Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-15206
Tsiviilasi
Anna Nicola Magid kaebus kohtutäitur Andrei Krek 19.10.2023 otsusele täiteasjas nr 066/2023/2038
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anna Nicola Magid määruskaebus ja Kohtutäitur Andrei Krek määruskaebus
Vaidlustatud määrus
Viru Maakohtu 25. märtsi 2024 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse I esitaja: Anna Nicola Magid (ik XXXXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Rene Varul Määruskaebuse II esitaja: Kohtutäitur Andrei Krek, e-post: [email protected]; esindajad vandeadvokaadid Magnus Braun ja Kadi Saluste Puudutatud isik: (sissenõudja): AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 25. märtsi 2024 määrus muutmata.
2.Jätta Anna Nicola Magidi ja kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebused rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste määruskaebemenetluse menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Anna Nicola Magid (edaspidi avaldaja) esitas 26. oktoobril 2023 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri Andrei Kreki 19. oktoobri 2023. a otsuse, lugeda kohtutäitur Andrei Kreki tegevus täiteasja nr 066/2023/2038 menetlemisel õigusvastaseks ja kohustada kohtutäitur Andrei Kreki lõpetama Anna Nicola Magidi suhtes algatatud täitemenetluse sissenõudja nõude rahuldamise tõttu. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur Andrei Krek alustanud avaldaja suhtes täitemenetlust, täitedokumendiks on Rakvere notar Irma Rahnu 25.09.2017.a. notariaalne dokument (hüpoteegi seadmise leping) ja aluseks AS Swedbank täitmisavaldus. Kohtutäitur edastas 9. oktoobril 2023. a avaldajale teate vara, XXXXXX korteriomandi, arestimisest. Avaldaja kandis kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul kohtutäituri arveldusarvele rahasumma, mis oli tema võlgnevuse jääk sissenõudja AS Swedbank ees. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi ka RAB) on kohtutäituri arveldusarvele kantud rahasumma arestinud, kuid seda on tehtud peale seda, kui avaldaja oli oma kohustused täitnud. Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et olukorras, kus kohtutäituri ametialasele kontole kantud raha päritolu uurib Rahapesu Andmebüroo ning kohtutäitur ei saa sellest tingituna raha edasi käsutada, ei ole avaldaja enda kohustust VÕS § 76 lg 3 tähenduses täitnud. VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb raha laekumisega kohtutäiturile lugeda võlgniku kohustus kohaselt täidetuks. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevusele kaebuse ja palus täituril tuvastada tema tegevuse õigusvastasus. Kohtutäitur asus 19. oktoobri 2023. a otsuses seisukohale, et täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri vastuse kohaselt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtutäituril ei ole võimalik raha sissenõudjale üle kanda ja kohtutäitur ei saa teha täitemenetluse lõpetamise otsust (TMS § 50 lg 11). Olukorda, kus võlgniku poolt kohtutäituri ametialasele kontole kantud raha päritolu uurib Rahapesu Andmebüroo, ei saa pidada õigel viisil täidetud kohustuseks, seda muu hulgas põhjusel, et RahaPTS § 57 lg 7 kohaselt ei ole välistatud olukord, et kõnealust vara ei saagi kunagi sissenõudjale üle kanda.
3.Sissenõudja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. TMS § 50 lg 11 kohaselt rahalise nõude sissenõudmise õnnestumise korral ei või kohtutäitur teha täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui kohtutäitur on sisse nõutud summa sissenõudjale üle kandnud ja võlgniku vara on aresti alt vabastatud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
13.Viru Maakohus jättis 25. märtsi 2024 määrusega kaebuse kohtutäituri 19. oktoobri 2023 otsuse tühistamise nõudes rahuldamata ja avaldaja nõuded, lugeda kohtutäituri tegevus õigusvastaseks ja kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus, läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Kohus märkis, et kui lahendatakse kohtutäituri otsuse tühistamise taotlust, tuleb selle raames nagunii tuvastada, kas kohtutäitur toimis õiguspäraselt või mitte, mille tulemusel puudub avaldajal eraldiseisev tuvastushuvi kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna avaldajale midagi rohkemat kui nõue, tühistada kohtutäituri otsus. Nõude osas, kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus, märkis kohus, et kaebuse rahuldamise tagajärjeks on see, et kohtutäitur peab vaidlusaluse küsimuse uuesti läbi vaatama ja lahendama, kuid kohus ei saa kohtutäituri otsuse tühistamise
korral teha ise kohtutäituri asemel uut otsust, sh. kohustada kohtutäiturit tegema teatud tagajärjega otsust. Riigikohus on leidnud, et kohus ei saa algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 3-2-1-36-16 p 23). Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kui võlgnik on nõude rahuldamiseks vajaliku raha kohtutäiturile üle kandnud, tuleb kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 3 alusel täitemenetlus võlgniku suhtes lõpetada. Sissenõudja on õigesti viidanud, et täitemenetluse peamiseks eesmärgiks on täitedokumendi alusel sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et TMS § 48 lg 1 p 3 peab hindama koos teiste sätetega, sh. TMS §-ga 43 ja 50 lg-ga 11. TMS § 43 lg-st 1 ja 2 tuleneb üheselt, et kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha tuleb kanda üle sissenõudjale ja TMS § 50 lg 11 järgi võib kohtutäitur lõpetada täitemenetluse alles peale raha üle kandmist sissenõudjale ja võlgniku vara arestist vabastamist. Kuna antud juhul ei ole kohtutäituril võimalik raha sissenõudjale üle kanda, siis ei ole selle tulemusel võimalik sissenõudja nõuet rahuldada ja võlgniku vara arestist vabastada ning järelikult ei saa kohtutäitur ka täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et raha laekumisega kohtutäiturile tuleb lugeda võlgniku kohustus kohaselt täidetuks (VÕS § 76 lg 3). Kohus märkis, et kui nõustuda avaldaja käsitlusega, siis oleks võlgnikel võimalik kohtutäituri kontole oma võlgade katteks kanda kuritegelikul teel saadud ja konfiskeeritavat raha (kriminaaltulu), mille tulemusel loetaks võlgniku kohustus täidetuks, kuid sissenõudja raha ei saaks. Selline avaldaja käsitlus oleks vastuolus täitemenetluse eesmärgiga ja muudaks selle sisutuks. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leidis, et menetlusosaliste menetluskulud on õiglane jätta nende endi kanda. Avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole õiglane jätta avaldaja menetluskulusid kohtutäituri ja/või sissenõudja kanda. Olenemata sellest, et kaebus jäi rahuldamata, ei ole ka kohtutäituri lepinguliste esindajate kulude välja mõistmine avaldajalt õiglane ega põhjendatud, kuna tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis väljuks kohtutäituri tavapärase tegevuse õiguslikust raamistikust ja näitaks kohtutäituri lepingulise esindaja vajadust menetluses, nagu on õigesti märkinud ka avaldaja.
MÄÄRUSKAEBUSED
13.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse (määruskabus I), milles palub tühistada Viru Maakohtu 25. märtsi 2024.a. määrus ja teha ise uus lahend, millega Anna Nicola Magidi kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse esitaja märgib, et vaidlusküsimus seisneb eelkõige selles, kas võlgnik on enda kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kui ta kandis kohtutäituri ametialasele kontole kogu võlgnetava rahasumma. Avaldaja leiab, et tema poolt raha kandmisega täituri kontole saab lugeda tema kohustuse panga ees täidetuks. Kui täitur ei kanna raha mistahes põhjusel edasi sissenõudjale, ei saa see enam mõjutada võlgniku õiguslikku positsiooni.
Käesoleval juhul on täituril võimalik nõuda Rahapesu Andmebüroolt käsutamise keelu mahavõtmist, kuna avaldaja oli jõudnud rahad juba täituri kontole kanda, ja on kaheldav, kas RAB sai üldse sellises olukorras arestida kohtutäituri kontot. Kui kohtutäitur ei sa teha TMS § 50 lg 11 kohaselt täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui summa on sissenõudjale üle kantud, siis ei tähenda see seda, et avaldaja poolt raha ülekandmist täiturile ei saaks lugeda avaldaja (võlgniku) poolt oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. RahaPTS § 2 lg-st 2 ja §-st 19 tulenevalt on ka kohtutäitur isikuks, kes peab enda tegevuse puhul kohaldama hoolsusmeetmeid. Seega enne, kui avaldaja kandis sissenõutava rahasumma täituri pangakontole, pidi ka kohtutäitur kontrollima raha allikaid. Kohtutäitur ei tuvastanud enda kontrolli tulemusel midagi õigusvastast – vastupidi, täitur andis avaldajale loa rahaülekandeks täituri kontole. Sellega on kohtutäitur aktsepteerinud, et avaldaja on oma võla tasutud.
6.Kohtutäitur esitas määruskaebuse (määruskaebus II), milles palub tühistada Viru Maakohtu
25.märtsi 2024 määrus osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (kohtumääruse resolutsiooni p 4) ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda, määrata kohtutäituri menetluskulude suuruseks maakohtus 1756 eurot ning mõista need avaldajalt välja. Kohtulahendis tuleks märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtutäitur ei nõustu maakohtuga, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Samuti ei ole õige kohtu selgitus, et küsimus ei väljunud kohtutäituri tavapärase tegevuse õiguslikust raamistikust. Tegemist on küsimusega, millega kohtutäitur ei ole varasemalt enda praktikas kokku puutunud, mille osas puudub kohtupraktika ja RAB-i poolt antud konkreetsed suunised. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kaebuse esitaja kanda. Kohtutäituril oli õigus käesolevas tsiviilasjas osaleda lepingulise esindaja vahendusel ja tal on õigus õigusabikulude hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
7.Kohtutäitur vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldama. Võlgnik ei ole täitnud enda kohustust sellisel viisil, et võimalik oleks täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Rahapesu Andmebüroo saab igal ajal ja mistahes isiku kontol oleva raha arestida. Käesoleval juhul ei teosta Rahapesu Andmebüroo kontrolli mitte kohtutäituri osas ehk isiku osas, kelle kontole on raha kantud, vaid võlgniku osas ehk isiku osas, kes raha kohtutäituri kontole kandis. Kogu aja jooksul, mil Rahapesu Andmebüroo on rakendanud konto aresti, on võlgnikul olnud võimalik tõendada raha päritolu, et vältida meetmete jätkuvat rakendamist. Kuivõrd võlgnik ei ole seda teinud, on võlgnik ise teadlikult jätnud täitmata kohustuse, mis on eelduseks, et lugeda raha kohtutäituri kontole tasutuks TMS § 48 lg 1 p 3 tähenduses selliselt, et selle saaks edasi kanda TMS § 43 alusel sissenõudjale.
8.Avaldaja vaidles kohtutäituri määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja leidis, et olenemata sellest, et kaebus jäi rahuldamata, ei ole ka kohtutäituri lepinguliste esindajate kulude välja mõistmine avaldajalt õiglane ega põhjendatud, kuna tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis väljuks kohtutäituri tavapärase tegevuse õiguslikust raamistikust ja näitaks kohtutäituri lepingulise esindaja vajadust menetluses.
9.Sissenõudaja esitas määruskaebustele ühise vastuse, milles kohtutäituri kaebuse osas seisukohta ei avaldanud. Sissenõudja vaidles avaldaja määruskaebusele vastu. Palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja jäi menetluses varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Sissenõudja on seisukohal, et seni kuni
raha ei ole sissenõudjani jõudnud, on tegemist võlgniku probleemiga ning sissenõudjal on õigus nõuda võlgnikult võla tasumist. Arvestades, et RAB on ettekirjutust mitmel korral pikendanud, ei ole avaldaja vara legaalset päritolu tõendanud ja just sel põhjusel ei ole kohtutäituril võimalik tema ametikontole kantud rahalistest vahenditest sissenõudja nõuet rahuldada ja täitemenetlust lõpetada. Ka KarS §-dest 83 – 832 tulenevalt ei ole välistatud, et kohtutäituri kontole kantud rahast ei saa sissenõudja nõue kunagi rahuldatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 25. märtsi 2024 määrus tuleb jätta muutmata ja avaldaja ning kohtutäituri määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda.
11.Avaldaja vaidlustas määruskaebuses maakohtu määruse nii kaebuse rahuldamata jätmise, kui kaebuse osalise läbi vaatamata jätmise osas. Avaldaja ei toonud esile ühtegi põhjust, mis olid läbi vaatamata jätmise vaidlustamisel aluseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki käesolevas määruses (TsMS § 659 ja 654 lg 6 koosmõjus).
12.Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole täitnud enda kohustust sellisel viisil, et võimalik oleks täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. TMS § 48 lg 3 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vajaliku raha maksmist toimunud, kuna avaldaja nõude täitmiseks tasutud raha käsutamine on Rahapesu Andmebüroo poolt keelatud.
12.2.Ringkonnakohus märgib, et asjas puudub teave avaldaja poolt kohtutäituri ametikontole kantud rahaga seonduvate asjaolude kohta. Kohtutäitur esitas maakohtule taotluse kohustada Rahapesu Andmebürood edastama kohtule vajalik teave, avaldaja võla tasumiseks olevale rahale käsutuspiirangu seadmise aluse ja tähtaja kohta. Kohus taotlust ei rahuldanud, avaldaja ei ole asjas esitanud mingeid andmeid kohtutäituri arvele kantud raha kohta. Sissenõudja märkis vastuses määruskaebusele, et käsutamise piiranguid on korduvalt pikendatud. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud asjaolu, et kohtutäituri otsuse tegemise ja kaebuse lahendamise ajal kehtis raha käsutamisele piirang RahaPTS § 57 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ja ebaõige on viide VÕS § 76 lg-le 3, mille kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohtutäituri ametialasele kontole raha kandmine, mille käsutamine on avaldajast tulenevatel asjaoludel kohtutäituri poolt võimatu, ei ole õigel viisil kohustuse täitmine.
12.3.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja loogika kohaselt piirdub võimaliku rahapesu kahtluse kontrollimine kohtutäituri toimingutega ja kui raha on ametialasele kontole kantud, siis ei ole rahapesu kahtlustuseks enam alust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtutäituril on kohustus hinnata riske ja tuvastada võimalik rahapesu, kuid samas on kohtutäiturite osas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmise kontrollimise pädevusega järelevalveasutuseks RAB.
12.4.Avaldaja märkis, et kui kohtutäitur ei sa teha TMS § 50 lg 11 kohaselt täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui summa on sissenõudjale üle kantud, ei tähenda see seda, et avaldaja poolt raha ülekandmist täiturile ei saaks lugeda avaldaja (võlgniku) poolt oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Ringkonnakohtule jääb avaldaja seisukoht ebaselgeks, kuna avaldaja soovib, et kohtutäitur lõpetaks võla tasumise tõttu täitemenetluse.
Ringkonnakohus leiab, et seni kuni võlgniku tasutud raha ei saa täitemenetluses kasutada selle eesmärkide täitmiseks, on kohtutäitur õigustatud täitemenetlust läbi viima. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja saab Rahapesu Andmebüroole vajalikud andmed esitada ja soovi korral käsutuskeelu vaidlustada.
13.Vastuseks kohtutäituri määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
13.1.Kohtutäituri seisukoht, et tegemist oli keeruka vaidlusega ja vaidlusalune küsimus väljus kohtutäituri tavapärase tegevuse õiguslikust raamistikust, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kohtutäitur ei ole varasemalt enda praktikas rahapesu kahtlusega kokku puutunud, ei tee vaidlust keerukaks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus RahaPTS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse seadust sättes nimetatud isikute, sh kohtutäituritele majandus-, kutse- ja ametitegevuses. Rahapesu Andmebüroo kodulehel on avalikult kättesaadavad ja kasutatavad erinevad juhendid teatamiskohustuse täitmiseks, sisemiste protseduurireeglite kehtestamiseks ja riskide hindamise dokumendi koostamiseks (vt https://fiu.ee/oigusaktid-ja-juhendid/juhendid). Kohtutäiturite osas on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmise kontrollimise pädevusega järelevalveasutuseks RAB. Rahapesu Andmebüroo on avaldanud soovitusliku juhendi „Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimine ning hoolsusmeetmete kohaldamine Rahapesu Andmebüroo järelevalvatavatele kohustatud isikutele“. Seega saab kohtutäiturilt eeldada oskust rahapesu ära tunda ja vastavalt käituda. Kohtutäituri seisukoht, et ta tavapäraselt rahapesu teemaga kokku ei puutu, ei ole ametist tulenevaid kohustusi arvestades usutav.
13.2.Ringkonnakohus selgitab menetluskulude jaotusega seoses, et TsMS § 175 lg 31 , mille kohaselt ei hüvitatud kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtutäituri menetluskulusid, tunnistati kehtetuks 19. aprillil 2021. Seletuskirja kohaselt oli piirang kehtestatud põhjusel, et kohtutäitur on avalik-õigusliku ameti pidaja, kes peab suutma end kohtus ametitegevusega seotud asjades ise esindada. Muudatusega tunnistati piirang kehtetuks ning kohtule jäeti kaalutlusõigus kohtutäituri esindajakulude väljamõistmisel tsiviilkohtumenetluses (vt Seletuskiri RT I, 09.04.2021, 1- jõust. 19.04.2021). Ringkonnakohus leiab, et kohtule on antud lai otsustusruum kohtutäituri menetluskulude hüvitamise üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel ei sekku ringkonnakohus maakohtu kaalutlusotsusesse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendas kulude jaotust piisavalt ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ja see jäi kohtutäituri ametitegevuse raamidesse, seega oli põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
14.Kuna määruskaebused jäävad rahuldamata jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise alternatiivi alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.