Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-14856
Kohtuasi
EH hagi Gatsby OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/544
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.01.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
EHe määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja EH
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Gatsby OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.01.2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.EH (hageja) esitas 19.10.2023 Harju Maakohtule Gatsby OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/544 lubamatuks.
2.Maakohus tegi 15.11.2023 määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu 15.11.2023 määrus on jõustunud.
3.Kostja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt 01.11.2023 esitatud menetluskulude nimekirjale, mille kohaselt on kostjal kohtumenetlusega seoses tekkinud õigusabikulud 936 eurot (käibemaksuta summa). Kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja, kelle tunnitasu oli 180 eurot (käibemaksuta summa). Lepingulise esindaja toimingud olid järgmised: hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse analüüs, suhtlemine kliendiga, hageja ja kostja vaheliste muude kohtumenetluste analüüs, kostja seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja menetlusdokumentide kohtule esitamine. Lepingulisel esindajal kulus nimetatud toimingutele kokku 5,2 tundi.
4.Hageja vaidles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu, leides, et hüvitatavaid menetluskulusid tuleb vähendada.
5.Hageja esitas maakohtule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt hageja soovib kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmise korral kostja nõude tasaarvestada oma vastunõudega. Hageja vastunõue seisneb selles, et hageja kinnisasi on õigusvastaselt võõrandatud ja kostja on võõrandatud kinnisasja arvelt alusetult rikastunud. Kostja ei olnud hageja arvates täiteasjas nr 022/2015/544 õigustatud sissenõudjaks. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus tegi 10.01.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 936 eurot (resolutsiooni p 2) ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 3).
6.1.Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest 936 eurot (käibemaksuta summa). Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot (käibemaksuta summa) ei ületa oluliselt vandeadvokaadist esindaja teenuse keskmist hinda. Lepingulise esindaja toimingutele kulunud 5,2 tundi oli maakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud.
6.2.Hageja tasaarvestuse vastuväide ei kuulu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses läbivaatamisele. Kuna maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei ole võimalik läbi vaadata ka tasaarvestusavaldust, mis eeldaks tõendite hindamist ja analüüsi. Hagejal on õigus esitada tasaarvestusavaldus kostja vastu siinse kohtumenetluse väliselt. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ning jätta kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata, või tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning tasaarvestada kostja menetluskulud hageja vastunõudega.
7.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kostja menetluskulud menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Maakohus küsis kostjalt seisukohta vaid hagi tagamise avalduse kohta, kostja aga esitas omal algatusel ka esialgse vastuse hagiavaldusele. Kostja seisukohad olid ebavajalikud, kuna maakohus ei lähtunud hagi
2-23-14856 menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemisel kostja seisukohtadest. Samuti ei olnud kostja seisukohtade maht ja sisu selline, mis õigustaks nende koostamisele kulunud ajakulu. Kostja menetluskulude nimekiri ei ole ka piisavalt detailne, kuna sellest ei nähtu, kui palju aega igale konkreetsele toimingule kulus.
7.2.Kostja esitas maakohtu menetluses väiteid, mis ei omanud asja lahendamisel tähtsust (nt kostja väide riigilõivu tasumata jätmise kohta ja väited muude hageja algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluste kohta), tekitades sellega ebavajalikke menetluskulusid. Hageja ei nõustu kostja esitatud seisukohtade ja taotlustega ka sisuliselt, pidades neid ebaõigeteks.
7.3.Maakohus jättis alusetult arvestamata hageja tasaarvestuse vastuväite. Hagejal on õigus kostja menetluskulude nõue tasaarvestada hagejale kuuluva alusetust rikastumisest tuleneva nõudega kostja vastu. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja kinnisasi on õigusvastaselt võõrandatud ja kostja on võõrandatud kinnisasja arvelt alusetult saanud 21 225 eurot ning viivise.
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et hüvitatavate menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise) peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik). Siinsel juhul ei ole maakohus kostja esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnates diskretsioonipiire ületanud.
12.Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud kostja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning hinnanud toimingute vajalikkust kohtumenetluses, samuti toimingutele kulunud aja põhjendatust. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt vastab 5,2 tundi kostja esindaja tehtud menetlustoimingutele, tsiviilasja materjalidele ja esitatud menetlusdokumentide mahule. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu on ka ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kostja menetluskulude nimekiri oli lepingulise esindaja toimingute arvu ja ulatust arvestades piisavalt detailne, et võimaldada kohtul hinnata toimingutele kulunud aja põhjendatust.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kostja tekitas ebavajalikke menetluskulusid, kui esitas hagi tagamise avalduse vastuses oma esialgse positsiooni hagiavalduse suhtes. Kostja vastuses esitatud seisukohad seondusid hagi perspektiivikuse ja lubatavusega, mis seondub muu hulgas hagi tagamise põhjendatusega. Kostja vastuväiteid ei saa pidada ebavajalikeks üksnes sel põhjusel, et maakohus ei asunud asja lahendades kostjaga samadele seisukohtadele. Asjaolu, et hageja arvates olid kostja lepingulise esindaja toimingud
2-23-14856 ebavajalikud, kostja seisukohad sisuliselt ebaõiged või et hageja hinnangul oleks kostja lepingulise esindaja toimingutele pidanud kuluma vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12 teine lõik).
14.Määruskaebuse väitel jättis maakohus vaidlustatud määruse tegemisel alusetult arvestamata hageja tasaarvestuse vastuväite. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et maakohus ei saanud hageja vastuväidet menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses lahendada. Maakohus jättis 15.11.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Vaidlustatud määruse esemeks oli kostja menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramine, mitte poolte nõuete ja vastuväidete sisuline lahendamine. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluse iseloomu tõttu ei ole kohtul selles menetluses enam võimalik võtta seisukohta poolte lahendamata nõuete ja vastuväidete kohta, mistõttu tasaarvestuse tegemine selles menetluse etapis oleks võimalik vaid tuvastatud vastunõudega. Hagejal on vastunõude olemasolu korral võimalik esitada kostjale tasaarvestusavaldus menetluse väliselt ja esitada vajadusel menetluskulusid kindlaksmäärava määruse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
15.Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.