Kohustada A.Y `e (XXX) vabastama ja C.Y `le (XXX) üle andma XXX asuva kinnisasja (registriosa XXX) valduse.
4.A.Y poolt valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja A.Y (XXX) XXX asuvalt kinnisasja (registriosa XXX) välja, võtta A.Y `lt (XXX) valdus ära sundkorras täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri poolt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja A.Y kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
2-23-6291 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.Hagist nähtub, et hageja omandas kinnistu aadressiga XXX (registriosa XXX) 21.10.2010 asjaõiguslepingu alusel.
2.Pooled elasid antud kinnistul koos, kuid peresuhete purunemisel oli hageja sunnitud 16.11.2022 kinnistult ära kolima ja kinnistut jäi valdama kostja. XXX jõustus Harju Maakohtu lahend tsiviilasjas XXX, millega lahutati poolte abielu.
3.Hageja on alates kinnistult välja kolimisest palunud kostjat kinnistu valdus hagejale üle anda, kuid kostja on sellest keeldunud.
4.Hageja palub: mõista kinnisasi aadressiga XXX (registriosa XXX) A.Y (XXX) ebaseaduslikust valdusest C.Y (XXX) valdusse; kohustada A.Y `e (XXX) vabastama ja C.Y `le (XXX) üle andma XXX asuva kinnisasja (registriosa XXX) valduse. A.Y poolt valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja A.Y (XXX) XXX asuvalt kinnisasja (registriosa XXX) välja, võtta A.Y `lt (XXX) valdus ära sundkorras täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri poolt; jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja möönab oma kohustust kinnistu vabastada. VÕS § 110 lg 1 eelduseks olev nõue peab olema sissenõutav. Kostjal puudub hageja vastu selge so. summaliselt kindlaks määratud nõue, mis oleks sissenõutav. Selleks, et kostja oleks viidatud 31.01.2023 menetlusdokumendis saanud esitada VÕS § 110 tuginevat vastuväidet, oleks pidanud väidetav seltsingleping olema juba 31.01.2023 lõppenud. Kostja on aga olematu seltsinglepingu üles öelnud alles 22.05.2023 menetlusdokumendis.
6.Kuna poolte eesmärgiks ei ole olnud seltsingu loomine ega ka seltsinglastena tegutsemine, siis pooled kirjalikku (ega ka suulist) seltsinglepingut ei sõlminud.
7.Kostja on oma vastuse p 16 õigesti välja toonud, omandas hageja viimasele kuulunud korteri müügist saadud raha eest kinnistu, et müüdud kodu asemele rajada uus. Kostja ei ole oma kodu müünud ega ka peale seda võrdväärselt panustanud. Hageja soetas kinnistu poolte kooselu ajal, kuhu hakkas ehitama, mis erineb olukorrast, kus hagejale oleks enne kooselu kuulunud kinnistu, millele kooselu ajal ehitati. Eeltoodu tähendab seda, et pooltel ei olnud tahet seltsinglastena tegutseda, sest vastasel juhul oleks
2-23-6291 omanikena olnud loogilise jätkuna kantud kinnistusraamatusse mõlemad. Arusaamatuks jääb kostja loogika p-s 62, 63 ja 65, kus kostja püüab oma panuseks nimetada poolt pangalaenust, mille maksmises ta osalenud ei ole. Enamgi veel, kostja on sõnaselgelt deklareerinud, et tegemist ei ole tema kohustusega (vt. Lisa 11). Samuti jätab selline lähenemine arvestamata tegelikud kulud, mis tekkisid seoses maja ehituse, kasutamise ja laenulepinguga sh intressid, mis on kõik hageja poolt tasutud. Kostja on eiranud summasid, mis on hageja poolt hageja sugulastelt kaasatud maja ehituseks ja kodulaenu tasumiseks (Lisa 3 13.12.22 hageja sugulaste kiri). Sisuliselt kulus kogu hageja raha pere ülalpidamisele. Kostjale laekus lastetoetus mõlema lapse eest ja kostja palk oli kostja enese kasutada.
8.Kostja viited seltsingu olemasolule on tõendamata. Kostja ei ole esile toonud, et pooltel oleks olnud tahe sõlmida seltsingleping (seltsinglepingut sõlmitud ei ole). Tõendamata on, et pooltel oli üldse ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Kostja on esile toonud, kuidas tema on mitterahalisi panuseid teinud (VÕS § 603 lg 3 kohaselt hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises), kuid ei ole esile toonud, kas ning millises ulatuses on panustanud hageja. Näiteks on kostja lisanud oma vastusesse fotod, kus ta viib kinnistul läbi maamõõdu toiminguid, kuid on jätnud märkimata, et nimetatud toimingute eest tasus maamõõdufirmale hageja (Lisa 6 kirjavahetus), kasutades selleks oma äriühingu vahendeid. Kostja jaoks oli see võimalus ära teha üks osa oma õppepraktikast. Kostja poolsete maamõõdu toimingute tegemine või tegemata jätmine oma praktika jaoks ei mõjutanud vajadust maamõõdu tööde tellimiseks ja tasumiseks hageja poolt. Lisaks rõhub kostja kinnistu haljastamisesse tehtud panustesse. Vastavaid töid korraldas ja nende eest tasus aga hageja ning suure hulga taimi ja põõsaid kinnistu haljastuseks andsid hageja sugulased tasuta. Igasugused muru niitmised, üksikute viljapuude istutamised, lume lükkamised ja seinte värvimised kuuluvad aga kinnistu valdamisega kaasnevate jooksvate tegevuste juurde, mis ei muuda valdajat veel seltsinglaseks. Ehitustööde sh projekteerimise korraldamisega tegeles eelkõige hageja (Lisa 8 arhitekti ekiri, hagejale, ehitajale ja järelevalvele) ja arhitekti kiri hagejale (Lisa 9 arhitekti kiri hagejale). Märkimist vajab, et kostja vastuse p 40 kohaselt paigaldas kostja parketti ja värvis koos isaga seinu ja paigaldas aknalaudu. Eeltoodu ei ole täies ulatuses tõde, parketi paigaldas ka hageja ja liistud paigaldas hageja isa. Hagejal ei ole antud ajaperioodist tehtud fotosid, kuid hageja saab esitada dokumentaalse tõendina ehitaja poolt 13.03.2012 koostatud vaegtööde tabeli, millest nähtub, et aknalaudu paigaldas ja maalritöid teostas OÜ Furiosa (Lisa 10 13.03.2012 vaegtööd).
9.Kostja poolt on võrreldavate panuste tegemine tõendamata. Kostja on vaid möönnud, et hageja on tasunud kõik kommunaalkulud, laenumaksed ja ehitamisega seotud kulud, mis on ka tõene. Kostja ei ole teinud olulisi ja võrreldavaid majanduslikke panuseid. Lisaks on hageja kaasanud ehituseks ja laenu teenindamiseks raha mitte kostjalt, vaid oma sugulastelt (Lisa 3 13.12.22 sugulaste kiri). Asjaolu, et kostja on e-kirju kinnisvarakuulutustega vms saatnud ei tähenda veel seltsingu
2-23-6291 olemasolu. Hageja märgib, et kostja on püüdnud kohut eksitada esitades J. H. saadetud kirja, mille tegelikult saatis hageja, kasutades kostja e-postiaadressi (kostja vastus lisa 6 09.01.2010 kostja e-kiri maaklerile). See nähtub ka vastavast kirjast, millel on näha, et saatjaks on „A.Y“, nagu on hagejale tavapärane enda poolt saadetud kirjadesse märkida. Kirja saatmise ajal ja ka hiljem so kuni aastani 2018 oli kostja perekonnanimi A..
10.Isegi, kui poolte vahel oleks seltsing olnud (millega hageja ei nõustu), on maja valminud aastal 2012, millega oleks väidetav seltsingu eesmärk (hoone valmimine) saanud täidetud. Arvestades eeltoodut oleks seltsingu olemasolul tulnud ka seltsingvara 2012 aastal jagada ning nimetatud nõue oleks tänaseks igal juhul aegunud. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hoone rajamise ajal eksisteeris seltsing, taotleb hageja aegumise kohaldamist, kuna leiab, et antud olukorras oleks kohane kohaldada nõude aegumist vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ning taotleb seda kooskõlas TsÜS § 143.
11.Selgusetuks jääb ka, millal kostja hinnangul väidetav seltsing alguse sai, kas juba aastal 2007, kui kostja hageja juurde kolis või millalgi hiljem, nt 05.02.2014, kui kostja on hagejale raha kandnud (vt hagi vastuse p 47).
12.Ka laenuleping nr XXX ei muuda poolte suhet seltsinguks. Kostja olles laenu kaastaotleja, on sisuliselt laenu käendaja VÕS § 142 lg 1 mõttes. Eeltoodu nähtub ka kostja enese avaldatust, et ta ei näe pangas laenu puudutavat infot. Kostja on korduvalt deklareerinud, et ta ei osale laenu maksmises (Lisa 11 kostja 15.01.23 kiri ja hagi vastuse lisa nr 64 p 13).
13.Kostja väitel on ta koos oma isaga panustanud siseviimistlusse ja haljastusse, kuid on unustanud fakti, et töid tegi ka hageja ja tema isa. Hageja ja kostja vanemad abistasidki siseviimistluse valmimisel tasuta tööde tegemisega, mis ei muuda aga poolte või nende vanemate suhet seltsinguks.
14.Kostja on vastuse p 47 märkinud, et on kandnud hagejale laenu teenindamiseks perioodil 05.02.2014-07.10.2020 kokku summa 27 190 eurot. Kostja vastuse lisa 54 nähtub, kostja poolt laenu teenindamiseks tehtud üks kanne 05.02.2014 kuupäeval summas 500 eurot. Vaadates maksete ebaregulaarsust nii summade kui ka kuupäevade osas, siis tegemist ei ole kindlasti laenumaksete katmiseks tehtud tasumistega, vaid üldkulude osalise hüvitisega. Eelduslikult oleks pidanud kostja tasuma ka poole kommunaalkuludest, mida kostja ei teinud, (vt lisa 5 tabelis olevat kostja nägemust kulude jaotumisest st kõik kulud kooselu ajal olid hageja kanda). Lisaks on selgusetu, miks on kostja just sellise perioodi maksed valinud, jättes arvestamata ka hageja poolt kostjale tehtud kanded.
15.Hageja on tasunud (25.11.23 seisuga): kinnistuga seotud kulud (hoonestamata kinnistu soetusmaksumus 46 016,39 eurot) + pangalaen + notaritasud + riigilõivud dtl 69, dtl 72 p 8, lisaks ehitusloa, kasutusloa jms lõivud + projekteerimise + omanikujärelevalve + maamõõtmise + kinnistu haldamisega seotud kulud), kohustused panga ees 76248,66 eurot. Lisaks jääb laenujääk summas 79090 eurot hageja kanda. Hageja on tasunud oma kontolt majapidamiskulusid ja muid kulusid kogusummas 113 714,62 eurot, millest kostja on alates 2010 kantud 27 190 euroga hüvitanud vaid väikese osa. Kostja kanded läksid ainult majapidamiskulude osaliseks hüvitamiseks.
16.Kostjal oli läbivalt isiklik rahakott, millest ta hageja palvel (vt dtl 114) aeg-ajalt maksis
17.Kostja panus majapidamiskuludesse olnud vähene, moodustades enne abielu kõigest 20% (Graafik 1) majapidamiskuludest ja abielu ajal 32%. Kostja on oma tabelis ( dtl 115-116) märkinud, et aastast 2014 kuni 2018 aastani on ta hagejale teinud kandeid 13 090 eurot. Hagi vastuse punktis 47 väidab kostja, nagu tema kanded oleksid läinud laenu teenindamiseks. See väide ei ole tõene. Hageja on teenindanud laenu alates 2011 aastast. Kostja kanded on juhuslikud ja ebaregulaarsed, näiteks 2017 aastal pole tehtud ühtegi kannet. Kostja kanded on läinud majapidamiskulude sh. kommunaalkulude osaliseks katteks. Hageja ei ole kostjalt küsinud raha laenu teenindamiseks.
18.Kostja on hagi vastuse p 46 märkinud, et „Pooltel oli omavahel kokkulepe, et hageja tasub laenu- ja kommunaalide maksed ning kostja ostis perele toidu, majapidamisvahendid ning ka maja remondiks vajalikud vahendid.“ Sellist kokkulepet ei ole olnud, hageja on toidupoodides tasunud kaardimaksetena kogusummas 26 876,26 eurot, mis on peaaegu võrdne kooselu ajal kostja poolt hagejale kantud summaga. Lisaks on hagejal üleüldse kombeks üldjuhul sularaha kasutada. Hageja poolt tasutud summad on tunduvalt suuremad.
19.Hageja korraldas ehitustegevust ainuisikuliselt.
20.Hageja rõhutab, et hageja ei saa tagasiulatuvalt üllatavalt seltsingusse sattuda. Poolte vahel ei ole seltsingulepingut sõlmitud. Pooled ei ole tegutsenud ega ka käitunud seltsinglastena. Seltsing eeldab, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused.
21.Seinte värvimine, e-kirjade saatmine, laenu võtmine, söögi tegemine või muru niitmine ei ole seltsinglase panusena automaatselt käsiteldavad; töö saab kõne alla tulla, kui seda on võimalik rahaliselt hinnata.
22.Kui arvestada poolte kulutusi panustena, siis: Kuluartikkel Hageja poolt kantud kulu Kinnistu 46 016,39 eurot Ehituseks sugulaste kanded 18 097,51 eurot Tasutud laenumaksed 75 748,66 eurot Laenujääk, mis jääb poolele 79 090 eurot Majapidamiskulu 86 524,62 eurot Kokku 305 477,18 eurot
Kostja poolt kantud kulu
26 690 eurot 27 190 eurot
23.Kostja arvamus selle kohta, et tema panuseks saab automaatselt lugeda 50% pangalaenust kaaslaenusaajaks olemise fakti tõttu, on väär. Pangalaenu panusena arvestamisel võetakse aluseks nii kehtiva seaduse kui kohtupraktika kohaselt tasutud laenumaksed.
24.Lisaks selgele ja üheselt mõistetavale kokkuleppele seltsingu kohta on vajalik järgida ka lepingule ettenähtud vorminõuet. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 17. juuni 2020. a otsuses tsiviilasjas 2-17-6089: „Seltsingulepingu sõlmimiseks pidi toonastel abikaasadel olema ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks
2-23-6291 ning kinnisasja omandamise korral pidanuks selline tahe olema vormistatud notariaalselt tõestatud lepingus. Puudub vaidlus, et antud juhul puudub notariaalses vormis tõestatud seltsinguleping. Seltsingulepingut ei ole sõlmitud ka mingis muus vormis. Ühise kodu rajamine ja selle tõttu panuste tegemine (rahaliselt või tööga) on majanduslikult kasulik, kuid ei tähenda seltsingulepingu sõlmimist.
25.Hageja hinnangul saaks kostjal olla õigustatud ootus hüvitiseks poolele abielu kestel tekkinud ühisvara arvelt tasutud hageja laenu summast ehk 14 552,61 eurole ning seda ka eelkõige ühisvara jagamise nõude rahuldamisena, mitte seltsingu alusel panuse väljamaksena.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
26.Kostja palub hagi jätta rahuldamata. 21.10.2010.a. omandas hageja ainult krundi, millel puudusid hooned ja poolte pere ühiseks koduks oleva eramu ehitasid pooled ühiselt ning võtsid eramu ehitamiseks ühiselt 16.05.2011.a. XXX laenulepingu nr XXX alusel 110 000 eurot (p 1) eluasemelaenu kinnistule elamu ehitamiseks (p 2) ning 15.12.2011.a. lisalaenu summas 25 000 eurot (p 1), et elamu ehitus lõpetada (p 2).
27.Kostja ei ole keeldunud kinnistu valduse vabastamisest, vaid kostja on selgitanud hagejale, et kostjal on alus elamu vabastamisest keeldumiseks VÕS § 110 lg 1 alusel. Samuti on kostja selgitanud hagejale, et on valmis kinnistu valduse hagejale üle andma, kui hageja tasub kostja panuse eest kostjale õiglase hüvitise ja vabastab kostja laenulepingust. Kuna kinnistu on poolte ja perekonna ühiseks kasutamiseks hageja vabatahtlikult kostja valdusesse andnud ning poolte ühise tegutsemisena on ühiselt kinnisasjale ehitatud eramu, siis valdab kostja kinnistut õiguslikul alusel ja ei ole sunnitud kinnistu valdust hagejale üle andma ilma hageja poolt kostja panuse hüvitamiseta ja laenulepingust vabastamiseta.
28.2007. aastal kolisid hageja ja kostja kokku, elati hageja 2-toalises korteris XXX. XXX aastal sündis poolte ühine tütar ning kostja jäi lapsehoolduspuhkusele. Kui kostja oli teise lapse ootel – poolte ühine poeg sündis XXX. aasta suvel - sai ühiselt otsustatud, et nelja liikmelise pere jaoks jääb hageja korter väikeseks. Pooled otsustasid ühiselt hagejale kuuluva korteri maha müüa ja soetada ühiselt suurem elamine.
29.Kui hageja korter 2010. a kevadel müüdud sai, kolisid pooled hageja palvel elama hageja õe juurde ridaelamusse, et säästa raha. Edasi koliti 2011. aastal elama kostja vanemate juurde.
30.XXX krundi (ilma hoone ja haljastuseta) soetasid pooled hageja korteri müügist saadud rahaga, kuid selle krundi soetasid pooled tegelikult ühiselt ja ühise eesmärgiga ehitada sellele krundile perele elukoht ning panustasid mõlemad ühiselt elamu ehitamisse. Krundi müügihind finantseeriti hageja korteri müügist saadud raha eest ning selle üle pooled ei vaidle.
31.21.10.2010. a asjaõiguslepinguga omandas hageja kinnistu hinnaga 720 000 Eesti krooni ehk 46 016,39 eurot ja hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2010. a.
32.Kinnistule elamu ehituse planeerimisega tegeles peamiselt kostja. Lõpuks otsustasid pooled siiski ehitada maja ise. Enamuses osas tegeles elamu ehitamise ning selle käigus
2-23-6291 tehtud otsustustega kostja ning andis arhitekt M. L. enamuse infost - mis mõõtudega maja, mis värvidega, tubade planeering, pistikute asukohad jne.
33.Pooled võtsid elamu ehitamiseks ühiselt 16.05.2011. a XXX eluasemelaenu laenulepingu nr XXX alusel kokku 135 000 eurot (110 000 + 25 000), et kinnistule elamu ehitada.
34.Kui kinnistule elamu ehitus algas õppis kostja geodeedi kutset ja praktika käigus märkis maja asukoha krundile maha kostja. Kui maja ehitus jõudis siseviimistluse staadiumisse, siis osad sisetöödest tegi samuti kostja koos oma isaga. Näiteks on kogu maja parkett, kõik siseuksed koos lengidega ning aknalauad kostja poolt koos kostja isaga paigaldatud. Samuti on kõik maja siseseinad kostja värvitud ja tapeeditud. Ka kõik sanitaarremondid ja uuendused, mis 10 aasta jooksul on vaja olnud teha, on kostja tehtud (v.a. viimane värskendus teise korruse vannitoas). Krunt, mille hageja ostis oli ilma haljastuseta. Kogu haljastuse planeeringu, teostuse ja hoolduse on teinud samuti kostja alates muru külvamisest ja regulaarsest niitmisest, viljaja ilupuude ning põõsaste istutamisest ning hooldusest, ilupeenarde rajamisest ja hooldusest. Kõikide jooksvate küsimustega ehituse käigus, mis ei puudutanud lepinguid, tegeles samuti kostja.
35.2012. a kevadel koliti majja sisse ning 2013. a läks kostja peale poolte ühiste lastega lapsehoolduspuhkusel viibimist tagasi tööle.
36.Kostja kinnisasja kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmine jäi hageja südametunnistusele ja korraldada ning selles osas oli pooltel omavahel ka vestlus. Hageja kostjat kaasomanikuna kinnistusraamatusse siiski ei kandnud.
37.Pooltel oli omavahel kokkulepe, et hageja tasub laenu- ja kommunaalide maksed ning kostja ostis perele toidu, majapidamisvahendid ning ka maja remondiks vajalikud vahendid. Kui hagejal rahalisi vahendeid piisavalt ei olnud, siis küsis hageja kostjalt raha ka laenu teenindamiseks. Kostja kandis hagejale laenu teenindamiseks raha ülekannetena kokku perioodil 05.02.2014.a. kuni 07.10.2020.a.kokku summas 27 190 eurot.
38.Hageja ja kostja abiellusid XXX. a. Abielu lahutati Harju Maakohtu 15.03.2023.a. otsusega tsiviilasjas nr XXX ning otsus jõustus XXX. a. Pooltel varasuhe abielu ajal oli varaühisus.
39.Kuigi kostja on laenulepingu pool, ei ole XXX süsteemist võimalik kostjal teha laenu tasumise kohta väljavõtteid. XXX süsteemist saab kostja näha seoses laenulepinguga vaid: laenu jääki, mis on 18.05.2023. a seisuga 81 346 eurot; järgmise põhiosa- ja intressimakse suurust, milleks on 09.06.2023. a 704,45 eurot; tulevikus tasumisele kuuluvate maksete graafikut perioodil 09.06.2023.a. kuni 09.05.2041.a.
40.XXX kinnistul asuv hoone on poolte poolt ühiselt ehitatud, tegemist on ca 10 aastat olnud pere ühise eluasemega, mis on kahetsusväärselt hageja ainuomandis, kuid mis on ehitatud ühiselt ning mille osas on pooltel ka ühine laenukohustus. Kostja leiab, et pooled on XXX kinnistule maja ehitamisega tegutsenud seltsingulepingu
2-23-6291 alusel. Kostja ütles 22.05.2023 vastuse hagejale kättetoimetamisega poolte vahelise seltsingulepingu üles ja soovis enda panuse hüvitamist, kuivõrd on ilmne, et pooled ei soovi ega taha enam seltsingulepingut jätkata.
41.Kostja leiab, et poolte panus XXX kinnisasja osas on järgmine: a. hageja panus kinnistu müügihind 46’016,39 eurot; b. poolte ühine panus elamule hoone ehitamine, milleks võeti laenu 135 000 eurot. Vägeva tee kinnistu ja sellele hoone ehitamisse panustasid pooled kokku 181 016,39 eurot, hageja vastavalt üksinda 25% ja pooled ühiselt 75% ning kostjale tagastamisele kuuluv panus on seega 37,5% kinnisasja turuväärtusest. Selliselt tuleb seltsingu lõppemisel kinnistu turuväärtusest, millest on maha arvestatud hageja panus ilma hoone ja haljastuseta kinnistu turuväärtuse näol, hüvitada kostjale pool turuväärtusest ning vabastada hageja poolt kostja XXX AS laenulepingust nr XXX tulenevast kohustusest.
42.Kui hageja ei ole võimeline kostjale hüvitist tasuma ja/või kostjat XXX laenulepingust nr XXX vabastama, tuleb XXX kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, tasuda müügihinnast enampakkumise kulud, tagastada müügihinnast XXX laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused ja ülejäänud summa jagada hageja ja kostja vahel proportsionaalselt selliselt, et hageja saab 62,5% ja kostja 37,5%. Kinnistuga seonduvate rahaliste kulutuste puhul tuleb lähtuda poolte kulutustes osalemise osakaalust (RKTKo 3-2-1-129-16 p 23), mis oli vastavalt hagejal 62,5% ja kostjal 37,5%.
43.Kostja palub: mõista hagejalt kostjale välja kostja panus 50% XXX kinnistu turuväärtusest, millest on maha arvestatud XXX kinnistu turuväärtus hageja poolt 21.10.2010. a omandamise aja seisuga; kohustada hageja C.Y vabastama kostja A.Y XXX AS laenulepingust nr XXX tulenevatest kohustustest; kohustada hagejat maksma väljamõistetud hüvitise välja kostjale ning vabastama kostja XXX laenulepingust nr XXX tulenevatest kohustustest 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning tasuma maksmisega viivitamise korral viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras; määrata, et kostja ei ole kohustatud XXX kinnisasja valdust vabastama enne hageja poolt hüvitise tasumist kostjale ja kostja XXX laenulepingust nr XXX vabastamist; juhul, kui hageja ei ole võimeline või ei soovi kostjale hüvitist tasuda ja/või kostjat XXX laenulepingust nr XXX vabastama, müüa XXX kinnisasi avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, tasuda müügihinnast enampakkumise kulud, tagastada müügihinnast XXX laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused ja ülejäänud summa jagada hageja ja kostja vahel proportsionaalselt selliselt, et hageja saab 62,5% ja kostja 37,5%.
44.RE Kinnisvara AS hinnangul on hoonestatud kinnistu turuväärtus seisuga 22.09.2023. a 438 000 eurot ja hoonestamata kinnistu turuväärtus 220 000 eurot. Hoonestatud kinnistu turuväärtus seisuga XXX. a oli 313 000 eurot ning hoonestamata kinnistu turuväärtus seisuga XXX. a oli 120 000 eurot.
45.Selleks, et tõendada, et eluasemelaen oli võetud poolte poolt ühiselt ja tuginedes sellele, et pooled moodustasid eluasemelaenu taotledes majanduslikult ühise leibkonna ja pere eelarve, esitab kostja poolte poolt täidetud kodulaenu taotluse eluasemelaenu saamiseks, mille kohaselt: hageja kinnitab, et pooled on vabaabielus; taotlesid pooled ühiselt eluasemelaenu 110 000 eurot;
2-23-6291
laenu otstarve oli maja ehitus; pandi ese oli XXX kinnistu turuväärtusega 46 000 eurot; olemasolevate varadena märgiti mõlema poole varad, sh sõiduautod ja raha pangas, mida mõlemal poolel oli ühe palju, vastavalt 9 500 eurot; muu vara juures on kirjeldus: „Varad ja kohustused on taotleja ja kaaslaenutaotleja kohta kokku liidetud nö pereeelarvena“; tulude-kulude arvestuses on välja toodud hageja töötasu 1’000 eurot ja kostja töötasu 1’070 eurot ning perekonna kulud kokku.
Esitatud taotlus kinnitab, et pooltel oli ühine pereeelarve ehk ühised tulud ja kulud, mille alusel taotleti ühiselt eluasemelaenu ning selliselt ei ole asjaolu, et laenulepingu p.6.2. kohaselt on pooled leppinud laenuandjaga kokku, et laenukohustust teenindatakse hageja laenulepingus märgitud arvelduskontolt (vt kostja vastuse lisa 1) tõendiks, et laenu on teenindanud justkui üksnes hageja, nagu hageja väidab, vaid asjaolud ja tõendid kogumis kinnitavad ja tõendavad, et poolte soov oli ühise pereeelarve puhul hageja arvelduskontolt laenu igakuine tasumine ning selliselt on laenu teenindamine toimunud poolte poolt ühisest pereeelarvest ja võrdsetes osades ning selliselt eluasemelaenu puhul on poolte panused võrdsed. Hageja ei ole taotlenud laenu üksinda ning hagejale ei oleks üksinda laenu taotlemisel eluasemelaenu antud või sellistel tingimustel ja laenusummas antud. Selliselt on kostja hinnangul ainuüksi asjaolu, et kostja oli laenu kaastaotleja, kostja panus võrdselt hagejaga, sest ilma kostja panuseta, ei oleks hagejale eluasemelaenu üldse maja ehitamiseks antudki või täiendavat laenu antudki.
46.Kostja leiab, et pooltel oli seltsing XXX kinnistule elamu ehitamisel, selle sisustamisel, remontimisel ja kinnisasja kasutamisel. Kostja panused on mh olnud järgmised: a. kinnistu valimine - sellega kaasnes lisaks kinnisvara portaalides pakutavatele ka kostja poolt kohapeal käimine 3 kinnistul, 2 korteris ja u 15 majas (sinna hulka kuuluvad niiindividuaalelamud, paarismajad kui ka ridaelamud). b. ehitusviisi valimine – kostja tutvus põhjalikult pakutavate valmismajadega erinevatelt tootjatelt. Tutvus milliseid lahendusi pakutakse, st mida erinevad pakutavad paketid sisaldavad ja mida tuleb lisaks osta/ehitada. Kostja käis kohtumas ühe tootjaga, külastas nende tootmishoonet ning kohal sai käidud ka ühes nende toodetud majas. Kostja tutvus betoonelement majade tootjaga nende kontoris ja uuris põhjalikult elementmajade eeliseid ning milliseid lisasid tuleb juurde tellida/ehitada. c. enne ehitama hakkamist ja arhitekti poole pöördumist visandas kostja maja plaani, mõeldes läbi milliseid ruume on vaja ja kui suured need peaks olema ning selle visandi alusel arhitekt joonistas kokku projekti. Kostja poolt sai eraldi läbi kaalutud, kas ehitada viilkatusega või täiskorrustega lameda katusega maja. Samuti see, kuidas peaksid ruumid asetsema, et majas ei tekiks “külmasid nurkasid”. Kostja panust elamu visandi koostamisel on hinnatud eraldi ka hindamisaktis (vt 30.10.2023.a. Lisa 1) on välja toodud, et majal on hästi läbi mõeldud planeering ning seega sobilik enamustele ostjatele. d. kostja käis kogu ehituse ajal tihti kinnistul kohapeal jälgimas, kuidas ehitus edeneb, tegemas fotosid ehituse dokumenteerimiseks ning puuduste välja toomiseks ning lahendas jooksvalt üles kerkinud probleeme ja erinevaid küsimusi. e. maja planeerides töötas kostja läbi info erinevate küttesüsteemide plusside ja miinuste kohta - radiaatorid, põrandaküte, õhksoojuspump, päikesepaneelid. f. kaminat planeerides konsulteeris kostja korstnapühkijaga, tagamaks, et edaspidine hooldus oleks võimalik teostada võimalikult lihtsalt. Korstnapühkija käis ka ehituse käigus kaminaga tutvumas koos kostjaga. Kostja valitud küttelahendust pidas hindaja
2-23-6291 heas mõttes pigem erandlikuks ja “tuleviku” lahenduseks tolle aja kohta (soojustagastusega ventilatsioon). g. uste ja akende valimiseks käis kostja kohal mitmete tootjate salongides ning külastas ehitusmessi. Akende puhul kaalus kostja läbi kõigi 16 akna puhul, kas need peaksid olema täis mahus avatavad, avatavad vaid tuulutuseks või võivad olla mitteavatavad. Lisaks akende asukohale on põhjalikult läbi kaalutud kostja poolt ka akende suurus. Nagu hindaja ka kohapeal märkis on valitud kõige kvaliteetsemad aknad, mis toona turul olid saada. h. põrandakatete valiku puhul külastas kostja paljusid kaupluseid ja tegi põhjaliku eeltöö erinevate parkettide kohta. Sama põhjalikult tutvus kostja ka looduskivide ja keraamiliste plaatidega. Lisaks erinevate võimalustega tutvumisele valis kostja välja kõik paigaldatud põrandakatted. i. kogu parkett majas on kostja ja kostja isa enda paigaldatud. j. kostja koos enda isaga paigaldas kostja kõik aknalauad, mis olid samuti eelnevalt kostja poolt välja valitud. k. värvid, mis on kasutatud nii maja välis- kui siseviimistluses on kostja valitud. Väliskrohvi värvi valimiseks tutvus kostja erinevate värvidega. l. siseseinte värvide ja tapeedi välja valimine. m. kostja on eramut renoveerinud n. kui majal saabus garantiiremondi aeg siis seda ei teostanud ehitaja. Kõik vajumisest tekkinud praod pahteldas ja värvis kostja. o. vannitoa seinad on kostja värvitud. p. vannituppa visandas kostja ja tellis erilahendusega valamukapi ja aknalaua. Kui vannituba vajas värskendamist, siis uue vanni valis välja kostja, külastades eelnevalt paljusid poode ja salonge, kes müüvad vanne. Seina alusvärvi, puutetundlikud lülitid, laelambid ja valgustiga peegli valis ja ostis kostja. q. trepi lahenduse välja mõtlemine ja meistri leidmine oli kostja ülesanne. Trepp on vajanud ka korra parandamist, kui hagejal kivivann trepist alla kukkus. r. aiapiire - materjali, välimuse ja värvi valik oli kostja ülesanne. s. köögi valimiseks tutvus kostja internetis erinevate pakkujatega. Kohal käis kostja kolme tootja juures võimalustega tutvumas. Köögikappide, sahtlite ja muu asukohad planeeris kostja. t. kogu sanitaartehnikaga, valamute, tualettpotide, stepslite, lülitite, valgustite valikuga tutvumine ja valimine oli kostja ülesanne. u. terrassi on kostja süvapuhastanud ja õlitanud 2 korral. v. tuule takistuseks ehitas kostja puidust nurga terrassile. w. peale maja valmimist sai ühiselt laiali veetud mulla kiht. Peale seda on hageja muru niitnud ühe korra ja lund lükanud umbes 20 korda. Kogu aia planeerimine ja teostus on kostja tehtud. Istutatud on vilja ja ilupuid, põõsaid, rajatud on peenrad. Suures mahus on kasutatud haljastuses multši, mille tõid ja mille eest tasusid kostja vanemad. Muruhooldus lisaks niitmisele - külvamine, väetamine, õhutamine, samuti viljapuude hoolduslõikus ja muu korrashoid, on olnud kostja tehtud. Pinnase täiteks sai juurde tellitud koorem mulda kostja poolt, mille kostja ise kinnistule laiali vedas.
47.Kostja teinud hagejale perioodil 18.02.2008 kuni 20.09.2010 kokku makseid 139 000 Eesti krooni. Samuti on perioodil 03.05.2021 kuni 25.12.2022 kostja tasunud hagejale 4 880,26 eurot.
48.Kuna laenuleping on sõlmitud poolte poolt ühiselt ja eramu ehitamise kulud on kantud laenu arvel, on ka selles osas eelduslikult poolte panused võrdsed, sest poolte ühise
2-23-6291 kokkuleppe kohaselt pidi hageja laenumakseid tagastama hageja arvelduskontolt mõlema poole poolt ja selliselt, et hagejal puudub kostja vastu tagasinõudeõigus. Juhul, kui kohus eeltoodud käsitlusega ei nõustu ning leiab, et kostja isiklik töine panus on vaja rahaliselt kindlaks määrata, palub kostja kohtul juhinduda TsMS § 233 lg-test 1 ja 2, et otsustada kostja isikliku töise panuse rahaline suurus kohtu siseveendumise kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all, et seltsinguvara omandamiseks – hageja kinnistule pere eluaseme ehitamiseks - võeti poolte poolt ja ühiselt laenukohustus ja tehti poolte poolt muid eelduslikult võrdseid panuseid ning tekitati selliselt hageja lahusvaraks olevale kinnistule oluline ja märkimisväärne vara juurdekasv (kasu), kuna eksperthinnangu (vt dtl 244jj) kohaselt on XXX hoonestatud kinnistu turuväärtus 22.09.2023.a. seisuga 438 000 eurot (dtl 246 ja 247) ning hoonestamata kinnistu turuväärtus sama kuupäeva seisuga 220 000 eurot (dtl 247). Selliselt on poolte vahel jagamisele kuuluv seltsinguvara hoonestatud ja hoonestamata kinnistu turuväärtuste vahe ehk vastavalt 218 000 eurot (438 000-220 000), mis kuulub võrdselt poolte vahel jagamisele ning kostjal on hageja vastu selliselt rahaline hüvitamise nõue summas 109 000 eurot (218 000/2).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
49.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
50.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: a. 2007. a kolisid pooled kokku ning alustasid kooselu hagejale kuulunud korteris; b. XXX. a sündis poolte ühine tütar ning XXX. aasta suvel poeg; c. 2010. a kevadel müüs hageja endale kuulunud korteri; d. 21.10.2010. a asjaõiguslepinguga omandas hageja XXX kinnistu (ilma hoone ja haljastuseta) hinnaga 720 000 Eesti krooni ehk 46 016,39 eurot ja hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2010; e. kinnistu soetati hagejale kuulunud korteri müügist saadud rahaga; f. 16.05.2011. a sõlmiti laenulepingu nr XXX laenusummaga 110 000 eurot kinnistule eramu ehitamiseks ning 15.12.2011. a võeti samal eesmärgil täiendavalt laenu 25 000 eurot; g. pooled olid abielus XXX - XXX; h. alates 16.11.2022 on kinnistu kostja valduses; i. hageja on palunud kinnistu valduse üle anda, kuid kostja ei ole seda teinud.
51.Hageja palub: mõista kinnisasi aadressiga XXX (registriosa XXX) A.Y (XXX) ebaseaduslikust valdusest C.Y (XXX) valdusse; kohustada A.Y `e (XXX) vabastama ja C.Y `le (XXX) üle andma XXX asuva kinnisasja (registriosa XXX) valduse. A.Y poolt valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja A.Y (XXX) XXX asuvalt kinnisasja (registriosa XXX) välja, võtta A.Y `lt (XXX) valdus ära sundkorras
2-23-6291 täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri poolt; jätta menetluskulud kostja kanda.
52.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal on VÕS § 110 alusel õigus keelduda valduse üleandmisest, kuna poolte vahelisele kooselule tuleb kohaldada seltsingusätteid, millest tulenevalt on kostjal hageja vastu hüvitisnõue. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus valduse vabastamisest keelduda, kuivõrd seltsingusätetel põhinev hüvitisnõue on alusetu ja tõendamata.
53.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-14 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et (i) hageja on korteriomandi omanik, (ii) kostja on korteriomandi valdaja ning (iii) kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole korteriomandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte.“
54.Kinnistu omanikuks on hageja – see tuleneb kinnistusraamatust. Kostja väited poolte kokkuleppest, millega pidi kostja kaasomanikuna kinnistusraamatusse kantama, on asjakohatud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks olemas asjakohane vorminõuetele vastav leping, mille alusel on kostja saanud kinnistu kaas- või ühisomanikuks. Kostja on küll seltsingu olemasolule tuginenud, kuid seltsingu olemasolu ei muuda kinnisasja senist omandikuuluvust - seltsingulepingu puhul kuuluvad üksnes seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (VÕS § 589 lg 1) ning seda majanduslikus mõttes.
55.Kostja valdab nimetatud kinnistut. Kinnisturaamatust ei nähtu kostjal kinnistu kasutamise õigust. Hageja on nõudnud kinnisasja valduse vabastamist ja hagejale üleandmist. Kostja keeldub kinnistu valduse vabastamisest. Kostja ei ole tänaseni kinnistut vabastanud. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlust ei ole.
56.Seega peab kohus tuvastama, kas kostjal on õiguslik alus kinnistu valdamiseks. Kostja ei väida, et tema valduse aluseks oleks seltsinguleping, vaid kostja tugineb kohustuse keeldumise vastuväitele. Haginõudele VÕS § 110 ja § 111 alusel kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite esitamise õigusliku tagajärje kohta on kolleegium selgitanud, et see õigus annab asja valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 33), kuid VÕS § 110 lg 1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude
2-23-6291 rahuldamist välistavat valdusõigust (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-13, p 26). /.../ VÕS § 110 lg 1 annab asja valdajale omaniku suhtes VÕS § 110 lg 5 lähtudes täitmist edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on vastunõude tunnustamisel valdaja kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude täitmise vastu.
57.VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingulepingu tunnuseks on seega eelkõige: - ühine majanduslik eesmärk, - panuste tegemine (VÕS § 581), - seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele (VÕS §-d 586, 591, 592) ning - seltsingu juhtimise korraldatus (VÕS §-d 582 – 587). Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema avaldanud tahet olla nimetatud tunnustele vastavas võlasuhtes (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 14). Seltsinguleping loetakse sõlmituks tahteavalduste vahetamise teel. Eelkõige peavad antavad tahteavaldused väljendama tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ning aidata sellele kaasa omapoolse panuse tegemisega. Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 ja 3 järgi olla nii otsene, so sõnaselge, kui ka kaudne, so väljenduda teos, millest võib vastavat tahet järeldada. Mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 1315). Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu Riigikohtu arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise
2-23-6291 majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Kolleegiumi arvates ei õigusta seltsingu sätete kohaldamist ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui: a. mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); b. pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22). Seega nähtub, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eeldusena ei pea olema seltsinguleping sõlmitud otseste tahteavaldustega, vaid piisab, kui lepingu sõlmimisele viitab poolte vastav faktiline käitumine. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme ehitamiseks. Samuti on Riigikohus märkinud, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse. Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab kooselu lõpetamisel ka jagada (RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 17). Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei välista see, kui ese kuulub asjaõiguslikult seltsinglaste kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Seltsingulepingu sisu võib olla ka eseme kasutamine seltsingu tarbeks ehk üksnes n-ö majanduslikus mõttes ühisvarana (vt RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 17; RKTKo nr 3-2-1-128-11, p 20; VÕS § 581 lg 1). Kolleegium on selgitanud, et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele (RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 15).
58.Eeltoodust tuleneb, et seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks ei pea olema tuvastatud seltsingulepingu sõlmimine, vaid seltsingu likvideerimise sätteid saab analoogia korras kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele. Siinjuures ei oma tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks, vaid tähtsust omab, mis oli poolte vahelise väidetava seltsingu eesmärgiks. Kostja, erinevalt ülaltoodud käsitlusest, leiab, et pooltel oli justnimelt seltsing XXX kinnistule elamu ehitamisel, selle sisustamisel, remontimisel ja kinnisasja kasutamisel. Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama pool, kes
2-23-6291 sellele tugineb. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut – selle üle pooled ka ei vaidle. Kostja ei ole esile toonud, millal, milliste tahteavaldustega väidetav suuline seltsinguleping sõlmiti ning milliseid olid kokkulepitud tingimused. Kohus leiab seega, et tõendamata on asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud suuline seltsinguleping, st poolte vahel puudub mistahes vormis seltsinguleping.
59.Järgnevalt analüüsib kohus, kas pooltevahelistele suhetele saab kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid analoogia korras. Hoolimata sellest, et kostja on läbivalt viidanud, et seltsingusätted kuuluvad kohaldamisele elamuga seonduvalt, on kostja ka märkinud, et kinnistu valisid/soetasid pooled ühiselt. Pooled siiski ei vaidle, et hageja on hoonestamata kinnistu soetanud endale kuulunud korteriomandi müügist saadud vahenditest ja hageja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna. Kostja ei ole kinnistu omandamisse rahaliselt panustanud. Sellises olukorras ei ole võimalik väita, et kostja oleks kinnistu omandamiseks teinud mingisuguseid olulisi rahaliselt hinnatavaid panuseid. Kostja on küll tõendanud, et ta on kinnistu soetamise eelselt otsinud ja ka tutvunud teiste kinnistutega ning suhelnud maaklerite ja müüjatega, kuid eeltoodut ei ole võimalik seostada vaidlusaluse kinnisasjaga. Liiati ei ole tegemist majandusliku (s.o rahaliselt hinnatava) panusega, kusjuures ka kostja ise ei ole oma elamu ehitusele eelnevale tegevusele kui väidetavale majanduslikule panusele n.ö hinnasilti pannud. Täiendavalt viitab kohus, et AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Juhul kui seltsingulepingu eesmärgiks on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab seltsinguleping olema seega notariaalselt tõestatud. Analoogset seisukohta on kehtinud tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingu osas väljendanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-142-05 (p 14). TsÜS § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Põhimõtet, et kinnisasja omandamisele suunatud seltsinguleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis, on järgitud Riigikohtu senises praktikas (Riigikohtu 18.10.2017 otsus asjas nr 2-14-61664 p 15) ja kinnitatud ka õiguskirjanduses (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne III, § 580, p 3.6. lk 642). Kuivõrd puudub notariaalne tehing, millest nähtuks, et kinnistu oleks soetatud poolte kui seltsinglaste ühisomandisse, ei ole võimalik väita, et kinnistu puhul saaks olla tegemist seltsinguvaraga.
60.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kohalduvad seltsingu likvideerimise sätted kinnistule elamu ehitamisel, selle sisustamisel, remontimisel ja kinnisasja kasutamisel. Hageja on laenutaotlejana esitanud pangale laenutaotluse (dtl 651-652), kus kaastaotlejana on ära märgitud ka kostja. Taotluses on esile toodud poolte varaline seis. Pooled laenusaajatena on 16.05.2011 sõlminud laenulepingu nr XXX, millega pank andis pooltele laenu kokku 135 000 eurot kinnistule elamu ehitamise eesmärgil. Pooled ei vaidle, et laenu nimetatud eesmärgil ka kasutati. Mõlemad pooled on elamu ehitamisse oma tegevusega panustanud, st asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et ainul üks pool elamu ehitamise korraldamisega tegeles, eeltoodu ei oleks ka eluliselt usutav. Elamu ehitamise ajal elasid pooled ja nende ühised lapsed koos ning omasid ühist
2-23-6291 majapidamist. Elamut ehitati perekoduks ja pärast valmimist seda sel eesmärgil ka kasutati kuni ajani, mil hageja pere ühisest elukohast lahkus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et elamu ehitamisel ja majandamisel ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seega leiab kohus, et poolte vahel tekkis 2011. a kevadel (täpsemalt 16.05.2011, mil sõlmiti elamu ehituseks vajalik laenulepingu) seltsingulaadne suhe, mille eesmärgiks oli poolte ja nende laste ühise majapidamise korraldamine läbi vaidlusaluse elamu ehitamise ja pere elukohana kasutamise (majandamise). Kohus leiab, et eelnimetatud suhe tuleb lugeda lõppenuks abielu sõlmimisega XXX seisuga, mil hakkas poolte vahelistes varalistes suhetes kehtima ühisvara vararežiim, mis on olemuslikult teistsugune varasuhete korraldus võrreldes kõnealuse seltsinguregulatsiooniga.
61.Järgnevalt hindab kohus, kas pooled on eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes). Kohus analüüsib poolte panuseid, mis on tehtud perioodil 16.05.2011 – XXX. Riigikohtu arvates saab rahaliselt hinnatavaks panuseks lugeda ka olulisi kulutusi korteri säilitamiseks ja majandamiseks. Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 23). Esmalt analüüsib kohus hageja asjakohaseid panuseid: Panuse liik Kinnistu (hoonestamata krunt)
Pangalaen intressid
Panuse suurus 46 016,39 eurot
Põhjendus Pooled ei vaidle, et tegemist on hageja panusega, samuti ei vaielda panuse suuruse üle. Kinnistu on elamu ehitamiseks vältimatult vajalik, mistõttu on vastav panus seotud seltsingu eesmärgi saavutamisega.
ja 40 617,20 eurot
Pooled võtsid elamu ehitamiseks laenu. Tagasimakseid nimetatud ulatuses tuleb käsitleda hageja poolt tehtud makseteks. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kohus on arvesse võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 330-339). Tegemist on olulise kulutusega elamu majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 347 – 349; nõude arvestus dtl 613). Tegemist on olulise kulutusega elamu majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 445 – 463; nõude arvestus dtl 613). Tegemist on olulise kulutusega elamu majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse
Küte
3852,31 eurot
Elekter
5247 eurot
Vesi ja kanalisatsioon
4622,01 eurot
2-23-6291
Maja kindlustus
265,18 eurot
Valveteenus
3171,65 eurot
Prügivedu
112,80 eurot
KOKKU
103 904,54
võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 464 – 478; nõude arvestus dtl 613). Tegemist on olulise kulutusega elamu majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse võtnud makseid kuni abiellumiseni, sealjuures üksnes kandeid, mis on selgelt seotud elamu kindlustusega (dtl 479 – 481). Tegemist on olulise kulutusega elamu majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 487 – 489; nõude arvestus dtl 613). Tegemist on olulise kulutusega elamu majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 569 – 570; nõude arvestus dtl 613).
Kohus leiab, et seltsingu eesmärgi ja olemusega ei ole käesoleval juhul seotud panused laste haridusse ja huvitegevusse. Seltsingu eesmärgiks ei olnud laste saamine ning see ei ole võimalik ka seltsingulepingu olemust arvestades. Laste ülalpidamisega seonduvat reguleerivad vastavad perekonnaseaduse sätted, millest tulnuks pooltel lähtuda. Samuti ei ole asjakohased mobiiltelefonide arved, autokütus, toidupoed, teleteenuste maksed. Leibkonna hüvanguks tehtud eelnimetatud kulud ei ole iseenesest automaatselt seltsingu eesmärgiga seostatavad. Asjassepuutumatud on hageja viited, et laenu teenindamiseks andsid hagejale raha tema sugulased. Hageja esitatud laenumaksete ülevaatest (dtl 330-339) nähtub, et maksed on tehtud hageja kontolt ning see, kust nimetatud vahendid pärinesid, ei oma tähtsust. Hageja sugulased ei ole seltsinglased. Lisaks ei ole võimalik maksetest tuletada, et need olid tingimata seotud seltsinguga või elamu ehitamisega. Seega jätab kohus nimetatud väited ja tõendid tähelepanuta.
62.Järgnevalt analüüsib kohus kostja asjakohaseid panuseid. Kostja märgib, et pooltel oli kokkulepe, et hageja tasub laenu- ja kommunaalide maksed ning kostja ostis perele toidu, majapidamisvahendid ning ka maja remondiks vajalikud vahendid. Kostja märgib, et kandis hagejale laenu teenindamiseks perioodil 05.02.2014 - 07.10.2020 raha kokku 27 190 eurot (vt kostja vastus p.47 ja dtl 115-116). Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu ning leiab, et pooltel olid eraldiseisvad n.ö rahakotid ning kanded selgitusega „abiraha“ on olnud majapidamiskulude katteks. Kohus leiab, et kostja väited laenumaksete hüvitamise kohta ei ole millegagi tõendatud. Maksete selgitused „abiraha“ ei anna võimalust asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud just laenumaksete hüvitamisega. Samuti ei ole võimalik nimetatud makseid seostada muude seltsingu eesmärki soodustavate panustena. Seega ei võta kohus kostja poolt toodud makseid panustena arvesse. Samuti jätab kohus tähelepanuta muud maksed ja tõendid, mis ei puuduta seltsingusuhte perioodi. Kostja on esile toonud hulganisti toiminguid, mida ta on seltsingu huvides teinud. Kohus
2-23-6291 märgib, et eluliselt ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostja on eramu valmimisse ja majandamisse andnud märkimisväärse panuse (vt dtl 639, p 8). Siiski leiab kohus, et kostja panusena VÕS § 581 lg 1 mõttes ei saa arvestada kostja isiklikku tööd, mis seisnes elamu ehitustegevuse ja parendamise ja renoveerimise organiseerimises ja läbiviimises, vaid seda tuleb lugeda VÕS § 603 lg 3 mõttes mittehüvitatavaks teenuseks. VÕS § 603 lg 3 alusel ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb teenuse all eelkõige silmas pidada seltsinglase poolt seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd jms tegevust (vt RKTKo 3-2-1-36-07, 16). Kostja ei ole oma tööd rahaliselt hinnanud, mis on aga panuse arvesse võtmise eelduseks. Samuti ei ole võimalik arvesse võtta kostja lähikondsete panust, liiati ei ole viidatud isikute puhul tegemist seltsinglastega.
63.Hageja on omaks võtnud, et kostja on 08.05.2014 laenumaksete katteks hagejale tasunud 500 eurot (dtl 115). Eeltoodut kinnitab ka makse selgitus. Samalt konto väljavõttelt nähtub ka 06.06.2014 makse summas 500 eurot selgitusega „kom.rahad“. Selgitus viitab, et tegemist on kommunaalmaksete katteks makse tegemisega. Riigikohtu arvates saab rahaliselt hinnatavaks panuseks lugeda ka olulisi kulutusi korteri säilitamiseks ja majandamiseks. Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (RKTKo nr 3-2-1-129-16 p 23). Kohus leiab, et nimetatud maksed saab lugeda kostja tõendatud ja eesmärgipäraseks panuseks seltsingusse. Siiski tegemist ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt panustega, mis saaksid olla käsitatavad oluliste ja majanduslikult võrreldavate panustena. Samuti ei ole vaidlus, et kostja ei ole tõendatult muid rahaliselt hinnatavaid panuseid eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks teinud, mistõttu ka 500 euro ulatuses majanduskulude kandmine ei ole märkimisväärne panus.
64.Kostja leiab, et ühiselt võetud laen tuleb lugeda poolte võrdseks panuseks seltsingusse. Kostja on selgitanud, et tegemist oli ühise perekonna kuluga, mille tasumine hageja arvelduskontolt ei tähenda seda, et kostja ei ole laenu teenindamisse panustanud, kuna selline oli poolte kokkulepe, et laenumaksed lähevad hageja arvelduskontolt, kuid pere ühisest eelarvest. Kohus märgib, et kostja käsitlus on väär. Asjaolust, et pooled elasid koos, ei tulene, et hageja makstud laenumakseid saaks käsitleda ühise raha arvelt makstud summana. Abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid, st kummalegi poolele kuulunud rahalised vahendid on nende endi omad, mitte ühisvara. Põhjendatud ei ole pidada kostja panuseks laenu kogukulu või poolt sellest, kuna sellises summas ei ole kostja laenu ja intressi tasunud. Panusena saab käsitada üksnes makstud summasid. Panuste kindlaksmääramisel ei kohaldu käesoleval juhul VÕS § 581 lg 2, mille kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Tegemist on eeldusega. Käesolevas asjas on tuvastatud, et poolte panuste erinevus on oluline.
65.Kõigele eeltoodule tuginedes leiab kohus, et pooltevahelistele varalistele suhetele ei kohaldu käesoleval juhul analoogia korras seltsingu regulatsioon. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seltsingu hüvanguks teinud majanduslikult olulisi ja hageja panustega võrreldavaid panuseid.
2-23-6291
66.Kostja ei ole esile toonud, et poolte vahel esineks mõni muu lepinguline suhe, mille alusel ta võiks valduse üleandmisest keelduda. Hinnates tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et neil asjaoludel ei ole võimalik tuvastada poolte vahel ka mis tahes muud lepingulist suhet. Kohus leiab, et sellisel juhul puudub vajadus erinevate lepinguliste aluste täiendavaks analüüsimiseks, kuna poolte esitatud asjaoludel ei ole ükski lepinguline suhe tuvastatav.
67.Riigikohus on selgitanud, et hageja rahalist nõuet tuleb (kui seltsingut ei ole) esmalt kontrollida muul lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi (vt nt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1129-16, p-d 12.2, 19.2). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja põhjendusi, mis võimaldaks tema vastuväidet lahendada mõnel lepinguvälisel alusel (nt käsundita asjaajamine või alusetu rikastumine). VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama sätte 3. lõike kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, ei ole tal VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi. VÕS § 1018 ja § 1023 ei saa kohaldada siis, kui soodustatu (hageja) on andnud asjaajajale (kostjale) õiguse teha asjaomane tegu (vt ka VÕS IV, komm, lk 632, p 3.4). Need sätted ei kohaldu ka siis, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui asjaoludest on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Samade sätete kohaldamist ei välista iseenesest see, kui asjaajaja – antud juhul kostja – tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt asjaajaja kulutuste hüvitamise nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Juhul aga, kui kostja tegutses kulutuste tegemisel küll hageja kasuks tegutsemise tahtlusega, olemata selleks kas seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis võib kostjal olla hüvitisnõue VÕS § 1024 lg 4 järgi VÕS § 1042 alusel, st alusetu rikastumise sätte alusel (vt nt RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664, p-d 26-29 koos edasiste viidetega).
2-23-6291
Kostja tegi vaidlusaluseid makseid hagejale. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et poolte omavahelist suhe on seltsing ning maksed on tehtud laenukulude katteks. Hageja leidis kostja tasutud summade kohta, et tegemist oli majapidamiskulude katteks tehtavate maksetega. Kohtu ette ei ole toodud, et ajal, mil kostja need summad tasus, oleks ta väljendanud, et soovib neid makseid kunagi tagasi saada. Kohus leiab seega, et kostja ei ajanud maksete tegemisel võõrast asja. Kuna kostjal ei olnud tahet tegutseda hageja kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud makseid tagasi nõuda (st nende hüvitamist VÕS § 1023 lg 3 järgi), siis ei kuulu käsundita asjaajamise sätted kohaldamisele (vt ka RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 32; vt ka nt RKTKo 15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 17; RKTKo 08.04.2015, 3-2-1-1-15, p 14; RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 12). Liiati ei ole võimalik jätta tähelepanuta asjaolu, et kostja oli kaaslaenusaaja. Kui eeldada väite õigsust, mille kohaselt olid maksed tehtud laenumaksete hüvitamiseks, oligi kostjal laenulepingu kohaselt kohustus vastavaid makseid hagejale teha (lähtuvalt eeldusest, et laenumaksed võeti maha hageja arveldusarvelt).
68.Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud, sh kui asjaajaja ei tea, et ta teeb toimingu teise isiku kasuks ning tal puudub tahe võõra asja ajamiseks (VÕS § 1018 lg 2), siis on teise isiku kasuks tehtud toimingu tulemusena kulutusi kandnud isikul võimalik kulutuste hüvitamist nõuda üksnes alusetu rikastumise sätete alusel ning vastavad alusetu rikastumise nõuded tulenevad VÕS §-st 1042 (VÕS § 1041 kohaldamine ei tule kõne alla, kui isik ajab võõrast kohustust täites oma asja, st arvab, et täidab oma kohustust) (vt P. Varul jt, Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, 4.jao sissejuhatus, lk 712). VÕS § 1042 lg 1 järgi teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kohus leiab, et alusetu rikastumise sätted kohaldamisele ei kuulu. Kui eeldada väite õigsust, mille kohaselt olid maksed tehtud laenumaksete hüvitamiseks, oligi kostjal laenulepingu kohaselt kohustus vastavaid makseid hagejale teha (lähtuvalt eeldusest, et laenumaksed võeti maha hageja arveldusarvelt).
69.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puudus õigus VÕS § 110 kohaselt oma kohustuse täitmisest keelduda. Kostjal puudub õiguslik alus kinnisasja vallata. Seega leiab kohus, et hagi tuleb hagi tuleb rahuldada.
70.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine
71.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab
2-23-6291 kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
72.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
73.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.