15. aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-6500
Tsiviilasi / hagi ese
OK Incure OÜ hagiavaldus R.D (R.D) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
3667,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress xxx) Lepinguline esindaja Dmitri Santašev
Kostja
R.D (isikukood XXX, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista R.D-lt (R.D, isikukood XXX) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 41 (nelikümmend üks) senti.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus R.D (R.D, isikukood XXX) vastu põhivõlgnevuse 2837 eurot, intressi 446,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 194,34 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja IPF Digital AS (registrikood 11034137, krediidiandja) on sõlminud 08.06.2021 krediidikontolepingu nr xxx. Hageja soovib lepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga 08.06.2021 krediidikontolepingu nr xxx krediidikonto personaalsed tingimused (dtl 11) ja krediidikonto üldtingimused (dtl-d 10-19). Kostja kinnitas kohtuistungil lepingu sõlmimist (dtl 113). Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja on sõlminud 16.09.2022 krediidikontolepingu nr xxx, millega muudeti 08.06.2021 krediidikontolepingu nr xxx selliselt, et võlasuhtele kohalduvad 16.09.2022 lepingu tingimused. Hageja soovib lepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga 16.09.2022 krediidikontolepingu nr xxx krediidikonto personaalsed tingimused (dtl-d 20-21) ja krediidikonto üldtingimused (dtl-d 22-44). Kostja ei osanud kohtuistungil avaldada, kas leping on sõlmitud (dtl 113). Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Hageja on avaldanud, et kostja esitas 16.09.2022 krediidikonto avamise taotluse, logides Credit24 iseteenindusse läbi mobiil-ID. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte krediidiandja infosüsteemist, mis kinnitab kostja poolt mobiil-ID kasutamist krediidiandja iseteenindusse sisselogimisel (dtl 121). Väljavõttest nähtuvalt on sisselogimisel kasutatud telefoni numbriga +xxx ning protsessiks on olnud „MobileIdSession“ (dtl 121). Kostja ei ole esitanud tõendeid hageja esitatud tõendist nähtuva teabe ümberlükkamiseks. Kohus leiab, et kostja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldus 16.09.2022 krediidikontolepingu nr xxx sõlmimiseks on tõendatud 16.09.2022 laenutaotlusega nr XXX (dtl-d 58-63) ja krediidiandja infosüsteemi väljavõttega (dtl 121).
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 08.06.2021 lepingu järgne krediidi kulukuse määr oli 59,84% aastas ning 16.09.2022 lepingu järgne krediidi 2 (7)
kulukuse määr oli 47,16% aastas. Krediidi kulukuse määra märkimine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on tõendatud lepingudokumentidega (dtl-d 11 ja 20). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid krediidi kulukuse määra arvutuskäigule. Kohus on seisukohal, et hagis märgitud eeldustel on krediidi kulukuse määrad arvutatud õigesti ning ei ületa krediidi andmise aegadel 08.06.2021 ja 16.09.2022 Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 08.06.2021 krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku, majapidamiskulude ja finantskohustuste suuruse ning kostja töökoha kohta ning teinud päringu Eesti pensionikeskusesse, et arvutada välja isiku sissetulek. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 08.06.2021 krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku, majapidamiskulude ja finantskohustuste suuruse ning kostja töökoha kohta ning teinud päringud Eesti pensionikeskusesse, et arvutada välja isiku sissetulek ja taust.ee andmebaasi, et selgitada välja maksehäirete esinemine. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui 3 (7)
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 08.06.2021 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Samuti puudus krediidiandjal õigus nõuda viivise tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja sai ajavahemikus 08.06.2021 kuni 16.09.2022 (16.09.2022 krediidikontolepingu nr xxx sõlmimine) krediidiandjalt krediiti 1400 eurot (dtl 49). Hageja on tõendanud krediidina kostjale antud rahasummade kandmise kostja pangakontole pangakonto väljavõttega (dtl 45). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on tasunud ajavahemikus 08.06.2021 kuni 16.09.2022 krediidiandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 708,02 eurot (dtl 49). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud ega tõendanud hageja avaldatust erineva rahasumma tasumist krediidiandjale. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja krediidiandjale raha tasumine ja kokku tasutud rahasumma suurus eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kuivõrd kostja ei võlgnenud krediidiandjale 08.06.2021 lepingu järgi muid tasusid (sh intressi), on kostja maksed kogusummas 708,02 eurot tehtud krediidi tagastamise kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt oli 15.09.2022 seisuga tagastamata krediidisumma suurus 691,98 eurot (1400 eurot – 708,02 eurot = 691,98 eurot).
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 16.09.2022 krediidikontolepingu sõlmimisega muudeti 08.06.2021 krediidikontolepingut nr xxx selliselt, et võlasuhtele kohalduvad 16.09.2022 lepingu tingimused. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei keela krediidiandjal ja tarbijal sõlmida uut tarbijakrediidilepingut, mille alusel tarbijale võimaldatav krediit sisaldab varem antud krediiti. Lepingust nähtuvalt suurendati lepinguga üksnes krediidilimiiti ning muudeti intressimäära (dtl 20). Kohtu hinnangul ei ole 16.09.2022 krediidikontoleping VÕS § 396 lg 2 ja § 30 lg 1 mõistes sõlmitud laenulepinguks, sest kostja ei tunnista sellega 08.06.2021 krediidikontolepingust tulenevate kohustuste olemasolu. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja krediidiandja vahelisele võlasuhtele kohaldada 16.09.2022 krediidikontolepingu tingimusi.
8.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on krediidiandja rikkunud põhimõtet „tunne oma klienti“. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on krediidiandja rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) sätestatud hoolsusmeetmeid. Kohus leiab, et ei ole tõendatud krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingute tühisuse eeldused RahPTS § 42 lg 5 järgi.
9.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 16.09.2022 krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku, majapidamiskulude ja finantskohustuste suuruse ning kostja töökoha kohta ning teinud päringud Eesti pensionikeskusesse, et arvutada välja isiku sissetulek ja Creditinfo andmebaasi, et selgitada välja maksehäirete esinemine (dtl 8, p-d 13-14). Kostja avaldas, et tema ülalpeetavate arv on 0 (dtl 121). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja omandas kostja Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte. Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja avaldanud oma igakuise netosissetuleku suuruseks 1300 eurot, elamiskulude suuruseks 100 eurot, igakuisteks kohustusteks 100 eurot (dtl 63). Krediidiandja on omandanud kostja Swedbank AS-i pangakonto, millele laekub kostja töötasu, väljavõtte ajavahemiku 22.05.2022-16.09.2022 kohta (dtl-d 68-86). Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte omandamise ajavahemiku 22.05.2022-16.09.2022 kohta. Pangakonto väljavõttest nähtub kostjale töötasu igakuine laekumine R OÜ-lt ajavahemikus juuni 2022 kuni august 2022, kusjuures töötasu suurus jääb vahemikku 1110,90 eurot kuni 1564,09 4 (7)
eurot. Kostja ei ole laenutaotluses märkinud enda finantskohustuste suurust. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub kostja poolt regulaarsete maksete tegemine tarbijakrediiti andvatele isikutele, kelleks on AS ESTO, Placet Group OÜ, TF Bank AB. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkuse hinnanud, kas ja millised olid kostja finantskohustused tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on krediidiandja omandanud andmed kostja sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevate finantskohustuste kohta, sh selle kohta, milline on igakuiselt sissenõutavaks muutuvate osamaksete koosseis (st palju moodustavad igakuisest osamaksest põhiosa ja intress), milline on tarbijakrediitide lõpptähtaeg ja põhiosa jääkide suurused. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on krediidiandja omandanud andmed kostja ülalpeetavate kohta. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal kaks alaealist last, mistõttu tuleb eeldada kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on krediidiandja omandanud andmed kostja ülalpidamiskohustuste täitmise kohta. Laste ülalpidamiskohustuste täitmine ei nähtu kostja pangakonto väljavõttest. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja sai pärast 16.09.2022 krediidikontolepingu nr xxx sõlmimist krediidiandjalt krediiti 1680 eurot (dtl 49). Hageja on tõendanud krediidina kostjale antud rahasummade kandmise kostja pangakontole pangakonto väljavõttega (dtl 46). Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 16.09.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kuivõrd kostja ei võlgnenud krediidiandjale 16.09.2022 lepingu järgi muid tasusid (sh intressi), oli kostja kohustatud krediidiandjale 16.09.2022 lepingu järgi kohustatud tagastama 08.06.2021 lepingu alusel saadud krediidisumma 691,98 eurot ja 16.09.2022 lepingu alusel saadud krediidisumma 1680 eurot. Muid kulusid kostja krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgnenud ning krediidiandjale intressi ja viivist tasuma ei pidanud.
11.Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud 16.09.2022 krediidikonto lepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku, et krediidi tagasimaksete kuupäevaks on 10. kuupäev ning minimaalse tagasimakse arvutamise periood on 60 kuud (dtl 20). Krediidi tagastamise tingimuseks leppisid pooled kokku, et minimaalse kuumakse suurus on 10 eurot: „11.2. Minimaalse Kuumakse arvutamiseks jagatakse Krediidi ja arvestatud Intressi summa Minimaalse Kuumakse Arvutamise Perioodi kuude arvuga, kasutades Annuiteetgraafiku meetodit. Minimaalne Kuumakse ei ole siiski ühelgi juhul (välja arvatud viimane tagasimakse) väiksem kui 10 eurot“ (dtl 24, p 11.2). Krediidikonto üldtingimuste punkt 11.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „11.1. Igakuiselt pead sa tegema meile makse vähemalt Minimaalse Kuumakse ulatuses, mille kohta esitame sulle arve igal kuul, mil sinu kasutuses on Krediiti, tagasi maksmata Intressi või muid Krediidiga seotud tasusid“ (dtl 24, p 11.1). Kohtu hinnangul ei leppinud pooled kokku maksegraafikus. Pooltevahelisest kokkuleppest nähtub, et krediit tuleb tagastada 60 igakuise osamaksega, mille minimaalne suurus on 10 eurot (v.a viimane, 60. osamakse). Eeltoodut arvestades ei pea krediidiandja tagasimakseid uuesti määrama ning neid tarbijale teatavaks tegema, sest nende suurus tuleneb lepingust. Pooltevaheline kokkulepe krediidi tagastamise kohta vähemalt 10 euro suuruste igakuiste osamaksetega oli kehtiv ning kostja oli kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt vähemalt 10 eurot. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul 5 (7)
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja ütles tarbijakrediidilepingu üles põhjendusel, et kostjal oli 10.02.2023 seisuga krediidilepingust tulenev võlgnevus 357,66 eurot (dtl 48). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei võlgnenud krediidiandjale intressi, sest VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Seetõttu ei ole intressi, viivise ja sissenõudmiskulude võlgnevus lepingu ülesütlemise eelduseks VÕS § 416 lg 1 järgi. Kohus kontrollib, kas kostjal oli 10.02.2023 seisuga laenusumma 357,66 eurot tagastamise võlgnevus, mis võrdub 35 kuu laenusumma tagasimaksete summaga. Kostja pidi krediidiandjale ajavahemikus lepingu sõlmimisest 16.09.2022 kuni 10.02.2023 tegema 5 tagasimakset kogusummas 50 eurot (5x10=50). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on tasunud 10.10.2022 krediidiandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 50,59 eurot (dtl 49). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud ega tõendanud hageja avaldatust erineva rahasumma tasumist krediidiandjale. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja krediidiandjale raha tasumine ja kokku tasutud rahasumma suurus eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja 10.02.2023 seisuga krediidi tagastamise kohustuse täitmisega viivituses ning puudus alus VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks. Krediidiandja 10.02.2023 ülesütlemisavaldusel puuduvad seetõttu õiguslikud tagajärjed.
12.VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja saanud lepingu ülesütlemisavaldust, mis sisaldab teadet nõude loovutamise kohta. Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohalduvad krediidikonto üldtingimused, mille punkt 21.1 sisaldab järgmist tingimust: „21.1. Krediidileping on koostatud ja sõlmitud eesti keeles. Samuti saadame sulle Krediidilepinguga seotud teateid reeglina eesti keeles. Kui oleme sulle edastanud Krediidilepingu või sellega seotud teated ka muus keeles, siis on tegemist informatiivse tõlkega ning vastuolude korral tuleb lähtuda eestikeelsest versioonist. Pooled võivad saata teateid posti- või e-posti teel, aga ka Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu või SMS-sõnumite teel. Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu saadetavatel teadetel on sama õiguslik jõud, mis kirjalikult või e-posti teel saadetud teadetel“ (dtl 28). Üldtingimuste punkt 21.2 sisaldab järgmist tingimust: „21.2. Teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või 5 (viie) kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 (ühe) kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu saatmise korral“ (dtl 28) Hageja on esitanud tõendina AS-i Eesti Post kinnituse tähitud kirja saatmise kohta 10.02.2023 (dtl 149). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et nõude loovutamise teade tuleb lugeda kostjale kätte toimetatuks vastavalt üldtingimuste punktidele 21.1 ja 21.2 15. veebruaril 2023.a. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et krediidiandja on kostjale teatanud nõude loovutamisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õigust keelduda kohustuse täitmisest hagejale.
13.Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti tuvastas kohus, et krediidiandja ja kostja ei leppinud kokku krediidi tagastamises maksegraafiku alusel. Kohus tuvastas, et lepingupooled leppisid kokku minimaalses tagasimakse suuruses 10 eurot kuus. Kostja pidi krediidiandjale ajavahemikus lepingu sõlmimisest 16.09.2022 kuni otsuse tegemise ajani 15.04.2024 tegema 19 osamakset kogusummas 190 eurot (19x10=190). Kohus leiab, et krediidi 190 eurot tagastamise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on tasunud pärast 16.09.2022 krediidiandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 50,59 eurot (dtl 49). Seega on kostjal täitmata krediidi 139,41 eurot 6 (7)
tagastamise kohustus. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja krediidisumma 139,41 eurot. Hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda ülejäänud krediidi 2181,98 eurot (691,98 eurot +1680 eurot – 190 eurot = 2181,98 eurot) tagastamise kohustuse täitmist, sest krediidi tagastamise tähtajad ei ole möödunud. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse põhivõlgnevuse 2837 eurot tasumise nõudes. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei võlgne muid kulusid peale tagastamata krediidisumma. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse intressi 446,98 eurot ja viivise 194,34 eurot tasumise nõuetes rahuldamata.
14.Hageja on kostja vastu esitanud sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamise nõude VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Kohus tuvastas eelnevalt, et tarbijakrediidileping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 50 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse seetõttu kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.