Eesti Vabariik (Regionaalja Põllumajandusministeeriumi kaudu) hagi OSAÜHINGU FIRMASTER vastu kinnisasja valduse vabastamise ja omandiõiguse rikkumisest tulenevates nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OSAÜHINGU FIRMASTER apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
13 031,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eesti Vabariik (Regionaalja Põllumajandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000734, mida esindab Maa-amet), lepinguline esindaja KV Kostja
OSAÜHING
FIRMASTER
(registrikood 10935772), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 09.05.2023 otsuse resolutsiooni p-d 1, 7–10 muutmata. Jätta OSAÜHINGU FIRMASTER apellatsioonkaebus rahuldamata. Harju Maakohtu 09.05.2023 otsus on jõustunud resolutsiooni p-de 2–6 osas. Jätta apellatsioonimenetluse kulud OSAÜHINGU FIRMASTER kanda. Eesti Vabariigil puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud.
2-22-9290 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu (hageja) esitas 22.06.2022 Harju Maakohtule OSAÜHINGU FIRMASTER (kostja) vastu hagi, milles palus: -
-
-
-
kohustada kostjat vabastama ja hagejale üle andma Tallinnas Vääna tn 2a asuva kinnisasja (registriosa nr 8340650) (kinnisasi) valdus; kinnisasja valduse vabatahtlikul vabastamata ja üle andmata jätmisel määrata otsuse täitmise viisiks kostjalt valduse sundkorras ära võtmine täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras kohtutäituri poolt; mõista kostjalt hageja kasuks välja omandi rikkumise teel saadud kinnisasja kasutuseelised perioodi 01.01.2021–31.05.2022 eest 2668 eurot, alates 01.06.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 5,18 eurot päevas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kinnisasja valduse vabastamiseni 5,18 eurot päevas; mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseeliste hüvitise maksmisega viivitamise eest viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja kinnisasja pahauskse valdamise teel teenitud tulu alates 01.01.2021 kuni valduse vabastamiseni kasutuseeliseid ületavas osas.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnisasi hagejale. Kinnisasja pindala on 455 m2 ja selle sihtotstarve on transpordimaa. Kinnisasi registreeriti riigi kinnisvararegistris 28.04.2017 (objekti kood KV73115). Kinnisasjal paikneb ebaseaduslikult kostjale kuuluv toitlustuskiosk Hiiu Grill (ehitis). Hageja teavitas kostjat 14.11.2017 kirjaga, et kinnisasi on jäetud riigi omandisse ning kostjal on õigus ehitis teisaldada või lammutada kuni 15.03.2018. Kostja ei teisaldanud ega lammutanud ehitist selleks määratud tähtajaks. Hageja andis kostjale 06.11.2020 kirjaga täiendava tähtaja kinnisasjal paikneva ehitise likvideerimiseks ja kinnisasja valduse vabastamiseks hiljemalt 31.12.2020. Kostja ei vabastanud kinnisasja valdust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja osutab kinnisasjal jätkuvalt toitlustusteenust.
1.2.Kuna samaaegselt kostjale esitatud valduse vabastamise nõudega toimus ettevalmistus kinnisasja avalikul enampakkumisel müümiseks, oli hageja nõus pikendama valduse vabastamise tähtaega kuni kinnisasja müümiseni tingimusel, et kostja hüvitab kinnisasja kasutustasu kogu kasutusperioodi eest. Kostja ei tasunud hageja asjaomast arvet ja jätkas kinnisasja ebaseaduslikku valdamist.
2-22-9290
1.3.Hageja on tänaseks alustanud kinnisasja Tallinna linnale võõrandamise toimingutega, millest hageja teavitas kostjat 26.04.2022 kirjaga, andes kostjale ühtlasi veelkord võimaluse kinnisasi vabastada ja tasuda kasutustasu. 08.06.2022 paikvaatlusel tuvastas hageja, et ebaseaduslik ehitis paikneb endiselt kinnisasjal ning toitlustusteenuse osutamine jätkub.
1.4.Kostjat saab pidada kinnisasja ebaseaduslikuks valdajaks alates 15.03.2018, mil kostjal tuli ehitis likvideerida. Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist alates 01.01.2021. Vastavalt 21.04.2022 hindamisaruandele on kinnisasja harilik väärtus turuanalüüsi tulemusena 61 425 eurot. Kasutustasu hindamisel on hageja lähtunud Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määrusest nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ (määrus), mis käsitleb turuanalüüsi teel kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamist. Turupõhine kasutustasu on leitud 3% harilikust väärtusest, millele on lisatud maamaks ehk kinnisasja kasutustasu 1891 eurot aastas. Kuna kinnisasja kasutatakse ärilisel eesmärgil (toitlustuskohana), lähtus hageja hindamisel ärimaa kasutusest.
1.5.Kostjal on ka kohustus anda välja rikkumise teel saadud tulu. Kostja on teeninud kinnisasja kasutamisest 2021. aastal ja 2022. aastal tulu minimaalselt 9843 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal olemas kõik dokumendid asja lahendamiseks ning kostja soovis need esitada kohtuistungil.
2.2.Hageja poolt kostja tulude kohta esitatud tõendid ei ole asjakohased. Tõendites on toodud kostja kogutulu. Kostja on teeninud tulu ka kohviku Nairi pidamisest, mis alustas tegevust 01.03.2022. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 09.05.2023 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat andma hagejale üle kinnisasja valdus, määrates kohtuotsuse täitmise viisiks kostjalt valduse sundkorras äravõtmine TMS-is ettenähtud korras kohtutäituri poolt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka omandi rikkumise teel saadud kinnisasja kasutuseelised perioodi 01.01.2021– 31.05.2022 eest 2668 eurot, perioodi 01.06.2022–09.05.2023 eest 1776,74 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kinnisasja pahauskse valdamise teel teenitud tulu 16 856,04 eurot perioodi 01.01.2021– 09.05.2023 eest ning alates 10.05.2023 kuni valduse vabastamiseni tulu 23,20 eurot päevas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kostjal piisavalt aega (s.o 2022. a oktoobri lõpust kuni 20.04.2023 toimunud istungini) hagile vastamiseks, oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Maakohus andis kostjale korduvalt tähtaja tõendite esitamiseks lähtudes sellest, et kostja andis pidevalt lubadusi tõendeid esitada. Kostja osales ühel kolmest kohtuistungist. Kuivõrd kostja on kõik menetlusdokumendid kätte saanud, tal on olnud piisavalt võimalusi enda seisukohti esitada, teda on hoiatatud, et asi võidakse sisuliselt lahendada ka tema osavõtuta, tema puudumine teiselt istungilt ei olnud põhjendatud ning hageja on taotlenud asja lahendamist sisulise otsusega, lahendas maakohus hagi sisulise otsusega vaatamata sellele, et kostja ei ilmunud 20.04.2023 istungile.
2-22-9290
3.2.Kuna vindikatsioonihagi eeldused on täidetud, rahuldas kohus vindikatsioonihagi. Kostjal tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale kui kinnisasja omanikule selle valdus tagastada. Kostja valdab kinnisasja vähemalt alates 2017. aastast. Kostja õigus kinnisasja kasutada lõppes 01.04.2017. Hageja ei ole kostjaga sõlminud kinnisasja valdamiseks lepinguid. Samuti puudub kostjal seadusest tulenev õigus kinnisasja vallata. Kuna kostja ei kasutanud võimalust vastuväidete esitamiseks, tuleb kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 401 lg 1 alusel lugeda omaks võtnuks, et tal puudub alus kinnisasja valdamiseks.
3.3.Hageja kasutuseeliste ja viivise nõuded on põhjendatud.
3.3.1.Maakohus nõustus hagejaga selles, et määruse § 9 kohaldamiseks ei ole alust, kuna väita ei saa, et kinnisasja üürimise osas aktiivne turg puuduks. Seejuures võttis maakohus arvesse kostja esitatud Tallinna linnaga sõlmitud rajatise üürilepingut, mille kohaselt kostja üürib Tallinna linnalt transpordimaal Nõmme linnaosas asuvat rajatist (toitlustuskioskit). Samuti nõustus maakohus kasutuseeliste tasuga. Hageja arvestatud tasu on 35 senti kuus m2 kohta (157,58 eurot ÷ 455 m2). Kostja ei ole tasu suurusele vastu vaielnud.
3.3.2.Kuna hageja ei ole andnud kinnisasja kostjale üürile (kostja kasutab kinnisasja omavoliliselt ärilisel eesmärgil), tuleb kinnisasja hariliku väärtuse hindamisel lähtuda määruse § 1 lg-st 4, arvestades maatüki omavolilise kasutamise eest kasutuseeliste tasu alternatiivse ehk tulundusmaa, mitte kinnisasja sihtotstarbelise ehk transpordimaa hinna alusel.
3.4.Põhjendatud on ka hageja pahausksest õiguste rikkumisest saadud tulu hüvitamise nõue.
3.4.1.Kostja pahausksus on tõendatud seeläbi, et hageja on kostjale saatnud alates 2017. aastast neli kirja, milles on selgelt väljendanud, et kostjal puudub õigus kinnisasja valdamiseks.
3.4.2.Hageja esitas kostja poolt tulu saamise tõendamiseks kostja 2021. a majandusaasta aruande, millest nähtub, et kostja sai 2021. aastal müügitulu 161 629 eurot 100% ulatuses toitlustusteenusest ning kostja kasum oli 9843 eurot. Kuivõrd 2022. a majandusaasta aruande esitamise tähtpäev ei olnud veel saabunud ja kostja seda ka ei esitanud, palus hageja kostja 2022. aasta ja 2023. aasta tulude arvestamise aluseks võtta 2021. a majandusaasta aruande.
3.4.3.Müügitulust tuleb maha arvata kostja majandusaasta aruandes toodud kulud 87 194 eurot (kaubad, toore, materjal, teenused) ja 12 033 eurot (mitmesugused tegevuskulud). Samuti tuleb müügitulust maha arvata kostja tööjõukulud, sest analoogselt toorme soetamise, transpordi jms on ka tööjõukulud olnud otseselt vajalikud müügitulu teenimiseks. Kostja on majandusaasta aruandes kasutanud kasumiaruande skeemi 1, milles kulusid ei liigendata funktsioonipõhiselt. Raamatupidamistoimkonna juhendi 2 („Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“) p-st 23 tuleneb, et tööjõukulusid ei saa automaatselt käsitleda üldkuludena, vaid üksnes osa neist võib olla mitte seotud ettevõtte põhitegevuse funktsioonidega (nagu raamatupidamine, juriidiline nõustamine, kantseleitegevus). Arvestades, et kostjal on keskmiselt vaid kuus töötajat ning toitlustuskoha kohta hageja esitatud Google väljavõtte kohaselt tegutseb see 24 h, võib eeldada, et kostja tööjõukulud on otseselt seotud tema põhitegevusega.
3.4.4.Maakohus arvestas, et kostja sai alates 01.11.2022 tulu ka teisest müügikohast. 2022. aasta kogu müügitulust 161 629 eurot moodustas toitlustuskohaga Hiiu Grill seotud müügitulu 86%. Sama protsentuaalse osakaalu saab aluseks võtta ka tulu suuruse kindlaksmääramisel pärast kulude kandmist.
2-22-9290
3.4.5.Kostja ei ole 2021. aasta osas tõendanud, et ta tegutses mitmes tegevuskohas. 2022. a osas võttis maakohus aluseks kostja 2021. a majandusaasta aruande, lugedes 2022. aastal kostja puhaskasumiks samuti 9843 eurot. Seejuures arvestas maakohus, et sellest 86% ehk 8464,98 eurot teeniti toitlustuskohas Hiiu Grill. 2023. aasta osas võttis maakohus samuti aluseks kostja 2021. a majandusaasta aruande. Arvestades, et kostja teenis tulu kahes toitlustuskohas, tuleb toitlustuskoha Hiiu Grill puhaskasumiks lugeda 2023. aastal 23,20 eurot päevas (= 8464,98 ÷ 365). 01.01.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.05.2023 (129 päeva) on kostja puhaskasum 2992,8 eurot. Perioodil 01.01.2021–09.05.2023 on eelneva põhjal arvestatud kostja puhaskasum toitlustuskohast Hiiu Grill 21 300,78 eurot (= 9843 + 8464,98 + 2992,8).
3.4.6.Kostja puhaskasumist tuleb maha arvestada kasutuseeliste hüvitised. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja pahauskse valdamise teel teenitud tulu 16 856,04 eurot perioodi eest 01.01.2021–09.05.2023 ning tulu alates 10.05.2023 kuni valduse vabastamiseni 23,20 eurot päevas (resolutsiooni p-d 7 ja 8), samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 9). Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja pahauskse valdamise teel teenitud tulu 13 153,71 eurot perioodi eest 01.01.2021–09.05.2023 ning alates 10.05.2023 kuni valduse vabastamiseni 14,68 eurot päevas. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti kinnisasja valdamisest teenitud tulu suuruse. Kostja väitis, et ta teenis kogu 2021. ja 2022. aasta jooksul tulu ka teisest toitlustuskohast ning tõendas kinnisasjal teenitud müügitulu oma pangakonto väljavõtetega. Kinnisasjal teenitud müügitulu hindamisel tuleb lähtuda kostja pangakonto väljavõtetest, mille kohaselt oli kostja kinnisasjal teenitud müügitulu 2021. aastal 127 291,77 eurot ja 2022. aastal 139 403,97 eurot, s.o väiksem kui kostja 2021. a majandusaasta aruandes märgitud kogu kostja müügitulu.
4.2.Kuna maakohus tuvastas ebaõigesti kostja kinnisasjal teenitud müügitulu suuruse, arvestas maakohus ebaõigesti ka kinnisasja valdamisest saadud tulu suuruse. Kinnisasjal 2021. aastal teenitud müügitulu moodustas 78,76% (kogu kostja müügitulu oli 161 629 eurot ja kinnisasjal teenitud müügitulu 127 291,77 eurot), mitte 86% nagu maakohus leidis. Kuigi maakohus leidis õigesti, et kinnisasjalt 2021. aastal teenitud tulu arvestamisel saab aluseks võtta puhaskasumi 9843 eurot, tuvastas maakohus 2021. aastal kinnisasjal teenitud tulu suuruse eelnevast tulenevalt ebaõigesti. Kinnisasjalt 2021. aastal teenitud tulu suuruseks oli enne kasutuseeliste mahaarvamist 7752,35 eurot.
4.3.Maakohus leidis õigesti, et kostja 2022. a puhaskasumi saab tuvastada kostja 2021. a majandusaasta aruande alusel, kuid jättis arvestamata kostja Maksu- ja Tolliametile deklareeritud 2022. a käibe suuruse ja kostja 2022. a pangakonto väljavõtte kinnisasjal teenitud müügitulu suuruse kohta (s.o 139 403,97 eurot). Kostja 2022. aastal kinnisasjal teenitud müügitulu moodustas kogu müügitulust 73,91%, mitte 86%. Kinnisasjalt 2022. aastal teenitud tulu suuruseks oli enne kasutuseeliste mahaarvamist 7274,96 eurot.
4.4.Maakohus tuvastas ebaõigesti alates 01.01.2023 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 09.05.2023 (s.o 129 päeva eest) kinnisasjal teenitud kasumi suuruse. Perioodil 01.01.2023– 09.05.2023 oli kinnisasjal teenitud kasum 2571,14 eurot (= 7274,94 eurot 2022. aastal ÷ 365
2-22-9290 × 129). Alates 10.05.2023 oleks kasumi suurus 19,93 eurot päevas. Kasumist tuleb maha arvata kasutuseelised 5,25 eurot päevas (= kuu tasu 157,58 eurot kuus ÷ 30 päeva). Kokku on kasumi suurus seega 14,68 eurot päevas.
4.5.Kokkuvõtvalt oli kinnisasja kasutamise eest saadud tulu perioodil 01.01.2021–09.05.2023 kokku 17 598,45 eurot (= 2021. aastal 7752,35 eurot, 2022. aastal 7274,96 eurot ning perioodil 01.01.2023–09.05.2023 2571,14 eurot), mitte 21 300,78 eurot, nagu maakohus leidis. Arvestades puhaskasumist maha kasutuseelised, on kinnisasja kasutamisest teenitud tulu 13 153,71 eurot (= 17 598,45 – 4444,74).
4.6.Kuna maakohus lükkas viimase kohtuistungi põhjendamatult edasi (kostja on ilmselt pidanud silmas istungi edasilükkamata jätmist – ringkonnakohtu märkus), jäi kostjal esitamata tõend (kohviku Nairi kohta sõlmitud üürileping). Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.Hageja teavitas, et seoses ministeeriumite valitsemisalade ümberkorraldamisega on kinnisasi antud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemise alla, mille kohta on riigi kinnisvara registris tehtud 02.08.2023 ka asjaomane muudatus. Seega osaleb hageja TsMS § 220 lg 2 alusel edasises menetluses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu. Maa-amet on jätkuvalt kinnisasja osas riigivara valitseja volitatud asutus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud kinnisasja valdamise nõude, täitmise korra ja kasutuseeliste nõuete osas (resolutsiooni p-d 2–6). Lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust pahausksest õiguste rikkumisest saadud tulu hüvitamise nõude ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 1 ja 7–10).
9.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige kostja kinnisasja valdamisest teenitud tulu suuruse üle. Kostja leiab, et maakohus lähtus tulu suuruse hindamisel ebaõigetest andmetest ja eksis seetõttu ka tulu suuruse arvutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus kinnisasja valdamisest teenitud tulu suuruse hindamisel.
10.Maakohus lähtus kostja 2021. aasta tulu hindamisel õigesti kostja 2021. a majandusaasta aruandest. Kuigi kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta teenis nii 2021. aastal kui ka 2022. aastal tulu mitmest toitlustuskohast, selgitas kostja maakohtu menetluses, et kohvik Nairi alustas tegevust alles 01.03.2022 (tl 114 pöördel). Kostja esitatud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu kohaselt kehtib leping müügikoha kasutamiseks alates veelgi hilisemast ajast, s.o 01.11.2022 (tl 117, p 9). Kuna
2-22-9290 kohvik Nairi alustas tegevust 2022. aastal, ei saanud kostjal selle pidamisest 2021. aastal tulu teenida. Seega ei ole maakohus kostja 2021. aastal kinnisasja valdamisest saadud tulu suurust ebaõigesti hinnanud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui tuvastas kostja 2022. aasta kasumi tema 2021. a majandusaasta aruande, mitte Maksu- ja Tolliametile deklareeritud 2022. a käibe suuruse alusel. Hageja on õigesti märkinud, et ta esitas kostja Maksu- ja Tolliametile deklareeritud käibe andmed kohtule tõendamaks, et kostja 2022. aasta tulu ei ole väiksem 2021. aastal teenitud tulust (tl 109, p 18). Hageja palus maakohtu menetluses läbivalt lähtuda kostja 2022. aasta tulu väljamõistmisel 2021. a majandusaasta aruandes toodud kasumi suurusest (tl 92 lõpus ja 92 pöördel alguses ning tl 109, p 18). Maksu- ja Tolliametile deklareeritud käibe suurus sisaldab maksusid. Kostja 2021. a majandusaasta aruandes on toodud aga kostja netokäive (s.o müügitulu ilma käibemaksuta) (tl 28). Rikkumisega saadud tulu suurus on võimalik arvutada üksnes netokäibest. Kostja 2022. a pangakonto väljavõttega on maakohus kinnisasjal samal aastal teenitud tulu suuruse hindamisel aga arvestanud (tl 165 pöördel–166, p 34). Eelnevast tulenevalt ei eksinud maakohus ka kostja 01.01.2023– 09.05.2023 kinnisasja kasutamisest teenitud tulu hindamisel.
12.Kostjal oli maakohtu menetluses võimalik esitada tõendid kinnisasjal 2022. aastal teenitud tulu kohta, kui kostja leidis, et hageja esitatud andmed ei ole õiged. Sealhulgas oli 2022. a majandusaasta aruande esitamine kostja enda kontrolli all. Tulu suuruse tõendamise kohustus oli VÕS § 1039 teise lause kohaselt kostjal.
13.Maakohus selgitas 30.05.2023 määruses, et kohtuotsuse resolutsiooni p 8 hõlmab nii hageja kasutuseeliste kui ka pahausksest õiguste rikkumisest saadud tulu hüvitamise nõuet, mõistes alates 10.05.2023 kuni valduse vabastamiseni kostjalt hageja kasuks välja tulu 23,20 eurot päevas. Mõiste tulu hõlmas nii hüvitist kasutuseeliste eest (5,18 eurot) kui ka pahauskse valdamise teel teenitud tulu kasutuseeliseid hüvitavas osas (23,30 eurot – 5,18 eurot). Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtult alust arvestada kostjalt 2023. aasta kohta väljamõistetud tulult maha kasutuseeliseid 5,25 eurot päevas.
14.Kostjal oli võimalik tõendeid esitada kogu maakohtu menetluse vältel. Kostja ei ole esile toonud, et tal ei oleks olnud võimalik tõendeid esitada enne viimast kohtuistungit maakohtus. Seega ei saanud kostjal jääda tõendid esitamata seetõttu, et maakohus ei lükanud 20.04.2023 toimunud kohtuistungit edasi.
15.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
16.Viimasena märgib ringkonnakonnakohus, et vaatamata sellele, et muutunud on kinnisasja riigivara valitseja, on hagejaks jätkuvalt Eesti Vabariik, sõltumata sellest, milline ministeerium Eesti Vabariiki menetluses esindab. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajadust otsustada üldõigusjärglase kaasamise üle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.