Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU MÄÄRUS

korral teha ise kohtutäituri asemel uut otsust, sh. kohustada kohtutäiturit tegema teatud tagajärjega otsust. Riigikohus on leidnud, et kohus ei saa algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 3-2-1-36-16 p 23). Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kui võlgnik on nõude rahuldamiseks vajaliku raha kohtutäiturile üle kandnud, tuleb kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 3 alusel täitemenetlus võlgniku suhtes lõpetada. Sissenõudja on õigesti viidanud, et täitemenetluse peamiseks eesmärgiks on täitedokumendi alusel sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et TMS § 48 lg 1 p 3 peab hindama koos teiste sätetega, sh. TMS §-ga 43 ja 50 lg-ga 11. TMS § 43 lg-st 1 ja 2 tuleneb üheselt, et kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha tuleb kanda üle sissenõudjale ja TMS § 50 lg 11 järgi võib kohtutäitur lõpetada täitemenetluse alles peale raha üle kandmist sissenõudjale ja võlgniku vara arestist vabastamist. Kuna antud juhul ei ole kohtutäituril võimalik raha sissenõudjale üle kanda, siis ei ole selle tulemusel võimalik sissenõudja nõuet rahuldada ja võlgniku vara arestist vabastada ning järelikult ei saa kohtutäitur ka täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et raha laekumisega kohtutäiturile tuleb lugeda võlgniku kohustus kohaselt täidetuks (VÕS § 76 lg 3). Kohus märkis, et kui nõustuda avaldaja käsitlusega, siis oleks võlgnikel võimalik kohtutäituri kontole oma võlgade katteks kanda kuritegelikul teel saadud ja konfiskeeritavat raha (kriminaaltulu), mille tulemusel loetaks võlgniku kohustus täidetuks, kuid sissenõudja raha ei saaks. Selline avaldaja käsitlus oleks vastuolus täitemenetluse eesmärgiga ja muudaks selle sisutuks. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leidis, et menetlusosaliste menetluskulud on õiglane jätta nende endi kanda. Avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole õiglane jätta avaldaja menetluskulusid kohtutäituri ja/või sissenõudja kanda. Olenemata sellest, et kaebus jäi rahuldamata, ei ole ka kohtutäituri lepinguliste esindajate kulude välja mõistmine avaldajalt õiglane ega põhjendatud, kuna tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis väljuks kohtutäituri tavapärase tegevuse õiguslikust raamistikust ja näitaks kohtutäituri lepingulise esindaja vajadust menetluses, nagu on õigesti märkinud ka avaldaja.

MÄÄRUSKAEBUSED

Käesoleval juhul on täituril võimalik nõuda Rahapesu Andmebüroolt käsutamise keelu mahavõtmist, kuna avaldaja oli jõudnud rahad juba täituri kontole kanda, ja on kaheldav, kas RAB sai üldse sellises olukorras arestida kohtutäituri kontot. Kui kohtutäitur ei sa teha TMS § 50 lg 11 kohaselt täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui summa on sissenõudjale üle kantud, siis ei tähenda see seda, et avaldaja poolt raha ülekandmist täiturile ei saaks lugeda avaldaja (võlgniku) poolt oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. RahaPTS § 2 lg-st 2 ja §-st 19 tulenevalt on ka kohtutäitur isikuks, kes peab enda tegevuse puhul kohaldama hoolsusmeetmeid. Seega enne, kui avaldaja kandis sissenõutava rahasumma täituri pangakontole, pidi ka kohtutäitur kontrollima raha allikaid. Kohtutäitur ei tuvastanud enda kontrolli tulemusel midagi õigusvastast – vastupidi, täitur andis avaldajale loa rahaülekandeks täituri kontole. Sellega on kohtutäitur aktsepteerinud, et avaldaja on oma võla tasutud.

raha ei ole sissenõudjani jõudnud, on tegemist võlgniku probleemiga ning sissenõudjal on õigus nõuda võlgnikult võla tasumist. Arvestades, et RAB on ettekirjutust mitmel korral pikendanud, ei ole avaldaja vara legaalset päritolu tõendanud ja just sel põhjusel ei ole kohtutäituril võimalik tema ametikontole kantud rahalistest vahenditest sissenõudja nõuet rahuldada ja täitemenetlust lõpetada. Ka KarS §-dest 83 – 832 tulenevalt ei ole välistatud, et kohtutäituri kontole kantud rahast ei saa sissenõudja nõue kunagi rahuldatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et seni kuni võlgniku tasutud raha ei saa täitemenetluses kasutada selle eesmärkide täitmiseks, on kohtutäitur õigustatud täitemenetlust läbi viima. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja saab Rahapesu Andmebüroole vajalikud andmed esitada ja soovi korral käsutuskeelu vaidlustada.

/digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.