lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-12223/51

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-12223/51
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12223

Tsiviilasi

K-S. E. (E.) ja M. E. (E.) hagi U. E. (E.) ja K.-A. G. (G.) vastu tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses

Menetlustoiming

Menetlusse astumise lubamine, vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

hagist

loobumise

Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad

K-S. E. (isikukood XXX) Seaduslik esindaja vanem T. E. Lepinguline esindaja J.P. M. E. (isikukood XXX) Seaduslik esindaja vanem T. E. Lepinguline esindaja J. P.

Kostjad

Tallinna linn Lepinguline esindaja I. S. H. G. (isikukood XXX) M. N. (isikukood XXX) O. N. (isikukood XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Lubada menetlusse astuda U. E. (E., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) üldõigusjärglasel Tallinna linnal.
2.Lubada menetlusse astuda K.-A. G. (G., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) üldõigusjärglastel H. G.l (G., isikukood XXX), M. N. (N., isikukood XXX) ja Ott N. (N., isikukood XXX).
3.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-16-12223 K-S. E. (E., isikukood XXX) ja M. E. (E., isikukood XXX) loobumine hagist Tallinna linna, H. G. (G., isikukood XXX), M. N. (isikukood XXX) ja O.N. (isikukood XXX) vastu.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-12223.
5.Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12223 kohaldatud hagi tagamine. 1 (4)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

6.Jätta menetluskulud võrdsetes osades K-S. E. (E., isikukood XXX) ja M. E. (E., isikukood XXX) kanda.
7.Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Asjaolude kirjeldus

1.K-S. E. ja M. E. (hagejad) esitasid 12.08.2016 Harju Maakohtule hagi U. E. ja K.-A. G. vastu tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses. Hagejad esitasid koos hagiga hagi tagamise avalduse. Kohus jättis hagi 15.08.2016 käiguta. Hagejad esitasid 17.08.2016 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rahuldas 17.08.2016 määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt ning rakendas hagi tagamise abinõuetena eelmärke kandmist tsiviilasjas esitatud nõuete rahuldamise tagamiseks kinnistusraamatu registriossa nr 2668339 ning keelumärgete kandmist äriregistrisse kostja K.-A. G.le kuuluvate äriühingute XOÜ ja X OÜ osadele tsiviilasjas esitatud nõuete rahuldamise tagamiseks. Kohus andis hagejatele 10.03.2017 määrusega menetlusabi. Kohus võttis hagiavalduse 13.03.2017 menetlusse. Kostja K.-A.G. vastas hagile 22.05.2017. Kostja U. E. vastas hagile 30.05.2017. Menetlus peatus kostja K.-A. G. surmaga XXX. U. E. suri XXX. Hagejad esitasid 09.04.2024 hagist loobumise avalduse.
2.Kostja U. E. pärimismenetluses on tõestatud pärimistunnistus, mille kohaselt on U. E. pärijaks Tallinna linn. Kostja K.-A. G. pärimismenetluses on tõestatud pärimistunnistus, mille kohaselt on K.A. G. pärijateks on H. G., M. N. ja O.N.. Kostjate üldõigusjärglased ei ole menetlust jätkanud. Hagejad taotlesid 16.04.2024, et kohus kohustaks kostjate üldõigusjärglasi menetlust jätkama. Kohus kohustas 16.04.2024 määrusega Tallinna linna, H. G., M. N.t ja O. N.t menetlust jätkama. Tallinna linn vastas hagist loobumise avaldusele 24.04.2024. H. G. vastas hagist loobumise avaldusele 25.04.2024. M. N. ja O. N. vastasid hagist loobumise avaldusele 28.04.2024. II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. TsMS § 353 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. TsMS § 353 lg 3 sätestab, et kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise või peatamise puhul menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. Kutse 2 (4)

toimetatakse koos avaldusega kätte õigusjärglasele. TsMS § 353 lg 4 sätestab, et kui üldõigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kohtuistungile ei ilmu, loetakse väidetav õigusjärglus vastaspoole avalduse alusel tema poolt omaksvõetuks ja asja arutamist jätkatakse. U. E. pärija Tallinna linn ning K.-A. G. pärijad H. G., M. N. ja O. N. on vastanud hagejate hagist loobumise avaldusele. Sellega on kostjate üldõigusjärglased jätkanud menetlust. Kohus lubab eeltoodut arvestades astuda Tallinna linnal menetlusse U. E. üldõigusjärglasena ning H. G.l, M. N. ja O.N. K.-A. G. üldõigusjärglastena.

4.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hagejad on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hagejad tervikuna hagiavaldusest loobunud kostjate vastu. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostjad on hagist loobumise avaldusele vastanud.
5.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hagejad on tsiviilkohtumenetlusteovõimetud ning hagist loobumise avalduse on esitanud nende seaduslik esindaja lepingulise esindaja vahendusel. Kohtu hinnangul ei nähtu menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine olla ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetute hagejate huvidega ja rikkuda olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
6.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 17.08.2016 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus lõpetas menetluse. Seetõttu esineb hagi tagamise tühistamise alus. Kohus tühistab 17.08.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise.
7.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad loobusid hagist. Kostjad ei ole hagejate nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab seetõttu menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
8.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui 3 (4)

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. U. E. ja K.-A. G. osalesid menetluses isiklikult. Seetõttu ei ole neile tekkinud lepingulise esindaja kulusid. U. E. pärija Tallinna linn on avaldanud, et Tallinna linnal ei ole tekkinud menetluskulusid. K.-A. G. pärijad H. G., M. N. ja O. N. on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei ole neile tekkinud lepingulise esindaja kulusid. Muude menetluskulude tekkimist kostjatele toimikust ei nähtu. Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium