Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-10-66749
Kohtuasi
Kihnu valla (Kihnu Vallavalitsuse kaudu) avaldus piiratud teovõimega täisealise isiku X eestkostja Y ülesannetest vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Kihnu vald (Kihnu Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja EV Puudutatud isikud: 1) X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland 2) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) 3) C (isikukood XXXXXXXXXXX) 4) Q (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõend (Q 20.02.2024 Y eposti aadressilt saadetud e-kiri eestkostjaks määramise nõusoleku andmise kohta).
2.Jätta Pärnu Maakohtu 06.02.2024 määrus muutmata.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-10-66749 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kihnu vald (Kihnu Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 03.11.2023 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus vabastada X (eestkostetav) eestkostja Y eestkostja ülesannete täitmisest.
1.1.Avalduse kohaselt on eestkostetaval kaks eestkostjat: Y ja C. Y ülesanneteks on eestkostetava varaliste huvide kaitse tagamine, sealhulgas eestkostetava vara valitsemine ja eestkostetava esindamine kõigi varaliste tehingute ning õigustoimingute tegemisel. Eestkostetava isikuhoolduse teostamine, sealhulgas tema igapäevase elu korraldamine ning vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi tagamine, on eestkostetava tütre C ülesanne.
1.2.Y vabastamine eestkostja ülesannetest on vajalik eestkostetava huvide võimaliku kahjustamise vältimiseks. Y on esitanud kohtule enda maksejõuetusavalduse. Samuti on avaldaja poole pöördunud Y abikaasa õde F, kelle sõnul tegi Y aastaid F kontolt enda kontole ülekandeid ja võttis F nimel kaks laenu. F sai olukorra lahendatud selliselt, et Y asemel tagastasid F nimel võetud laenud ja F pangakontol olnud raha Y tütred.
1.3.Avaldaja tegi ettepaneku määrata eestkostetava uueks eestkostjaks varahooldusega seotud küsimustes Q. Puudutatud isikute seisukohad
2.Maakohus kuulas 11.01.2024 kohtuistungil Y ja C ära. Y esitas maakohtule avalduse eestkostja ülesannetest loobumiseks.
3.Maakohus kuulas 29.01.2024 Q ära. Q on Y tütar. Eestkostetav on Q vanaema õde. Q väljendas valmisolekut täita vajadusel eestkostja ülesandeid.
4.Eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neilandi 18.12.2023 seisukoha järgi suhtles ta eestkostetavaga telefoni teel. Eestkostetava sõnul on ta oma koduse eluga rahul ja saab mõlema eestkostjaga hästi läbi. Rahaasjadest ja arvetest ei teadnud eestkostetav midagi ning eestkoste olemusest ta aru ei saanud. Esindaja arvates ei ole Y vabastamine eestkostja ülesannetest eestkostetava huvides. Eestkostetava vara koosneb tema pensionist ja toetusest. Y on igal aastal esitanud kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise kohta ning ei ole teada, et avaldaja oleks andnud Yle konkreetseid soovitusi eestkostja töö paremaks korraldamiseks.
5.Maakohus kuulas 02.02.2024 eestkostetava tema elukohas isiklikult ära. Eestkostetava sõnul on ta oma elukorraldusega rahul. Tütar C hoolitseb tema eest. Yga eestkostetav ei suhtle, tema käib tööl. Yl on kaks tütart, kellest üks on Q. Nemad käivad eestkostetaval sünnipäeval, muidu nad ei suhtle.
2-10-66749
6.Maakohus kuulas 02.02.2024 avaldaja esindaja ära. Avaldaja leidis, et eestkostja muutmisega tuleks tagada, et Y ei saaks edaspidi eestkostetava pangakontot kasutada ega eestkostetava eest varalisi tehinguid teha. Q eestkostjaks määramisega säiliks Yl tegelikkuses võimalus eestkostetava pangakontot kasutada ja tema eest varalisi tehinguid teha, kuna Y ja Q on ema ja tütar. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 06.02.2024 määrusega avalduse, vabastas Y eestkostja ametist ja määras uueks eestkostjaks varahoolduse küsimustes avaldaja. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg 4 järgi isiku eestkostjaks määramise eeltingimuseks tema nõusolek. Y avaldas 11.01.2024 kohtuistungil, et ei soovi eestkostjana jätkata, ning tegi sama avalduse ka kirjalikult. Kuna Y nõusolek eestkostjana jätkamiseks puudub, tuleb Y eestkostja ülesannetest vabastada.
7.2.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Avaldaja esitas eestkostja kandidaadiks Q. Q on eestkostetava sugulane, kuid eestkostetaval ei ole Qga lähedasi suhteid. Ql on lähedased suhted senise eestkostja Yga. Olles ära kuulanud Y, C, Q, eestkostetava ja avaldaja esindaja, ning olles tutvunud eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga, jõudis maakohus veendumusele, et Q ei ole sobiv isik eestkostetava üle eestkostet teostama. Ql on eestkostetavaga pealiskaudsed suhted, samuti ei ole Q aru saanud eestkostjaks olemisega kaasnevast vastutusest ja hoolsuskohustusest. Kuna Ql ja endisel eestkostjal Yl on omavahel lähedased suhted, on tõenäoline, et Q eestkostjaks nimetamisel teostaks eestkostetava varahooldust tegelikkuses edasi Y. Arvestades siinses asjas ja eestkoste järelevalvemenetluses esile tulnud asjaolusid, samuti C võlgade ümberkujundamise menetluses (Pärnu Maakohtu tsiviilasi nr 2-23-15888) esile tulnud asjaolusid, ei saa Yt usaldada eestkostetava varahooldust teostama ning tema võimalus ajada eestkostetava varasse puutuvaid asju tuleb välistada. Eeltoodust tulenevalt ei ole Q sobiv isik varahoolduse ülesannetes eestkostetava huve kaitsma.
7.3.Eestkostjaks sobiva füüsilise isiku puudumisel tuleb PKS § 205 lg 1 kohaselt kaaluda juriidilise isiku määramist. Kui ka eestkostjaks sobivat juriidilist isikut ei ole, tuleb PKS § 205 lg 3 järgi eestkostjaks määrata eestkostetava elukohajärgne kohalik omavalitsus. Maakohtule ei ole teada eestkostjaks sobivaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, mistõttu tuleb eestkostjaks määrata avaldaja. Määruskaebus
8.Eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata eestkostjaks varahoolduse ülesannetes Q.
8.1.Määruskaebuse kohaselt tuleb eestkostja valikul eelistada füüsilist isikut, eelkõige lähisugulast, ja Q on eestkostjaks sobiv isik. Maakohus jättis hindamata Y sobivuse eestkostjaks, millest tulenevalt jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et Y ja Q seotuse tõttu ei saa Qt eestkostjaks määrata. Maakohus ei tuvastanud konkreetseid eestkostja ülesannete rikkumisi Y poolt. Samuti ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu hinnanguga, et Q ei sobi eestkostjaks seetõttu, et tal on hoolimatu suhtumine eestkostetava varasse ja tema suhted eestkostetavaga on pealiskaudsed. Q ei suhtle eestkostetavaga küll igapäevaselt, kuna nad ei ela
2-10-66749 koos ja eestkostetava eest hoolitseb tema tütar C, kuid eestkostetava ja Q suhted on sellegipoolest head. Nad on sageli kohtunud ja ühiselt perekondlikke tähtpäevi tähistanud.
8.2.Esindaja vestles 20.02.2024 telefoni teel Cga, kelle sõnul on pärast maakohtu määruse tegemist muutunud see, et ta saab nüüd toitu osta ainult ühest poest. Kaubad antakse talle kätte nii, et nende eest ei tule tasuda, ja kauplus saadab arve avaldajale. Toimetulek on keerulisem, kuna puudub võimalus teha ostusid mujal kui ühes poes. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
9.Y, C ja Q on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja eestkostetava eestkostjaks varahoolduse ülesannetes tuleb määrata Q.
10.Avaldaja leiab, et maakohtu määruse muutmiseks puudub alus.
10.1.Eestkostjaks soovitatud isik (Q) ega ka teised puudutatud isikud (C ja Y) ei sobi eestkostetava varahooldusega seotud ülesandeid täitma. C kui eestkostja ülesannete ringi on minevikus piiratud seoses eestkoste järelevalve käigus tuvastatud eestkostja kohustuste rikkumisega (eestkostja rikkus kohustust hoida enda ja eestkostetava vara eraldi ning keeldu kasutada eestkostetava vara enda huvides, sh keeldu võtta eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta laenu). Maakohtu 31.08.2020 määrusest nähtuvalt kanti toona laenuna saadud summad eestkostetava kontolt edasi Cle ja Yle. Ka hiljutistest eestkostetava pangakonto väljavõtetest nähtuvad ülekanded Cle, laenumaksed Yle ja tema abikaasale ning teatud side- ja energiateenuste arvete maksed, mis ei ole seotud eestkostetava tarbitavate teenustega. C märkis 11.01.2024 ärakuulamisel, et ta ei ole ise oma pangakonto väljavõtteid vaadanud – neid vaatab Y (ID-kaardid on Y käes). Q väitis 29.01.2024 ärakuulamisel, et eestkostetava leibkonnas on kaks inimest ja C elukaaslane W ei ole kindlasti nende leibkonnas, kuigi tegelikult elab C elukaaslane W juba aastaid koos C ja eestkostetavaga.
10.2.Kihnus on kaks poodi (Kihnu pood ja Kurase pood). C saab toidukaupa osta Kihnu poest. Kurase poest ülekandega kaupa osta ei saa, kuid sotsiaalametnikul on Cga kokkulepe, et kui ta soovib Kurase poodi minna, annab ta sellest teada ja minnakse koos sotsiaalametnikuga. Kolmanda võimalusena on Cl võimalik tellida kaup Pärnust selliselt, et C koostab sotsiaalametnikule nimekirja ja kaup tuuakse talle nimekirja alusel. Seda võimalust on C 01.03.2024 kasutanud.
10.3.Kuni avaldaja eestkostjaks määramiseni ei teadnud C, mis on eestkostetava sissetulek ja kui palju tal ühes kuus eestkostetava peale raha kulub. Avaldajale teadaolevalt ei näe eestkostetavaga koos elavad isikud (C ja W) avaldaja jätkamises eestkostjana olukorra halvenemist. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja täiendav seisukoht
12.Eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 30.03.2024 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, mille kohaselt kohtus esindaja 29.03.2024 eestkostetavaga tema kodus. Eestkostetav ütles esindajale, et ta on oma eluga rahul ja teda aitavad C ja Y. Eestkostetav teadis Qt, aga ütles, et Q ei ole eriti tema kodus käinud, kuna elab mujal. Küsimuse peale, kas Q võiks hakata teda aitama, ei vastanud eestkostetav midagi.
2-10-66749 Eestkostetava esindaja vestles 29.03.2024 ka Cga, kelle sõnul ei saa vallale (avaldajale) ette heita, et vald ei oleks eestkostetavat abistanud. Vald on aidanud küttepuude ja transpordiga, samuti toidu toomisel. C ei ole rahul vaid sellega, et vald tema peret ei usalda. C on eestkostetavat hooldanud üle paarikümne aasta ja probleeme ei ole olnud. C sooviks, et eestkoste ja hooldamisega tegeleksid pereliikmed ja lähisugulased, mitte vald.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
14.Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele uue tõendi, milleks on Q (Y e-posti aadressilt saadetud) 20.02.2024 e-kiri eestkostjaks määramise nõusoleku andmise kohta. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eestkostja valikul õigesti kohaldanud PKS §-e 204 ja 205 ning on teinud põhjendatud otsustuse selle kohta, et eestkostetava varahooldusega seotud ülesannete täitmiseks tuleb eestkostjaks määrata avaldaja.
15.1.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 205 lg 1 järgi võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku, kui ei leita sobivat füüsilist isikut. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata ka sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud (PKS § 205 lg 3 esimene lause).
15.2.Maakohus leidis, et eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja soovitatud isik (Q) varahoolduse küsimustes eestkostetava huve kaitsma ei sobi. Maakohtu määruse põhjendused on loogilised ja veenvad ning põhjendustest nähtub, et maakohus hindas otsustuse tegemisel isiku võimeid, isikuomadusi ning tema suhteid eestkostetavaga, arvestades muu hulgas eestkostjaks soovitatud isiku, eestkostetava ja teiste menetlusosaliste ärakuulamisel kujundatud vahetut muljet. Eestkostjaks soovitatud või sooviva isiku sobivuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Siinsel juhul ei ole maakohtu määruses osundatud puuduseid ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata. Menetluses ei tulnud esile, et mõni teine füüsiline või juriidiline isik oleks sobiv ja oleks avaldanud soovi eestkostetava varahooldusega seotud ülesannete täitmiseks eestkostjana. Seega määras maakohus eestkostetava varahoolduse küsimustes põhjendatult eestkostjaks avaldaja.
15.3.Määruskaebuse väitel ei tuvastanud maakohus konkreetseid Y kui eestkostja kohustuste rikkumisi, mistõttu ei ole põhjendatud järeldus, et Q ei sobi eestkostjaks tema seotuse tõttu Yga. Ringkonnakohus märgib, et Q seotus Yga ei olnud ainus põhjus, miks maakohus Qt sobivaks eestkostjaks ei pidanud. Maakohus hindas Q eestkostjaks sobivust tervikuna ja leidis, et Q eestkostjaks määramise korral ei oleks piisavat kindlust, et eestkostetava vara hakatakse valitsema hoolsalt ja säästlikult. Maakohus leidis täiendavalt, et Y senine tegevus eestkostetava vara valitsemisel annab alust kahelda tema usaldusväärsuses. Eestkostetava varahoolduse Y kontrolli alla jätmise korral ei oleks seega tagatud eestkostetava vara valitsemine parimal võimalikul viisil eestkostetava huvidest lähtudes.
16.Asja materjalidest nähtub, et eestkostetav on rahul elukorraldusega, kus teda iga päev aitab ja hooldab C ning rahaasjadega tegeleb Y. Eestkostetav ei avaldanud poolehoidu ega vastuseisu võimalusele, et rahaasjadega hakkab Y asemel tegelema avaldaja või Q. Eestkostetava riigi
2-10-66749 õigusabi korras määratud esindaja 30.03.2024 seisukoha järgi on vald (avaldaja) C sõnul olnud abivalmis, kuid on ebameeldiv, et vald eestkostetava perekonda ei usalda. Avaldaja märkis määruskaebuse kohta esitatud seisukohas, et eestkostetava varahoolduse teostamine on läinud hästi: C saab kaupa osta kahest Kihnu poest ning samuti on võimalik avaldaja abiga Pärnust kaupa tuua. Erinevalt varasemast on olemas ülevaade eestkostetava kulutustest ja rahaliste vahendite jäägist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et eestkostetava huvid ei oleks praegusel ajal kohaselt tagatud.
17.Eelnevalt esitatud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
18.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
19.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muu hulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud eestkostetava riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.