lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-2709/17

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-2709/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1680
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2024-04-30
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2024-03-07
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2024-02-27
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 404Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaPankrS § 125 lg 4PankrS § 36 lg 6TsMS § 378 lg 1, 4Hagi tagamise abinõudTsMS § 386 lg 2Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistaminePankrS § 148 lg 1PankrS § 149 lg 1PankrS § 541 lg 1TMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
startUP Baltic OÜ12893434

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2709

Tsiviilasi

Siim Hallikmann (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp hagi startUP Baltic OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2024/112 Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

startUP Baltic OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): startUP Baltic OÜ (registrikood 12893434), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee Vastustaja (hageja): Siim Hallikmann (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 19. veebruari 2024. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta Siim Hallikmann (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi hagi tagamise taotlus rahuldamata.
2.Rahuldada startUP Baltic OÜ määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 390 lg 1 alusel).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 235Põhistamine
TsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alus
TsMS § 381 lg 1Hagi tagamise avaldus
TsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamine
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 666Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 408 lg 1Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed
1.Siim Hallikmann (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 16. veebruaril 2024 hagi startUP Baltic OÜ (kostja) vastu nõudega tunnistada lubamatuks sundtäitmine kohtutäitur Kristel Maalmani poolt algatatud täiteasjas nr 095/2024/112. Hagiavalduse kohaselt ilmnes pankrotimenetluses, et võlgnik oli võõrandanud temale kuulunud kinnistu tagasiostuõigusega. Kinnistu tagasiostuhind oli madalam kui kinnistu turuhind, mistõttu teostati kinnistu tagasiostuõigus, mille katteks tuli võtta laenu. Hageja sõlmis kostjaga 12. jaanuaril 2023 laenulepingu, millega kostja andis hagejale laenu summas 106 080 eurot. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks kohustus hageja seadma tagasiostetavale kinnistule hüpoteegi kostja kasuks. 12. jaanuaril 2023.a sõlmiti notariaalselt tõestatud leping, mille kohaselt andis OÜ Maavaldused kinnistu omandi üle võlgniku pankrotivarasse ning hageja seadis kinnistule kostja kasuks hüpoteegi hüpoteegisummaga 150 000 eurot. Võlgniku pankrotivarasse ei ole laekunud rahalisi vahendeid laenusumma tagastamiseks, sest kinnistu on müümata. Hageja laenulepingus kokkulepitud tähtajaks 12. jaanuariks 2024 kostjale laenusummat ei tagastanud. Kohtutäitur algatas kostja avalduse alusel laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks täitemenetluse. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 095/2024/112 tervikuna, kuna laenuleping on tühine. Alternatiivselt taotleb hageja sundtäitmine lubamatuks tunnistada osaliselt (sh põhinõude sundtäitmine 104 000 eurot ületavas osas ja intressinõude sundtäitmine 3 458,38 eurot ületavas osas, samuti viivisenõude ja leppetrahvinõude täitmine). Hageja hinnangul on laenuleping tarbijakrediidileping ning seetõttu VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Alternatiivselt ei ole kostja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles taotles täiteasja nr 095/2024/112 menetluse peatamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetlus täiteasjas nr 095/2024/112 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus keelas täitemenetluse käigus toimingute tegemise, sh hagejale kuuluva vara võõrandamise kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Täitemenetluse peatamine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ei ole kohtu hinnangul kostjat ebamõistlikult koormav (TsMS § 378 lg 4). Hagi tagamisena täitemenetluse peatamine lükkab edasi küll kostja nõude täitmise, samas ei takista hagi rahuldamata jätmise korral täitemenetluse jätkamist, küll aga tagab hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kostja hagi tagamise määruse tühistamist osas, millega hagi tagamise abinõuna keelati täiteasjas nr 095/2024/112 kostjale väljamaksete tegemine 104 000 eurot ületavas summas. Hagi tagamine teha sõltuvaks tagatise andmisest kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning määrata, et hageja kohustub tasuma kohtu määratud tähtpäevaks tagatise 5200 eurot.

Kostja hinnangul puudub hagi tagamise määruses hagi õigusliku perspektiivi analüüs. Samuti on põhjendamatu ja sisutühi hagi tagamise avaldus. Isegi kui eeldada, et laenuleping on tühine, ei ole hageja põhistanud, et kostjal ei ole nõuet. Tehingu tühisuse korral tuleb hagejal tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise alusel ning seeläbi on kostjal igal juhul hageja vastu nõue. Hagi on õiguslikult perspektiivitu. Hageja õigusi ei ole rikutud. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse, huvi kaitsmise eesmärgil. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, sest krediidileping on sõlmitud pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt eesmärgiga moodustada pankrotivara. Seega on laenuleping sõlmitud pankrotihalduri kutsetegevuses.

5.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Laenuleping on tarbijakrediidileping, mis on tühine VÕS § 408 lg 1 alusel, kuna ei sisalda kõiki VÕS § 404 järgi nõutavaid andmeid. Laenulepingu tühisuse tõttu ei saa kostjal olla laenulepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu, mis oleksid tagatud hüpoteegiga. Kostjal võib hageja vastu olla küll alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuid selline nõue ei ole tagatiskokkuleppe järgi hüpoteegiga tagatud. Sundtäitmiseks esitatud intressi- ja viivisenõuded on vähemalt osaliselt alusetud ka juhul, kui laenuleping on kehtiv. Hagi tagamise küsimuse lahendamisel tuleb jätta tähelepanuta, kas laenuleping on tarbijakrediidileping, sest see eeldab tõendite hindamist ja nende alusel asjaolude tuvastamist. Hageja tõi välja asjaolud, mis on viivise ja leppetrahvi vähendamise aluseks, samuti, et sundtäitmiseks esitatud nõue ületab hüpoteegi summat. Seega ei ole hagi selles osas õiguslikult perspektiivitu. Kohus ei pea hagejalt tagatist nõudma, sest tegemist ei ole rahalise nõudega hagiga. Kostja oleks pidanud tagatise nõudmisel põhjendama kahju tekkimise konkreetseid asjaolusid ja suurust. Kostja ei saa taotleda hagi tagamise abinõu asendamist määruskaebemenetluses. Kostja poolt pakutud tagamisabinõu on praegusel juhul ka sobimatu.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et TsMS § 377 lg 1 alusel on hagi tagamine põhjendatud. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust jättes hindamata hageja nõude põhistatuse. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas hageja nõue ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel põhjusel, et täitmisele esitatud laenuleping on käsitletav tarbijakrediidilepinguna ja tegemist on tühise lepinguga VÕS § 408 lg 1 alusel, kuna see ei sisalda kõiki VÕS § 404 järgi nõutavaid andmeid.
9.Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav, kuid hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks ei piisa sellest, et täitedokumendi aluseks olev tehing on vaidlustatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole enda nõuet piisavalt põhistanud ja hagi alusena esile toodud asjaoludest ei saa järeldada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikku perspektiivikust.
10.Käesolevas asjas on vaidlus, kas laenulepingut, mille täitmiseks on sundtäitmist alustatud, saab pidada tarbijakrediidilepinguks. Kas laenulepingu sõlmis S. Hallikmann füüsilise isikuna või pankrotihaldur ja kes kannab lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga ning seda eelkõige põhjusel, et kõnealune krediidileping on sõlmitud pankrotimenetluses ning pankrotihalduri poolt eesmärgiga moodustada pankrotivara. Hageja haldurina otsustas pankrotivara valitseda ja käsutada ning tegi ärilise otsustuse võtta laenu, selle lepingu täitmine toimub pankrotivara arvel ja täitmise eest vastutab erandolukordades ka haldur, kuid mitte võlgnik tarbijana. Seadus lubab küll erandjuhtudel füüsilisest isikust võlgnikul pankrotivara käsutada halduri nõusolekul (PankrS § 36 lg 6), kuid hagiavaldusest ei tulene, et võlgnik sõlmis laenulepingu halduri nõusolekul. Käesolevas asjas tegi tehingu haldur, kes küsis laenu võtmiseks nõusolekut pankrotitoimkonnalt. Asja materjalidest nähtub, et S. Hallikmann pankrotitoimkond andis PankrS § 125 lg 4 alusel haldurile nõusoleku sõlmida laenuleping. Toimkonna otsuses on märgitud, et Siim Hallikmanni esindab pankrotihaldur Martin Krupp. Nii pankrotitoimkonna kui hageja seisukoht, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses teeb tehinguid võlgnik (tarbijana) ja pankrotihaldur on tema esindaja, on ekslik. PankrS § 541 lg 1 esimese lause kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Seaduse seletuskirja kohaselt asendati 1. jaanuarist 2010 esindusteooria ametiteooriaga ehk teisisõnu: pankrotihalduri tehtavaid tehinguid ei loeta võlgniku tehinguteks enam mitte esindusõiguse alusel, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel. Halduri pädevus tuleneb PankrS § 36 lg-st 1, mille kohaselt läheb haldurile üle õigus käsutada ja valitseda pankrotivara (PankrS seletuskiri RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010). Hageja väide, et tema poolt sõlmitud laenulepinguga on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on arvestades halduri õiguseid ja kohustusi ning PankrS § 125 lg-st 4 tulenevat, käsitletav pahas usus käitumisena. Hageja esitatud tõlgendus, et füüsilisest isikust pankrotimenetluses teeb alati tehinguid, st valitseb ja käsutab pankrotivara tarbija, ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärkidega ja takistaks oluliselt halduri ülesannete kohast täitmist, sh välistaks füüsilise isiku pankrotimenetluses seoses pankrotivara valitsemisega laenu võtmise.
11.Ringkonnakohus märgib, et 104 000 eurot kuulub igal juhul kostjale tagastamisele ja tegemist on massikohustusega PankrS § 148 lg 1 p 1 järgi. Massikohustus saab tekkida halduri tegevusest ja see koormab pankrotivara. PankrS § 149 lg 1 järgi võib massikohustuse täitmist võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. Massikohustuse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse pankrotivara suhtes.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjust kahtlustada, et hageja on esitanud hagi täitemenetluse venitamiseks. Riigikohus on 15. aprilli 2015. a lahendis nr 3-2-1-11-15 p-s 11 selgitanud, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kui võlgnik esitab koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka hagi tagamise taotluse, paludes TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada, on kohtul vajalikel juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole põhistanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, hagi perspektiivikus ei ole piisav, mistõttu ei kuulu ka hageja hagi tagamise taotlus rahuldamisele.
13.Määruskaebus tuleb rahuldada.

Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.

14.Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
15.TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas 2-1911532, p 9). /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium