuni 13.01.2023 toimunud kohtuistungini (kohtuistung kaasa arvatud) tekkinud menetluskulud avaldajate endi kanda, ei määra kohus kindlaks senini tekkinud menetluskulusid. Sealhulgas jätab kohus avaldajate tasutud riigilõivu summas 100 eurot avaldajate endi kanda, kuna avaldus on esitatud avaldajate huvides.
23.2.05.02.2024 esitatud nimekirja kohaselt on avaldajad täiendavalt kandnud menetluskulusid kokku 1024,80 eurot (6 tundi hinnaga 140 eurot tunnis + km). Kokku on seega tasunud avaldajad menetluskulusid seoses õigusabiga 1911,8 eurot (sh km). 05.02.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad kandnud järgmisi kulusid: -
ekspertiisikulu 2304 eurot; 13.01.2023 kohtuistungil osalemine 2h; arutelu kliendiga ja 28.02 kompromissettepaneku tegemine, tutvumine puudutatud isiku vastusega, analüüs, kohtule teavituse saatmine läbirääkimiste luhtumise kohta 1h 30 min; juuni/juuli 2023, nõupidamine kliendiga ja läbirääkimiste pidamine alternatiivse ekspertiisi korraldamises kokku leppimiseks, teavituse saatmine kohtule 1h; tutvumine ekspertiisiga, ettevalmistus 04.02.2024 kohtuistungiks 1h 30 min.
Arvestades, et 13.01.2023 toimunud kohtuistungi kulud jätab kohus avaldajate kanda, ei hinda kohus 13.01.2023 toimunud kohtuistungil tekkinud menetluskulusid. Muus osas peab kohus põhjendatuks avaldajate esindaja tehtud toiminguid ning nendele kulunud aega. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13, p 12), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning avaldajate lepingulise esindaja kvalifikatsioone, on taotletud tunnitasu määr mõistlik ja vastab turutingimustele. Eeltoodust lähtudes on avaldajate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu asja menetlemisel pärast 13.01.2023 toimunud kohtuistungit kokku 4 tundi. Arvestades avaldajate lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on avaldajate põhjendatud õigusabikulud pärast 13.01.2023 toimunud kohtuistungit kokku 560 eurot (4 tundi x 140 eurot). Alates 01.01.2024 on käibemaksumäär senise 20% asemel 22%, mistõttu ajakulu ning esindaja tunnihind seoses ekspertiisiga tutvumise ning 04.02.2024 kohtuistungiks ettevalmistumisega tuleb maksustada 22%-lise käibemaksuga. Seega on avaldajate põhjendatud õigusabikulud kokku koos käibemaksuga 676,20 eurot ((2,5 x 140 + 20% käibemaks) + (1,5 x 140 + 22% käibemaks)). Lisaks on avaldajad kandnud ekspertiisitasu summas 2304 eurot. Kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 146) nähtuvalt on avaldajad võtnud ka ise ekspertiisi tegemiseks hinnapakkumise, mille kohaselt on ekspertiisi läbiviimisega olnud nõus Arco Vara hindaja K. K. ning eksperdikulu oleks pakkumise järgi kujunenud 1760,12 eurot + käibemaks (kokku 2112,14 eurot). Kuivõrd puudutatud isik ekspertiisiga ei nõustunud, määras ekspertiisi kohus soodsaima hinnapakkumise järgi, milleks kujunes 2304 eurot koos käibemaksuga. Kuna ekspertiis määrati nii avaldajate kui ka puudutatud isiku huvides, jätab kohus avaldajate pakutud ekspertiisitasu ulatuses võrdsetes osades menetlusosaliste kanda, kuid ekspertiisitasu ületavas osas puudutatud isiku kanda. Sellest tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõista eksperdikulu summas 895,91 eurot (2112,14/3 + 2304-2112,14). Seega jääb puudutatud isiku kanda 38,88% avaldajate tasutud eksperdikulust.
23.3.Avaldajate 24.04.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad kandnud kulusid ka seoses 05.02.2024 toimunud kohtuistungiga järgnevalt: -
ettevalmistus kohtuistungiks – 1h;
-
osalemine kohtuistungil – 3,5 h.
Nagu kohus eelnevalt on märkinud, on kohtu hinnangul avaldajate esindaja tunnitasu määr mõistlik ja vastab turutingimustele. Arvestades kohtuistungi pikkust ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks kuluvat aega, on avaldajate põhjendatud õigusabikulud seoses 05.02.2024 toimunud kohtuistungiga kokku 768,60 eurot (630 eurot + km).
24.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldajatele hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2340,71 eurot (676,20 eurot + 895,91 eurot + 768,60 eurot). Muus osas jäävad avaldajate menetluskulud avaldajate endi kanda.
25.Kohus jätab puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku enda kanda. Puudutatud isikul ei ole menetluses olnud esindajat, samuti ei nähtu kohtule, et puudutatud isik oleks käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puudutatud isikul puuduvad. Puudutatud isik on esitanud kohtule 21.02.2024 varalise kahju hüvitamise taotluse, milles palub avaldajalt I mõista välja varalise kahju hüvitis 2730,60 eurot. Nagu kohus on 13.01.2023 toimunud kohtuistungil puudutatud isikule selgitanud, tuleb sellist nõuet menetleda eraldi kohtumenetluses ning puudutatud isikul tuleb selleks esitada kohtule vastav hagiavaldus. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.