Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-4700
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X suhtes esialgse õiguskaitse korras rakendatud tahtest olenematu ravi pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.03.2024 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 27.03.2024 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ning selle pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik alates 26.03.2024 avaldaja psühhiaatriakliinikus ning tema suhtes rakendati alates 26.03.2024 kell 20.29 tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi.
1.2.Taotlusele lisatud psühhiaatrite CR ja PT ning arst-residendi KÕ arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik, kes on 34-aastane, avaldaja psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil neljandat korda. Esimest korda vajas puudutatud isik haiglaravi koolipäevadel tekkinud kõhuvalu ja oksendamise tõttu ajavahemikul 01.03.2001–05.04.2001. Puudutatud isikul diagnoositi generaliseerunud ärevus, segatüüpi spetsiifilised arenguhäired ning kogelemine ja määrati antidepressantravi venlafaksiiniga. Teist korda vajas puudutatud isik haiglaravi täiendavaks psühholoogiliseks hindamiseks ajavahemikul 16.07.2001–10.08.2001. Puudutatud isiku diagnoose ei muudetud ja puudutatud isik jätkas sama raviga. Kolmandat korda vajas puudutatud isik haiglaravi ajavahemikul 01.07.2002–24.07.2002 seoses suurenenud ärevusega. Diagnoose ei muudetud ning puudutatud isikul soovitati jätkata sama raviga. Puudutatud isik jäi psühhiaatri ambulatoorsele jälgimisele. 2011. a diagnoositi puudutatud isikul ärevuse somatisatsioon. 27.02.2024 kutsusid vanavanemad puudutatud isikule kiirabi. Kiirabi väljavõtte kohaselt kartis puudutatud isik, et teda tahetakse tappa, ja ta viis kõik kodus olevad noad oma tuppa. Puudutatud isik tunnistas, et kuuleb peas hääli. Puudutatud isik viidi erakorralise meditsiini osakonda somaatiliste terviseprobleemide välistamiseks, kuid ta lahkus enne uuringute tulemuste saabumist.
1.3.26.03.2024 toodi puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei saatel, kuna ta oli kodus lähedasi rünnanud. Puudutatud isik oli vanaisa pikali lükanud ja emale rihma kaela ümber pannud. Lähedased olid ta seetõttu toast välja ajanud ja toa lukustanud. Viimasel kuul oli puudutatud isik lähedastele kurtnud kuulmismeelepetete esinemist ning oli olnud verbaalselt agressiivne. Lähedastele teadaolevalt tarvitab puudutatud isik paar korda nädalas kanepit ning haiglasse saabumisele eelnevalt oli ta tarvitanud alkoholi (kiirabi mõõtis joobe 0,44 promilli). Valvetuppa saabudes oli puudutatud isik ärev-agiteeritud olekuga, küsimustele vastas ta napisõnaliselt. Puudutatud isik avaldas, et teda mürgitatakse kodus ning ta on kodustega juba ammu tülis. Kuulmismeelepetete esinemist puudutatud isik eitas. Valvearstile jäi mulje, et puudutatud isik varjab oma haiguse sümptomeid. Lähtudes puudutatud isiku psühhootilistest elamustest tingitud agressiivsest käitumisest, otsustas valvearst dr Mairi Zopp 26.03.2024 kl 20.29 paigutada puudutatud isiku haiglasse tema suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks.
1.4.Avalduse esitamise ajaks ei olnud puudutatud isiku seisund muutunud. Ta ütles, et tema ema, vanaema ja vanaisa mürgitavad ta toitu ning ta pidi neile õppetunni andma. Puudutatud isiku sõnul ei oleks ta ema üles poonud, kuid tahtis teda korrale kutsuda, et pereliikmed lõpetaksid temaga manipuleerimise ja tema mürgitamise. Küsimuse peale, kas peas on võõraid hääli, puudutatud isik ärritus ning küsis, kas see on tema venna Henri poolt levitatav vale. Seejärel teatas puudutatud isik, et raviarst ei ole õige arst, ja keeldus edasisest vestlusest. Avaldaja jääb kahtluse juurde, et puudutatud isik varjab oma sümptomeid ja tal puudub haiguskriitika. Haiglas võetud analüüsid kinnitasid kanepi tarvitamist.
2-24-4700
1.5.Puudutatud isikul on täpsustamata äge psühhootiline episood – F23.9. Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta psüühikahäirest tuleneva ebaadekvaatse mõttekäigu ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik endale ja teda ümbritsevatele inimestele. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta praegusel ajal võimeline otsustama enda ravi üle ega andma haiglaraviks nõusolekut.
1.6.Puudutatud isiku seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul ei olnud alust prognoosida, mistõttu avaldaja taotles puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamist neljaks päevaks ning selle pikendamist 40 päevani, sealhulgas luba puudutatud isikule vajadusel rahustava, psühhoosivastase ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks. Menetluse edasine käik
2.Harju Maakohus rahuldas 27.03.2024 määrusega avaldaja taotluse ja andis loa puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 30.03.2024.
3.Maakohus kuulas puudutatud isiku 27.03.2024 ära. Ärakuulamisel oli puudutatud isik kergelt pinges ja vältis pilkkontakti. Puudutatud isik teadis, kus ta on ning väitis, et on seal esimest korda. Maakohtu küsimusele, miks ta haiglas on, vastas puudutatud isik, et eilse tõttu – jõi alkoholi, tõukas ema, vanaema ja vanaisa. Alkoholijoove oli puudutatud isiku sõnul 0,4 promilli. Talle kutsuti kiirabi ja politsei. Juhtum leidis puudutatud isiku sõnul aset seetõttu, et tema kohvi sisse urineeritakse ja toidu sees on imelikud maitsed (ning atsetoon tekitab vähki). Probleemid perega on kestnud juba aastaid – validooli pannakse toidu ja kohvi sisse. Füüsiline kallaleminek pereliikmetele toimus ühe korra, aga nemad mõnitavad puudutatud isikut iga päev. Maakohtule jäi mulje, et puudutatud isikul puudub täielikult haiguskriitika.
4.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja Marika Jaanson toetas avaldust. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus tegi 29.03.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu vältimatu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt määratud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus määras, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatav tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi tuleb lõpetada hiljemalt 05.05.2024 kell 20.29 või varem, kui puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi rakendamise eeldused varem ära langevad.
6.Maakohus leidis, et puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu ravi kohaldamise tähtaja pikendamise eeldused on täidetud.
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5). Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 järgi võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda
2-24-4700 juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 1 järgi esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst.
6.2.Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhootiline episood – F23.9). Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ja haigusseisundist täielikult juhitud. Puudutatud isik ründas vahetult enne haiglasse paigutamist füüsiliselt oma pereliikmeid, põhjendades rünnakut sellega, et pereliikmed justkui paneksid tema kohvi ja toidu sisse sobimatuid ja ohtlikke aineid. Puudutatud isik ei mõtle selgelt ega saa teda ümbritsevast adekvaatselt aru (sealhulgas ei saa puudutatud isik aru, et agressiivsus ka viidatud põhjustel ei ole kohane). Maakohtu hinnangul võib puudutatud isik ravita jäämisel käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning seega seada ohtu nii iseenda kui ümbritsevad inimesed. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Ravi läbiviimine puudutatud isiku suhtes muul viisil kui tahtest olenematu ravi kohaldamisega ei ole võimalik. Määruskaebus
7.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada.
7.1.Puudutatud isik ei nõustu vaidlustatud määruse järeldustega tema ohtlikkuse kohta. Puudutatud isik möönab, et ta on viimasel ajal olnud stressis, kuid 26.03.2024 aset leidnud juhtumil reageerisid tema pereliikmed üle. Kiirabi ja politsei kaasamiseks puudus vajadus. Puudutatud isikul oli ema ja vanavanematega verbaalne konflikt, samuti lükkas ta vanaisa, kuid otsest ohtu kellelegi ei olnud. Puudutatud isik oleks valmis viibima närvide rahustamiseks veel kaks nädalat haiglas, kuid 40-päevase ravikuuriga ta ei nõustu. Puudutatud isik kavatseb taotleda endale omaette sotsiaaleluruumi, kuna kodus on kitsad tingimused ja see põhjustab tülisid pereliikmetega.
7.2.Puudutatud isik ei ole haiglas viibides kellelegi ohtlik olnud. Raviarst ega valvearst ei ole puudutatud isiku seisundit täiendavalt hinnanud.
7.3.Isiku ohtlikkuse tuvastamisel, mis on isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise eelduseks, tuleb hinnata kõiki tõendeid kogumis. Eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv ning ka eksperdiarvamus peab olema konkreetselt põhjendatud. Isiku ohtlikkus saab väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, muu hulgas kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Asjaolu, et isikul oli erimeelsusi lähedastega, ei tähenda, et isik on iseendale või teistele ohtlik. Avaldaja seisukoht määruskaebuse kohta
8.Avaldaja 09.04.2024 vastuse kohaselt oli puudutatud isiku tahtest olenematu ravi pikendamine põhjendatud.
8.1.Puudutatud isikul on raske psüühikahäire.
8.2.Haiglaravita jätmisel ohustab isik ümbritsevaid inimesi. Digiloost nähtub, et 27.02.2024 kutsusid vanavanemad puudutatud isikule kiirabi. Kiirabi väljavõtte kohaselt kartis puudutatud isik, et teda tahetakse tappa, mistõttu ta viis kõik kodus olevad noad enda tuppa. Puudutatud isik tunnistas, et kuuleb peas hääli. 26.03.2024 lükkas puudutatud isik vanaisa pikali ja pani
2-24-4700 emale rihma kaela ümber. Puudutatud isik on lähedastele kurtnud kuulmismeelepetete esinemist ning on olnud verbaalselt agressiivne. Järgmisel päeval pärast haiglasse toomist avaldas puudutatud isik, et tema ema, vanaema ja vanaisa mürgitavad ta toitu ning ta pidi neile õppetunni andma.
8.3.Muu psühhiaatriline abi ei ole puudutatud isiku puhul piisav, kuna tal puudub haiguskriitika ja valmidus ravikoostööks. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
11.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise eeldused olid täidetud. TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Maakohus leidis, et PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 toodud tingimused olid puudutatud isiku puhul ilmselt täidetud. Maakohus tuvastas puudutatud isikul raske psüühikahäire ning leidis, et haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist ja julgeolekut. Maakohtu hinnangul ei oleks muu psühhiaatrilise abi osutamine puudutatud isikule küllaldane. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära ning otsustus tahtest olenematu ravi pikendamiseks tugines maakohtu vahetule muljele ja psühhiaatrite arvamusele, et ravi pikendamine on vajalik.
12.Vastuseks määruskaebuse väidetele puudutatud isiku ohtlikkuse tuvastamise kohta selgitab ringkonnakohus, et puudutatud isiku ohtlikkus nähtub siinsel juhul asjaolust, et puudutatud isik oli enne haiglaravile paigutamist oma pereliikmete suhtes füüsiliselt agressiivne, ohustades nende elu, tervist ja turvalisust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et juhtunu annab alust järelduseks, et puudutatud isikust lähtub ravita jäädes konkreetne füüsiline oht tema pereliikmete turvalisusele (võimalik ka, et elule või tervisele). Siinsel juhul ei ole alust arvata, et puudutatud isiku vägivaldsus oleks seletatav muude asjaoludega kui puudutatud isiku raske psüühikahäire, või et vägivaldsus pereliikmete suhtes ravita jäädes tõenäoliselt ei korduks.
13.Tulenevalt määruskaebuse väitest, et puudutatud isiku seisundit ei ole pärast tema psühhiaatriakliinikusse paigutamist hinnatud, peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et maakohtu määrusega kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevaks. Ravi tuleb lõpetada varem, kui ravi kohaldamise eeldused ära langevad. Tahtest olenematu ravi kohaldamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamise üheks eelduseks on see, et isik on oma psüühikahäirest tulenevalt iseenda või teiste elule, tervisele ja/või julgeolekule ohtlik (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kui puudutatud isiku ravi annab tulemust ja puudutatud isik iseendale ega teistele enam ohtlik ei ole, tuleb avaldajal otsustada puudutatud isiku kinnisest asutusest vabastamine ja sellest kohtule viivitamatult teatada (TsMS § 539 lg 3 teine lause).
2-24-4700
14.Määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.
15.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotlus on lahendatud maakohtu 15.04.2024 määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.