Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-14947
Kohtuasi
X avaldus Y üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (eestkostetav) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Matti Reinsalu Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 77000341)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 14.02.2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seonduvad menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda, välja arvatud Yle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-23-14947 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 22.10.2023 Pärnu Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik I, eestkostetav) üle eestkoste seadmiseks ja palus määrata end eestkostjaks. Avalduse kohaselt on avaldaja eestkostetava tütar. Avaldaja selgitas, et eestkostetav on dementne ega ole oma tervislikust seisundist tulenevalt enam võimeline iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama ning kaitsma oma õigusi ja huve. Eestkostetaval on mäluprobleemid (Alzheimeri tõbi). Eestkoste on vajalik vara haldamiseks ja rahaliste tehingute tegemiseks ning sotsiaal- ja raviteenuste korraldamiseks. Avaldaja soovib saada isa eestkostjaks, kuna tema õde C elab juba üle 15 aasta välismaal ja on külastanud vanemaid 1–2 korda aastas. Seevastu avaldaja on olnud terve elu igapäevaselt vanemate kõrval, neid abistanud ja nende eest hoolitsenud.
2.C (puudutatud isik II) esitas 25.10.2023 kohtule avalduse, milles avaldas soovi saada isa eestkostjaks, kuna isal on süvenev Alzheimeri tõbi ja ta vajab ööpäevaringset hooldust. Avalduse kohaselt elab isa puudutatud isiku II juures. Avaldaja ligipääs isa pangakontole on suletud, kuna avaldaja tehtud tehingud ei ole olnud kooskõlas isa huvidega.
3.Pärnu Maakohus võttis 26.10.2023 avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule I eestkostevajaduse väljaselgitamiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning riigi õigusabi korras esindaja.
4.Pärnu Maakohus võttis 04.12.2023 menetlusse ja rahuldas osaliselt puudutatud isiku II esialgse õiguskaitse taotluse ning määras esialgse õiguskaitse korras eestkostetavale ajutiseks eestkostjaks Tori Vallavalitsuse kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks alates määruse tegemisest.
5.Eestkosteasutus leidis, et eestkostetava üle tuleb seada eestkoste kõikide asjade ajamiseks maksimaalselt lubatud ajaks, s.o 5 aastaks. Mõlemad tütred on oma isikuomadustelt suutelised oma isa eestkostja ülesandeid täitma, kuid samas on nad eestkosteasutuse hinnangul olnud ennekõike huvitatud isa vara ja raha kasutamisest.
6.Eestkostetavale määratud esindaja esitas 13.12.2023 kohtule kirjaliku seisukoha.
6.1.Esindaja kohtus esindatava ja puudutatud isikuga II nende kodus Pärnu-Jaagupis. Pärast ema matuseid tuli isa puudutatud isiku II juurde elama. Puudutatud isik II soovib saada isa eestkostjaks. Puudutatud isiku II kodu on Pärnu-Jaagupis, aga tal on abikaasaga kodud ka Prantsusmaal ja Itaalias ja nad on abikaasaga palju reisinud. Eestis käivad nad siis, kui on vaja. Puudutatud isik II töötab kodus. Puudutatud isiku II sõnul on õde isa pangakontolt raha ära võtnud ning ta tahab, et õde kannaks raha isale tagasi. Puudutatud isikul II rahaga probleeme pole ja isa raha kasutama ta ei hakka.
6.2.Eestkostetav ei osanud eestkoste kohta midagi arvata. Laste kohta ütles, et tal on üks tütar ja teine on surnud. Pika täpsustamise peale ütles, et on kaks tütart ja naine on surnud. Oli nõus, et talle on abi vaja, ja tunnistas mitmel korral, et mälu on kehv. Ütles, et võtab ka ravimeid, mida tütar talle annab. Rääkis, et laseb tütrel ennast aidata, üksinda ta toime ei tule, kurjaks ta tütre peale ei lähe. Nimetas oma koera Tommit lapseks, kellega käib iga päev jalutamas.
2-23-14947
6.3.29.11.2023 jõudsid puudutatud isiku I esindaja ja tütred ning valla esindaja ühele meelele selles, et eestkostetava huvides ei ole tema nn loksutamine ühe tütre juurest teise tütre juurde. Tervislikust seisundist tulenevalt vajab eestkostetav stabiilset elukeskkonda. Avaldaja oli nõus sellega, et isa võib jääda puudutatud isiku II juurde elama. Mõlemad õed kinnitasid, et on valinud isa jaoks välja Pärnus hooldekodu. Samas on kahtlus, kas õed mõistavad õigesti eestkostetava varahooldusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Eestkostja määramisel võiks kohus arvestada tütarde vahel saavutatud kokkulepet ning määrata eestkostjaks puudutatud isiku II. Kui kogutud tõendeid kogumis analüüsides jõuab kohus seisukohale selles, et tütred jätkuvalt ei mõista õigesti eestkostetava varahooldusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, tuleks eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus.
7.Kohtupsühhiaatria ekspertiisi 07.12.2023 aktist nr 53-2023 tuleneb, et eestkostetaval esineb raske psüühikahäire – täpsustamata dementsus (F03.0). Ta vajab regulaarselt ravimite võtmist, kuid ta ei ole võimeline seda vajadust mõistma ega jälgima ravimite võtmist. Eestkostetav ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ta ei ole võimeline mõistma rahaliste tehingute tagajärgi. Tema vaimne tervis ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist ja avaldada adekvaatset arvamust eestkoste kohta. Talle on vajalik määrata eestkostja maksimaalselt lubatud ajaks. Eestkostja ülesannete ringi peaks kuuluma kõigi tehingute tegemine. Eestkostetav ei ole võimeline teostama valimisõigust ega mõistma perekonnaõiguslike tehingute ja toimingute õiguslikke tagajärgi.
8.Maakohus kuulas 29.11.2023 ära avaldaja, puudutatud isiku II, puudutatud isikule I määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja.
8.1.Puudutatud isik II selgitas, et avaldaja on isalt võtnud 115 000 eurot. Hetkel elab isa tema juures ning on tema ülalpeetav. Isa sissetulek on pension umbes 700 eurot, kulud on toidukulu 15–20 eurot päevas, arsti külastus 150 eurot ja jalahooldus 50 eurot. Lisaks on nad käinud erinevatel väljasõitudel, kohvikutes ja restoranides, millega kaasnevad kulud. Restoranides käies on ta palunud õel hüvitada üksnes isa kulud. Isale kulub rohkem kui on tema sissetulek. Kuivõrd avaldaja on auto ära võtnud, siis tuleb autot rentida, et käia erinevates kohtades. Puudutatud isik II andis teada, et plaanib minna tagasi Prantsusmaale. Isa on piisavalt adekvaatne ja aktiivne. Kui isa istub kodus ja käib koeraga jalutamas, siis see ei ole tema jaoks piisav. Ta väsib ära juba kell kuus õhtul ja tahab magama minna. Sellepärast on puudutatud isik II teda sõidutanud, käinud muuseumites ja erinevates kohtades. Puudutatud isikut II häirib väga see, et isal ei ole raha ja avaldaja on ebaseaduslikult kolme aasta vältel isa raha kasutanud. Puudutatud isik II kinnitas, et lasi isa ID-kaardi sertifikaadid tühistada, sest isa käes ei olnud pangakaarte ega ID-kaarti ja avaldaja keeldus neid tagastamast. Kui puudutatud isik II peaks saama eestkostjaks, siis hakkaks isa elama koos temaga Prantsusmaal, Itaalias ja Eestis.
8.2.Avaldaja selgitas, et isa pääseb oma kontole ligi ja seega pääseb isa rahale ligi ka puudutatud isik II. Puudutatud isik II oli küsinud avaldaja käest isa söögi ja riiete jaoks 500 eurot, mille avaldaja kandis isa kontole. Hiljem küsis ta veel 800 eurot ja seejärel 2000 eurot tulevikukuludeks, mille käskis anda sularahas ja mida avaldaja ei teinud. Avaldaja on teinud isale eraldi konto, kogu raha on alles, pension sinna ei laeku. Avaldaja on tasunud isa rahast isa arved. Puudutatud isik II on saatnud avaldajale arveid maksmiseks, kuid neist ei nähtu, mille eest need on. Puudutatud isik II on ostnud isale riideid, kuid isal on vajalikud riided olemas. Samuti on ta esitanud tasumiseks restoranide tšekke ja nõudnud, et avaldaja tasuks rendiauto katuse parandamise kulud 1500–2000 eurot, mille isa koer olevat lõhkunud. Avaldaja on aktsepteerinud olukorda, et isa viibib hetkel õe juures. Avaldaja lepiks ka sellega, et õde viib isa Prantsusmaale, aga arvab, et isa pidev loksutamine ühest riigist teise ei oleks õige. Avaldaja lubas tagastada isa kontole 40 000 eurot.
2-23-14947
8.3.Eestkosteasutus selgitas, et mõlemal tütrel on olemas omadused, et eestkostja ülesandeid täita, kuid puudub kokkulepe, kes oleks valmis isaga edaspidi toimetama. Isal ei ole vahet, kumb tütardest temaga toimetab. Tütardel on vastastikku väga ebamõistlikud nõuded. Kogu senine isa arvelduskonto kasutus on olnud avaldaja poolt väga ebamõistlik ja tõsiseid küsitavusi tekitav. Avaldaja on kandnud isa raha ca 40 000 eurot isa nimelisele kõrvalkontole, kuid konto omanik on avaldaja.
8.4.Eestkostetavale määratud esindaja selgitas, et puuduvad kahtlused, et eestkoste on vaja määrata. Tütred süüdistavad teineteist raha vääras kasutamises. Politsei on alustanud seoses sellega menetlust. Isa pidev sõidutamine tütarde vahel ei oleks mõistlik. Puudutatud isiku II materiaalne võimekus võimaldab isa välismaale viia. Välissõidud tähendavad omakorda seda, et siis peab olema ka meditsiiniline teenindus tagatud. Eestkostja peab olema valmis ülesandeid täitma, mitte võtma ülesanded vastu lootuses saada kasutada eestkostetava vara.
9.Maakohus kuulas 28.12.2023 eestkostetava ära tema viibimiskohas. Eestkostetav teadis oma nime ja küsimusele oma sünniaja kohta arvas ta 80 ning kinnitas, et tervis ei ole tal hea. Käib kogu aeg jalutamas koos koeraga. Tütar hoolitseb ta eest. Arvas, et eelistab oma hooldajana avaldajat. Kui puudutatud isik II tahab reisile minna, siis ta läheks kaasa ja nad oleksid seal kolmekesi koos Erikuga. Hooldekodusse mineku osas ei osanud ta midagi arvata. Eestkostetav möönab, et mäluga ei ole kõik enam korras. Varem hoolitses tema eest abikaasa, kelle nime ta enam ei mäletanud. Ta teadis, et vestluse ajal istus tema kõrval puudutatud isik II.
10.Maakohus kuulas 29.01.2024 ära avaldaja, puudutatud isiku II, eestkostetavale määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja.
10.1.Avaldaja kinnitas, et ta on jätkuvalt nõus asuma isa eestkostjaks. Avaldaja selgitas, et on varem isa vara kasutanud enda tarbeks, aga seda vanemate nõusolekul, midagi pole tehtud nii, et vanemad ei oleks kursis olnud. Kui ema elas, tegeles ema pere rahaasjadega, seda ka siis, kui isa oli veel terve. Avaldaja tegi ülekandeid, sest talle oli selleks pangas tehtud volitus. Hetkel ei ole teda politsei poolt välja kutsutud ega ühendust võetud. Kui isa hooldekodusse viidi, siis juhataja palus esimesel nädalal isa mitte külastada, et isa saaks harjuda. Edaspidi on avaldaja käinud iga päev isa külastamas ja temaga jalutamas. Avaldaja ei ole valitud hooldekoduga rahul, kuna esialgse kokkuleppe kohaselt pidi isa olema kaheses toas, kuid on kolmeses toas ning toakaaslased ei räägi üldse ja isa ei saa suhelda. Toas on uriini lõhn. Kui avaldaja isa ei külasta, siis isa ei saa õues käia. Isa on jäänud viletsamaks ning avaldaja arvas, et ta ei saaks enda juures enam isaga hakkama. Isa on hakanud kasutama mähkmeid, mida ta avaldaja juures elades ei kasutanud. Avaldaja on uurinud ka võimalusi teistes hooldekodudes. Isal pole praeguses hooldekodus piisavalt tegevust. Avaldaja ei ole ka vastu, kui isa eestkostjaks saab õde. Isa on kinnine inimene, kes hooldekodus ei käi isegi mitte puhketoas telerit vaatamas. Tema tuppa ei ole võimalik telerit panna selliselt, et see isale meeldiks. Õed omavahel ei suhtle.
10.2.Puudutatud isik II kinnitas, et on nõus asuma isa eestkostjaks ning ei ole nõus, et avaldajast saab isa eestkostja. Lisaks sellele, et avaldaja on omastanud isa raha, leiab puudutatud isik II, et isale ei ole piisavalt hoolitsust antud. Liiga vähe on kulutatud ravile ja uuringutele. Isal on hooldekodus vähe tegevust ning talle on vaja ka prille. Algne kokkulepe hooldekoduga oli, et isa saab kahesesse tuppa. Hooldekodu valiti kõnede ja fotode pinnalt. Kui leida parem hooldekodu näiteks Põlvas, tähendaks see, et edasi-tagasi sõiduaeg on kolm tundi. Puudutatud isik II ei tea, kui tihti isa vaatamas käiakse ja kes tema eest abivajaduse korral hoolitseb. Kui õde tahab isa enda juurde võtta, siis on ta sellega ka nõus. Eestkosteasutus ei ole sobiv eestkostjana, sest eestkosteasutus ei ole piisavalt jaganud teavet ning heitis ette
2-23-14947 ebapiisavat tervisehooldust. Avaldaja viis aastavahetusel ootamatult isa tema juurest ära. Teda ei teavitatud ka sellest, et isa hooldekodusse viidi. Eestkosteasutus eelistab põhjendamatult avaldajat ning teda on solvatud. Puudutatud isik II on käinud isa hooldekodus külastamas kahel korral ja igapäevaselt talle helistanud. Mitte ühtegi ebaratsionaalset kulutust ei ole isa arvelt tehtud. Õe käest on ta küsinud raha selleks, et isa raha tagasi saada. Puudutatud isik II leiab, et ta ei pea kõike maksma. Kui puudutatud isik II viib isa puhkusereisile, siis oleks see puudutatud isiku II kulul. Kui isa kolib puudutatud isiku II juurde, siis on teistmoodi. Kui isa peaks jääma hooldekodusse, siis võtaks ta puhkuse ja tuleks Eestisse suvel 1–2 kuuks ja võtaks isa hooldekodust ära, makstes edasi hooldekodu maksu, mis läheb isa rahast.
10.3.Eestkosteasutuse esindaja selgitas, et eestkostetava käekäiku ja tervist puudutav koostöö on avaldajaga olnud oluliselt parem kui puudutatud isikuga II. Avaldaja on tagastanud isale kuulunud raha. Avaldaja on võtnud puudutatud isiku II arvutuste kohaselt enda kasutusse vanemate raha 120 000–130 000 eurot, millest on tagastatud 40 000 eurot. Eestkosteasutusele oli uudiseks see, et isale uut hooldekodu otsitakse. Praegune hooldekodu on teadlik, et eestkosteasutus on eestkostja. Eestkosteasutus osaleb ka hoolduskulu maksmises. Eestkosteasutus ei olnud teadlik, et puudutatud isik II soovib isa viia Riiga. Kui eestkostjat ei teavitata sellest, et isa liigub teise piirkonda teise tütre juurde, siis on keeruline tagada hooldust. Kuivõrd õed ei suuda omavahel kokku leppida, kus isa paikneb, siis oli eestkostja otsus see, et eestkostetav läheb üldhooldusteenusele. Hooldusasutuse valisid tütred. Pärast eestkostja aruande esitamist tuli puudutatud isikult II kiri koos arvetega, mis puudutavad isa eluruumi kulusid. Need arved on väga suured ja vajavad veel ülevaatamist. Puudutatud isiku II suhtlusstiil eestkosteasutusega on olnud kamandav. Ajutise eestkostja hinnangul eestkostetav lugemiseks prille ei vaja, kuna ta ei loe. Retsept on olemas ja optometristi juures on käidud. Eestkosteasutus eelistab eestkostjana avaldajat, kellel on isaga parem suhe.
10.4.Puudutatud isikule I määratud esindaja selgitas, et on ka selliseid hooldekodusid, kus dementsetele isikutele on eraldi osakonnad. Puudutatud isiku II hinnang eestkosteasutuse tegevuse suhtes on ülekohtune. Avaldaja on käinud pidevalt isa juures, on helistanud, on toonud asju. Hooldekodu juhataja ütles, et avaldaja hoolib isast rohkem. Võimalik, et puudutatud isik II on ka käinud hooldekodus isa vaatamas, kuid juhataja ei ole teda kohanud. Eestkostetavaga on hooldekodus kõik korras, ta on seal sisse elanud. Juhataja sõnul on tal ka kaaslane tekkinud. Esindajat häirib avaldaja puhul asjaolu, et ta võis ebaseaduslikult omandada isa raha, ja ka puudutatud isiku II puhul jääb isast rääkides domineerima sõna raha. Juhul, kui ei leita sobivat füüsilist isikut, tuleb eelistada eestkostjana kohalikku omavalitsust. Maakohtu määrus
11.Maakohus rahuldas 14.02.2024 määrusega avalduse, seadis eestkostetava üle eestkoste ning määras tema eestkostjaks avaldaja tähtajaga kuni 14.02.2029. Maakohus märkis, et kontrollib hiljemalt 14.02.2029, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Eestkostetav ei ole võimeline teostama valimisõigust ja on perekonnaõiguslike tehingute osas arusaamisvõimetu. Eestkostetava varaliste ja isiklike huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta seisuga 14.02.2024 ja edaspidi iga kolme kuu tagant 14. kuupäevaks.
12.Eestkostja määramisel lähtus maakohus perekonnaseaduse (PKS) §-st 204. Maakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis välistaksid kummagi eestkostetava tütre eestkostja
2-23-14947 ülesannetesse asumise. Avaldajale on ette heidetud tehinguid ja toiminguid vanematele kuuluvate rahaliste vahenditega, kuid lahendi tegemise hetkeks ei ole need kahtlustused kinnitust leidnud. Avaldaja on kinnitanud, et tema tegevuses ei ole midagi ebaseaduslikku olnud ning esitatud selgitused on kohtule eluliselt usutavad. Puudutatud isikule II on ette heidetud liigset kulutamist ja nende kulude isalt väljanõudmist. Tori vald ajutise eestkostjana ei ole teinud otsustust, kas puudutatud isiku II tehtud kulutused on olnud vajalikud ja mõistlikus suuruses. Puudutatud isik II on selgitanud, et põhjendamatuid kulutusi tehtud ei ole. Samas eestkostetava tütarde omavahelised suhted on halvad ja võivad veelgi halveneda seoses nende ema pärimismenetlusega. Seetõttu ei näinud maakohus võimalust, et nad võiksid ühiselt olla oma isa eestkostjateks. Mõlemal tütrel on isaga suhted head. Enne eestkostja määramiseks avalduse tegemist hoolitses eestkostetava eest igapäevaselt avaldaja, samuti on peale eestkostetava hooldekodusse paigutamist teda külastanud igapäevaselt avaldaja ja viinud isa jalutama. Lähtudes sellest oli maakohtu hinnangul avaldajal suurem kogemus ja ka parem ülevaade isa vajadustest ja soovidest. 28.12.2023 ärakuulamisel kinnitas eestkostetav maakohtule, et eelistab enda hooldajana avaldajat ning oli teadlik sellest, et ruumis viibis ka puudutatud isik II, mis välistab selle, et eestkostetav ajas oma lapsed segamini. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et eestkostjaks tuleb määrata avaldaja. Määruskaebus
13.Puudutatud isik II esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus määras eestkostjaks avaldaja, ja palub teha selles osas uue määruse, millega määrata eestkostetava eestkostjaks puudutatud isiku II.
14.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Asjaolusid arvestades ei oleks maakohus tohtinud määrata eestkostjaks avaldajat. Eksitud on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 vastu. Asjas esitatud seisukohtade järgi oleks pidanud määrama eestkostjaks puudutatud isiku II.
15.Eestkostetav elas puudutatud isiku II juures ca 2,5 kuud, mis annab alust eeldada, et puudutatud isik II tunneb ja teab oma isa vajadusi ja huve põhjalikult. Puudutatud isik II valis välja parima hooldekodu, kus isa hetkel viibib, kuna ta vajab 24/7 hooldust. Puudutatud isik II on määranud kõik isa arstivisiidid ja professionaalsed uuringud. Kohtuistungil keskenduti seoses hooldusega vaid sellele, kui tihti on avaldaja isa hooldekodus vaatamas käinud, uurimata puudutatud isikult II, kui palju tema on oma isa juures käinud, kingitusi ja vajalikke esemeid toonud või kuhu kohvikusse, arsti juurde või jalutama viinud.
16.Ekspertiisiga tuvastati, et isa ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, mistõttu on maakohus põhjendamatult lähtunud isa soovist. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud ka isal eelistust, kumb tütardest tema eest hoolitseb, või ei saanud ta küsimuse tähendusest aru.
17.Avaldajat ei saa määrata isa eestkostjaks, kuna ta on tekitanud isale varalise kahju. Avaldaja on ära kasutanud isa tervislikku seisundit ja vormistanud volikirjad nii isa raha kasutamiseks kui ka pärandvara kasutamiseks. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
21.TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse eestkostja valiku osas. Määruskaebusega ei ole vaidlustatud eestkostetava eestkoste vajadust, selle ulatust ega pikkust. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, millega maakohus määras eestkostjaks avaldaja.
22.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p 12.2). Kohus peab eestkostja määramisel kaaluma, kas konkreetne isik on võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning eestkostetava õiguste ja huvide eest seisma. Eestkostja peab olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest võimetest ning mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused. Kui sobivat isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus (PKS § 205 lg 1).
23.Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (TlnRnKm 29.04.2022, 2-21-16232, p 15). Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on avaldajat eestkostjaks määrates kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Eestkoste seadmise menetlus on hagita menetlus, kus kohtul on endal õigus ja kohustus selgitada välja asjas olulisi ning tähtsust omavaid asjaolusid, seda ka eestkostja isiku valimisel. Kohus ei ole seotud menetlusosalitse taotlustega (TsMS § 477 lg 5 ja lg 7). Oluline on, et eestkostet vajava isiku huvid ja õigused oleksid kaitstud, tagatud ning eestkostet teostaks sobilik isik.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esile toodud etteheited põhjendatud. Maakohus ei ole rikkunud lahendi põhjendamiskohustust ega eksinud TsÜS § 138 tuleneva hea usu põhimõtte vastu. Kuigi menetluse jooksul on avaldatud seisukohti, et mõlemad puudutatud isiku I tütred on sobilikud oma isa eestkostjaks, selgitas maakohus piisavalt põhjalikult, miks valiti eestkostjaks avaldaja. Maakohus on avaldust põhjalikult menetlenud, kogunud tõendeid ja küsinud seisukohti ning kuulanud korduvalt ära kõik menetlusosalised. Nii eestkosteasutus kui hooldekodu esindaja on leidnud, et koostöö avaldajaga sujub paremini, milline asjaolu ei
2-23-14947 ole eestkostja isiku valimisel vähetähtis. Lahendis tehtud järeldus põhines kohtu siseveendumusel eestkostjaks määratava isiku omaduste ja võimete hindamisel, samuti avaldaja pikaajalisel kogemusel isa eest hoolitsemisel. Puudutatud isik II on enda sõnul hoolitsenud isa eest üksnes 2,5 kuud enne isa hooldekodusse paigutamist. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades eestkostetava diagnoosi, ei ole puudutatud isiku II elukorraldus, kus ta elab vahelduvalt mitmes riigis, eestkostetava jaoks piisavalt stabiilne. Puudutatud isikul II on võimalik oma isa eest hoolitseda suvekuudel Eestis viibides ka ilma, et ta oleks määratud tema eestkostjaks. Kõik eestkostetava lähedased saavad anda oma panuse eestkostetava heaolu tagamiseks, sõltumata sellest, kes on määratud tema eestkostjaks.
26.Ringkonnakohus rõhutab, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldajale oleks etteheidetav eestkostetava hooletusse jätmine või tegevusetus. Avaldajale saaks olla etteheidetav üksnes kahtlus, kas avaldaja on varem piisavalt kaitsnud eestkostetava varalisi huve. Samas on avaldaja usutavalt selgitanud, et rahaga seotud otsuseid tehti vanematega kooskõlastatult ning avaldaja on menetluse ajal eestkostetava raha tagastanud. Arvestades, et eestkostjale on selgitatud tema ülesandeid ja eestkostja peab edaspidi täitma aruandekohustust, on ringkonnakohus veendunud, et edaspidi on eestkostetava varalised huvi kaitstud. Maakohus ei saanud ega pidanud praeguse menetluse raames lahendama vaidlust küsimuses, kas avaldaja on eestkostetava raha omastatud või mitte, samas on maakohus rahaga seonduvaid asjaolusid ja väiteid eestkostja isiku kaalumisel piisaval määral arvesse võtnud.
27.Määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Ringkonnakohus määrab eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kindlaks eraldi määrusega pärast vastava taotluse saamist.
28.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Määruse peale saab kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.