Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 22.03.2024 ja 23.03.2024 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X 05.04.2024, 07.04.2024 ja 16.04.2024 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 22.03.2024 ja 23.03.2024 määrused jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
4.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas 22.03.2024 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega taotles X (puudutatud isik või patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle nelja päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Puudutatud isik toodi 20.03.2024 politsei saatel psühhiaatriakliinikusse. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku raskest psüühikahäirest (paranoidne luululine häire) tuleneva ümbritsevaid ohustava ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise ja muu abi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 20.03.2024 kell 21.20. Puudutatud isik avaldas jälitus- ja tagakiusamisluulumõtteid, tegi vihjeid, et ta on seotud Vene luureüksustega ning ähvardas politseinikku kohtukaristusega.
3.Psühhiaatrite AH, KE ja IV arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta järgmine.
3.1.Varasemast on teada, et 2021. aastast hakkas patsient kirjutama luululise sisuga kirju politseile ja ka Venemaa valitsusele. Ta kirjeldas, kuidas teda on Venemaa, Iraani ja Süüria luurerühmituste poolt surma mõistetud, jälitatakse, ähvardatakse ja tahetakse tappa. Kirjades kirjeldas patsient detailselt, kuidas keegi Y teda jälitab. Näiteks kui helikopterid või lennukid lendasid, siis kahtlustas selle taga Y. Samas väitis, et president Putin pakub talle Venemaal tööd. Ida-Tallinna piirkonnagrupi politseinikult IKlt saadud andmetel alustas patsient luululise sisuga kirjade saatmist 2021. aastal, järgmisel aastal oli kirju vähem, aga 2023. aastal alustas taas kirjade saatmist. Y on reaalne inimene, kes on patsiendi poja klassivenna isa. Patsient saatis talle ähvardava sisuga kirju. Algul patsient kahtlustas, et ka politseiniku elu võib olla ohus, mistõttu õhutas teda töölt lahkuma ja puhkusele minema ning avaldas kavatsust hankida relv enda kaitsmiseks.
3.2.Patsient andis 04.01.2024 patrullpolitseinik KSle infot Teheranis toimunud rünnaku kohta ja palus hoiatada Eesti võime võimaliku rünnaku eest. Ta väitis, et teeb koostööd Kaitsepolitseiametiga (KAPO) ja erinevate riikide luureüksustega. Hindas end väga tähtsaks isikuks keda tahetakse tappa. Politseiniku juuresolekul osutas lennukile taevas ja väitis et tal „hoitakse silma peal“. Samal päeval toimetas politsei patsiendi psühhiaatriakliinikusse kokkuleppel valvepsühhiaatriga. Valvetoas avaldas patsient ähvardava sisuga jälitusluulumõtteid, suurusluulumõtteid ning väitis, et teavitas politseid kirja teel ohtudest ja soovis nii neilt kui Venemaalt kaitset. Patsient avaldas, et varasemalt töötas KAPO-s ja on käesolevani KAPO kaitse all. Luulumõtete laienemisel väitis, et ka politsei teeb Yga koos temavastast koostööd ning ähvardas politseijaoskonna õhku lasta või kasutada relva.
3.3.Patsient viibis haiglaravil 04.–15.01.2024. Hospitaliseerimise jooksul patsiendi sõnul paranoiline luul kaotas aktuaalsuse, kuid raviarstil jäi kahtlus dissimuleerimisele. Patsiendil diagnoositi paranoidne luululine häire (F22.0) ja alkoholi kuritarvitamine (F10.1). Patsient seostas luulumõtteid alkoholi tarvitamisega ja lubas selle tarvitamise lõpetada. Ta kinnitas, et hakkab kasutama ravimeid ja soovis enda sõnul asuda tööle. Tahtest olenematu ravi kriteeriumid ei olnud enam täidetud, mistõttu patsient lubati kodusele ravile. Patsiendi raviarsti sõnul peale väljakirjutust saatis patsient talle ebaadekvaatse sisuga 20–30 kirja. Samuti saatis ta kirju KAPO-sse ja politseisse. Politsei võttis raviarstiga ühendust. Politsei teavitas, et patsient käitub jätkuvalt ebaadekvaatselt, ähvardab Y ja saadab talle ähvardavaid sõnumeid. Patsient nõudis „olukorra lahendamist“ politseilt ja KAPO-lt ning ähvardas, et kui olukorda ei lahendata, korraldab tema organisatsioon plahvatusi ja sellega lõpeb kõik.
3.4.Patsiendi seisund ei ole oluliselt paranenud. Vestlusel raviarstiga avaldas ta, et varasemalt usaldas Y talle, et varastas 100 miljonit rubla ja ta on Venemaal tagaotsitav. Patsiendi väitel 2 (5)
kontrollis ta seda teavet ka Interpoli kaudu. Patsiendi sõnul Y kahetses oma avameelsust ja hakkas teda ähvardama, et patsient seda edasi ei räägiks. Patsient väitel ähvardasid teda ka teised inimesed, kes olid seotud Yga. Ta oli rahulolematu, et tema avaldusi ei võetud politseis tõsiselt. Patsient avaldas, et Y kirjutab talle sõnumeid ja ähvardava sisuga kirju ning tunnistas, et vastab kirjadele ja ähvardab Y ka. Oma sõnul ta tarvitas vastamise ajal alkoholi. Peale haiglaravi olevat läinud Soome tööle, kus töötas 1,5 kuud kalatehases. Kuu aja vältel võttis ta psühhoosivastast ravimit (risperidoon), kuid otsustas lõpetada, kuna ei näinud selleks vajadust ja Soomes ei saanud ravimit osta. Ühtlasi väitis ta, et psühhiaatriakliinikus diagnoosi ei pandud, ravimeid ei antud ja ravimit kirjutati talle koju tarbimiseks vajadusel. Tagasi Eestisse saabus nädal enne hospitaliseerimist ja jätkas avalduste kirjutamist politseile Y kohta.
3.5.Patsiendil esineb raske psüühikahäire (luululine paranoidne häire, F22.0). Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik ümbritsevatele (patsiendi käitumine on paranoidsete jälitus- ja kahjustusluulumõtetest juhitud, ähvardab politseid ja Y). Psüühilise seisundi tõttu pole ta võimeline otsustama enda ravi üle ega andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut.
4.Ärakuulamisel esitas patsient varasemalt valmis kirjutatud selgituse juhtunu kohta ja nõudis, et kindlasti võetaks ühendust prokuröriga, kes saab täpsustada Y vastu esitatud kuriteoteate asjaolusid. Tahtis rääkida ära kogu loo alates algusest. Varasema hospitaliseerimise kohta rääkis, et kõigepealt helistas politseinik C talle ja ütles, et tema elu on ohus. Siis viis politseinik ta haiglasse, kasutades väljamõeldud ettekäänet. Haiglas viibis ta lühikest aega ja ravimeid ta ei tarbinud. Raviarst lubas ta välja, sest ta oli täiesti terve. Haiglast välja kirjutamisel kirjutati mingi ravim, aga arst ütles, et ta peab neid tablette võtma kord päevas ja andma teada, kuidas ta end tunneb. Hiljem ei olnud enam ravimeid vaja ja ta lõpetas nende võtmise. Nüüd helistas talle poeg ja palus koju tulla, sest tal pole võtmeid. Hiljem selgus, et politseinik palus pojal valetada, selle kohta esitas patsient kuriteoteate. Politseinik tahab temale halba. Ka Y tahab halba, ta saatis tapmisähvardusi. Põhjuseks on see, et ta oli saanud teada, et Y oli Venemaal tagaotsitav ja tegi valgustkartvaid asju. Patsiendi sõnutsi pole tal ravi vajavat haigust ja haiglasse ravile jääda ta ei soovi.
5.Raviarst selgitas ärakuulamisel, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud.
6.Maakohus rakendas 22.03.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 20.03.2024 kuni 24.03.2024. Ühtlasi andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
6.1.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
6.2.TsMS § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on 3 (5)
olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.
6.3.Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isiku seisund ei ole paranenud ja ta ei suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isik ei ole suuteline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Tema käitumine on täiel määral haiguslikest elamustest juhitud, mistõttu on ohtlik nii endale (võimalik ravimite ja alkoholi üheaegne tarbimine) kui ka ümbritsevatele (käitumine on paranoidsete jälitus- ja kahjustusluulumõtetest juhitud, ähvardab politseid ja Y). Oma haigusest tulenevalt ei ole ta võimeline hindama enda tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ega ravivajadust. Puuduliku haiguskriitika tõttu ei ole võimalik puudutatud isiku ravi väljaspool haiglat.
7.Puudutatud isiku raviarst teavitas 23.03.2024 maakohut sellest, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi. Puudutatud isikul puudub koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.
8.Maakohus pikendas 23.03.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 28.04.2024 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti.
MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUSE KÄIK
9.Puudutatud isik esitas 29.03.2023 ühe dokumendina vormistatud määruskaebused, milles palub maakohtu määrused tühistada. Lisaks esitas puudutatud isiku esindaja 07.04.2024 kaebuste täienduse koos lisadega. Puudutatud isik ise esitas täiendavaid seisukohti ning koos nendega ka lisasid 05. ja 16.04.2024. Puudutatud isik on veendunud, et tal puudub raske psüühikahäire, mis annaks aluse ravi kohaldamiseks. Puudutatud isiku vastase operatsiooni põhjustasid Y ja C. Politsei toimetas ta haiglasse, selle asemel, et tegeleda tegelike asjaolude väljaselgitamisega. Politsei tegutseb Y huvides ja pole teada, mida tema suhtes võidakse veel ette võtta. Puudutatud isik pole kellegi suhtes agressiivne olnud. Lisaks on puudutatud isikult välja mõistetud menetluskulud Y kasuks ja kohtutäitur on tema pangakonto arestinud, seetõttu peab ta minema tööle Norrasse, et kohustus tasuda. Puudutatud isik leiab, et ravimeid võib ta võtta kodus.
10.Maakohus võttis kaebused menetlusse ning andis avaldajale tähtaja neile vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebustele vastu. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 08.04.2024.
11.Psühhiaatriakliinik teatas 17.04.2024, et seoses patisendi psüühilise seisundi paranemisega lõpetati tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus samal päeval.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
13.Puudutatud isik esitas taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Taotlused jäävad TsMS § 238 lg 1 ls 1 alusel rahuldamata, sest täitemenetluses konto arestimine ja saadetud sõnumid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Need ei võimalda hinnata patsiendi 4 (5)
terviseseisundit ega ohtlikkust. Vastu võtmata tõendid tagastatakse nende esitajale elektrooniliselt digitaalse kohtutoimiku vahendusel.
14.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul luululine häire (F22.0) ja alkoholi kuritarvitamine (F10.1). Puudutatud isiku arvamus oma haiguse kohta ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.
15.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäire ägenemisest ning seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Ohtlikkuse tuvastas maakohus õigesti seeläbi, et puudutatud isik on korduvalt teisi isikuid ähvardanud.
16.Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu psühhiaatrite diagnoosiga ja leiab, et ta ei vaja mingit ravi. Varasemalt väljendas puudutatud isik, et ei pidanud talle väljakirjutatud ravimite võtmist vajalikuks. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine. Ühtlasi nähtub ravi lõpetamise otsusest, et patsiendi olukord paranes, st ravi oli edukas ja põhjendatud.
17.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused nii esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kui ka selle tähtaja pikendamiseks 40 päevani. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud. Ringkonnakohus saab hinnata maakohtu määruste põhjendatust ka pärast seda, kui patsiendi ravi on lõpetatud. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
18.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ls-st 2 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Toimikust kindlaks määratavaid kulusid ei nähtu.
19.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.