Tallinna kohtutäitur X avaldus I O õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks (täiteasi nr xxx)
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: Tallinna kohtutäitur X (e-post xxx) Avaldaja seaduslik esindaja: kohtutäituri abi S V (epost xxx) Puudutatud isik I (võlgnik): I O (isikukood xxx; epost xxx) Puudutatud isik II (sissenõudja): O O (isikukood xxx) Puudutatud isiku II (sissenõudja) seaduslik esindaja: M J (isikukood xxx, e-post xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna kohtutäituri X avaldus ja peatada I O (isikukood xxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr xxx, välja andmise kuupäev 13.06.2017).
2.Keelata mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine I O (isikukood xxx).
3.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise või 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul või 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on I O kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile (LS § 127).
7.Jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda, kuid menetluskulude rahaline
suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud, seisukohad ja menetluse käik
1.Tallinna kohtutäitur X esitas 02.02.2024 Harju Maakohtule avalduse võlgniku I O õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks (täiteasi nr xxx), mida täpsustas 14.02.2024 ja mille kohus 26.02.2024 menetlusse võttis.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus nr xxx. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 17.04.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxx ja sissenõudja O O täitmisavaldus perioodilise elatise summas 292 euro sissenõudmiseks. Perioodil aprill 2018 – jaanuar 2024 on tekkinud elatise võlgnevus summas 3595,53 eurot. Elatise võlgnevuse sissenõudmine toimub täiteasja xxx raames. Sissenõudja seaduslik esindaja on kohtutäiturit informeerinud, et perioodiline elatis on tasumata täies ulatuses perioodil oktoober 2023, november 2023 ja jaanuar 2024. Detsembris 2023 tasus võlgnik otse sissenõudjale 80 eurot. Perioodil jaanuar 2023-september 2023 on võlgnik teostanud sissenõudjale tasumisi ca 100 eurot kuus. Kohtutäitur luges täitmisteate koos lisadokumentidega kättetoimetatuks 17.02.2023. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud ega asunud korrapäraselt perioodilise elatise tasumise kohustust täitma. Võlgnik on teostanud sissenõudja seaduslikule esindajale makseid talle sobilikus ulatuses. 31.01.2023 esitas sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur hoiatas 16.06.2023 võlgnikku õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta ja hoiatus loeti kättetoimetatuks 22.06.2023. Materjalide kohaselt omab võlgnik B- kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 12.06.2027. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust ning võlgnik on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks.
3.Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul kehtiv tööleping N OÜ-ga, kuid väljamakseid ei teostata. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule N OÜ (registrikood xxx) osamakse summas 2508 eurot, millele on seatud käsutamise keelumärge. Kohtutäituri hinnangul äriühingu osalusele sissenõude pööramine ei ole perspektiivikas, kuivõrd enampakkumise tulemusena tõenäoliselt elatise nõuete rahuldamist ei toimuks. N OÜ-l on esitamata kolme viimase aasta majandusaasta aruanded ning 03.12.2023 on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. Samuti on äriühingu Maksu-ja Tolliameti ees maksuvõlg summas 3518,52 eurot. Täiteasja nr xxx raames ei ole laekumisi toimunud.
4.Sissenõudja nõustub oma 27.03.2024 seisukohas avalduses välja toodud seisukohtadega. Võlgnikuga on varasemalt püütud saavutada kokkuleppeid ja antud korduvalt makseteks pikendusi, kuid kahjuks võlgnik ei pea kokkulepetest kinni, ega täida oma seadusest tulenevat elatise maksmise kohustust. Võlgnikul puudub igasugune tahe maksta elatist oma seaduslikule lapsele ja panustada mingil muul moel lapse heaolusse. Seega on mõjutavaks meetmeks ainuõige kasutada õiguste peatamist ja nende andmise keelamist.
5.Võlgnik ei esitanud kohtule seisukohta kohtutäituri avaldusele. Kohtu põhjendused
6.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.TMS § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Hoiatus on võlgnikule kätte toimetatud.
8.TMS § 1773 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lg-s 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust ning sama paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks. Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust ning on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks mõne
eelnimetatud tingimuse täitnud. Selliste tingimuste täitmine ei nähtu ka muudest kohtuasja materjalide tõenditest.
9.TMS § 1774 lõike 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik on täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale igakuiselt tasuma elatist. Võlgnik on sissenõudjale tasunud elatist ebapiisavalt või jätnud elatise üldse tasumata, millist asjaolu ei ole kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik eitanud. Eeltoodust nähtuvalt ei täida võlgnik elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud rohkem kui kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõikes 1 p 1 ja p 2 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust. Võlgnik ei ole tõendanud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõikes 1 p 1 ja p 2 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
10.Kohus on seisukohal, et lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal puudub sissetulek. Kohus leiab, et vanema õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta on piiratud vanema kohustusega kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Võlgnik ei ole kohtule põhistanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik ei ole sissenõudjale elatist korrapäraselt tasunud ega tõendanud talle väljamõistetud määras elatise maksmist. Võlgnik ei ole tõendanud sissetuleku saamist tegevusalalt, millel töötamiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus leiab, et juhtimisõiguse olemasolule vaatamata ei täida võlgnik oma lapse ülalpidamiskohustust. Seetõttu ei muuda võlgniku õiguste piiramine seda, kuidas võlgnik ja tema ülalpeetav seni on toime tulnud. Kohus on seetõttu seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut.
11.TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul, ning mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Kohtu hinnangul annab aluse õiguste piiramata jätmiseks see, kui kõnealune õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid. Võlgnik ei ole kohtule põhistanud, et elatise tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohtuasja materjalidest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks. Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega.
12.Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelab võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise tähtajatult. Materjalide kohaselt väljastati võlgnikule 13.06.2017 B kategooria juhiluba nr xxx kehtivusega 12.06.2027.
13.Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist kande tegemiseks registriasutustele (TMS § 1774 lg 4).
14.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127).
15.Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
16.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtutäitur ja sissenõudja on osalenud menetluses seadusliku esindaja kaudu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad menetlusosalistele kohtukulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.